Asi on selles, et geneetiliselt on eestlased seotud rohkem teiste eurooplastega kui aasialastega (nt neenetsid jms).
Kuskil teemas ma juba andsin selle lingi:
http://www.epl.ee/?artikkel=226707
Keeleteaduse professorid Ago Künnap Eestis ja Kalevi Wiik Soomes on välja käinud teooria, et eestlaste ja soomlaste esivanemad ehk ei tulnudki Uuralitest, vaid Lõuna-Euroopast. Läänemeresoomlaste rahvasterännu teooriat kummutades on välja käidud teine, jääaja lõppedes Ukraina aladelt põhja rändamise teooria. Wiik on väitnud, et kuigi ühekordset ja kiiret rahvasterändamist Uuralist siia ei saa tuvastada, ei saa ta siiski välistada ka pikaajalist valgumist idast läände. Samal ajal toetub ta Paul Ariste väidetele, et algne rahvastik tegi kammkeraamika kultuuri levides läbi keelevahetuse, jäädes geneetiliselt erinevaiks. Oma argumendi asetavad lauale geneetikud. Uurinud mitmest rahvusest meeste y-kromosoomi ülesehitust, on nad leidnud küll märke eri algupäraga rahvaste segunemisest, kuid jõusse jääb ka ettekujutus soome-ugri rahvaste ühisest päritolust. Küll on selge, et kõikidel eestlastel ei ole sama esiisa, kuigi nad räägivadki sama keelt. Y-kromosoom esineb ainult meestel ja see kandub peaaegu muutumatuna edasi meesliini pidi. Selle kromosoomi uurimisel eristatakse haplogruppe: sama haplogrupi inimesed peaksid aga omama ühte ja sama esiisa. Haplogruppi 16, mis eelmisel aastal klassifitseeriti ümber haplogrupiks N3A, esineb kõige sagedamini just Kirde-Euroopa meestel ehk siis soome-ugri keeli rääkivate rahvaste põlisel asualal. "Seos on siiski pigem geograafiline kui keeleline," väitis Eesti Biokeskuse vanemteadur Toomas Kivisild, kuigi haplo-grupp 16 ongi kõige levinum soomeugrilaste asualadel. Geneetilised uuringud aga ei kinnita ungarlaste sugulust eestlastega, mida keeletaduses on usutud juba alates 17. sajandist. Kõige suurem osa eestlastest (ligi 37 protsenti) kannab endas geene, mis on levinuimad soomlastel, maridel, saamidel ja t¹uva¹idel, kuid samal ajal ka leedulastel. 27 protsenti eestlastest kannab aga kolmanda haplogrupi geene, mis on levinuimad Lätis, Poolas, Valgevenes, Venemaal, T¹ehhis, Slovakkias ja Sloveenias. Suurim hulk leedulastest (47 protsenti) kannavad endas soome-ugri, 34 protsenti balti-slaavi aladel levinud geene. Juhul, kui seostada geene ja keelelist kuuluvust, siis ligi pooled leedulased räägivad teist keelt, kui nende päritolu eeldaks, aga eestlastest on soomeugrilaste ühise esiisa järglasi vaid pisut üle kolmandiku.
Geneetilist sarnasust lätlastega ja venelastega saab seletada sellega, et toimus mingi hilisem segunemine, kuid t¹ehhid ja sloveenid? Soomlasel Kalevi Wiikil on selline huvitav hüpotees, kus ta väidab, et esialgselt olid kõik meist lõunasse jäävad rahvad ugrilased, kuid nad hakkasid hiljem indoeuroopa keeli kõnelema. Olen kuulnud ka sellist väidet, et tegelikult on osa Eesti rahvastikust indoeurooplased, ülejäänud ugrilased.
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/E0DBE63...7600421B39
Ameerika pärismaalastest nii palju, et on üsna tõenäoline, et Lõuna- Ameerika indiaanlased on hiljem segunenud polüneeslastega, kes jõudsid sinna kanti meritsi, kuid tõendid ei peeta piisavaks: (
Link). Ning veel selline huvitav fakt, et indiaanlastel (samuti ka Austraalia aborigeenidel) on enamasti 0 veregrupp, kuna neil puudus hilisem kontakt ülejäänud maailmaga (veregrupid kujunesid välja erinevatel aegadel, kõige hiljem AB, umbes 4000 aastat tagasi).
Rääkides rahvaste välimusest, siis leidub ka näiteks blondiine eskimoid (Ameerika idarannikul) ja Austraalia aborigeene. Islandlastel on üks saaga, kus mees nimega Leif Eriksson olevat läinud Gröönimaalt läände ning jõudnud ühele imelikule saarele, mille nimetas Vinlandiks. Seal elasid kohalikud elanikud, keda nimetati skreelinguteks vms. Pärismaalastega tekkis tüli ning eurooplased pidid sellest kohast lahkuma. Arvati, et islandlased ning eskimod jõudsid selle ajaga juba seguneda (sealt siis heledad juuksed ning silmad), kuid mingit geneetilist seost kahe rahva vahel ei ole leitud. See jääb siis praegu saladuseks.
Abi
