Drunvalo Melchisedek - "Elulille iidne saladus"

Mõned aastad tagasi andis isa minulegi lugeda Drunvalo Melchizedeki "Elulille iidset saladust". Kusjuures tol ajal ma tahtsin uskuda seda, mis seal kirjas on, kuid juba siis leidsin ma sealt paar olulist kahtlust tekitavat infokildu, mida ma üle kontrollida võtsin.

Esiteks väitis Drunvalo, et aborigeenidel on 42+2 ehk 44 kromosoomi. ("Elulille iidne saladus" II osa lk 239, 254; inglisekeelses lk 237, 252)

Tsitaat:LK 239:
See joonistus esindab aborigeenide teadvuse tasandit, mida iseloomustavad 42+2 kromosoomi (autor kahetseb, et on kaotanud Austraaliast pärinevad teaduslikud tõendusmaterjalid, mis seda fakti kinnitaksid).

23 paari kromosoome on üks inimese liiki defineerivatest faktoritest. Organism, millel on erinev arv kromosoome, ei saaks inimesega õnnestunult paarituda. Näiteks šimpansidel on lisapaar kromosoome. Kuigi inimese ja šimpansi genoomid on 98-99% identsed, ei võimalda see võtmetegur siiski inimese ja šimpansi sugulist ristumist.
Kõik inimesed on geneetiliselt vaid kuni 0,02% erinevad. Ja kui rääkida Austraaliast, siis on see isegi veel ebatõenäolisem, sest inimesed origineeruvad Aafrikast, kust Ameerikasse ja Austraaliasse leviti viimasena. Seega suuremate geneetiliste erinevuste leidmiseks kõige tõenäolisem koht oleks Aafrika, mitte Austraalia.

Mõned näited kromosoomide arvudest:
48 kromosoomi: Euraasia kobras, Helehamstrik, Gorilla, Jänes, Orangutan, Reesusmakaak, Šimpans, Kartul, Tubakas;
46 kromosoomi: Hiina muntjak, Sable antiloop, Inimene;
44 kromosoomi: Delfiin, Euraasia mäger, Küülik.
Pikem nimekiri.

Esimene viga võis tulla asjatundmatusest. Kuid veel põhjapanevam viga geomeetriaraamatus on viga geomeetrias. Nimelt on Drunvalo joonistanud valesti ikosaeedri (I osa lk 163, 164, 169). Jääb isegi mulje, et meelega (sest lk 35, 178, 180, 182 on ikosaeedrist õiged joonised/pidid) selleks, et teooria ikka läbi suruda.

Drunvalo ikosaeeder ____ ___õige ikosaeeder

Kuna need kaks infokildu on selle teooria ülesehituses üsna kandva tähtsusega, siis jääb teooria kandekonstruktsiooni kaks parajalt suurt auku, mis teevad selle teooria tervikuna nõrgaks. Muidugi kes tahab väga uskuda, see usub nagunii.