Gympie püramiid Austraalias

Austraalia aborigeenid on taevast uurinud juba 50 000 aastat, kuid nende astronoomilisi saavutusi hakatakse avastama alles nüüd.

Austraalia aborigeenid on Austraalias elanud juba 50 000 aastat, mistõttu on tegemist maailma vanima kultuuriga. Uute uuringute põhjal on tegemist ka maailma esimeste astronoomidega. Aborigeenide astronoomiliste saavutuste hindamist on aga takistanud eelarvamused, mida üritavad muuta Sydney Macquarie ülikooli teadlased Ray Norris ja Duane Hamacher.

Nad on kokku kogunud suurtes kogustes andmeid aborigeenide astronoomiliste saavutuste kohta. Austraalias on ammu teada, et aborigeenidel oli öötaevaga seotud oma mütoloogia, mis keskendus ideele, et maailma lõid esivanemate vaimud oma unenägudes, selgitavad Norris ja Hamacher.

Tuleb aga välja, et lisaks legendide loomisele mõistsid Austraalia aborigeenid ka selliseid keerukaid astronoomilisi sündmusi nagu kuu- ja päikesevarjutus. Viimane on eriti hämmastav, kuna täielikud päikesevarjutused esinevad samast kohast vaadeldes vaid iga kolme-nelja põlvkonna tagant, seega pidid mälestused ja informatsioon põlvkonnast põlvkonda edasi kanduma laulude, lugude ja kaljujooniste kujul. Viimaseid on võimalik tänapäevalgi vaadelda.

Aborigeenidel on olemas ka oma „Austraalia Stonehenge" nimega Wurdi Youang, mis asub Victoria osariigis. Ehitise vanus on teadmata, kuid ilmselt on see vanem kui esimesed Euroopa asulad.

Wurdi Youang on umbes 50-meetrise läbimõõduga munakujuline kiviring. Mõnede kivide paigutus omab astronoomilist tähendust, näiteks osutavad mõned kivid loojuva päikese asukohta pööripäevadel. Sarnaselt Suurbritannia Stonehenge'ile pole kiviringi kohta säilinud mingeid andmeid ning tänapäeval ei oska keegi selgitada, milleks seda kasutati.

Norris ja Hamacher teavad enda sõnul ka teiste kividest ehitatud tähiste asukohti, kuid pole jõudnud neid veel põhjalikumalt uurida. Samal ajal otsitakse ka uusi kivitähiseid, mis Austraalia suurust arvesse võttes on üsna aeganõudev ettevõtmine. Maailma esimeste astronoomide pärandi uurimine on aga ilmselt vaeva väärt.

http://forte.delfi.ee/news/teadus/articl...d=23737887

http://www.technologyreview.com/blog/arxiv/23603/