kui nüüd pärnu kanti tagasi tulla, siis meil maal ka kummitab. meil siin oli vana mõis, mis maha lammutati ja seal mõisas kogu aeg kummitas. seal oli nimelt tuberkuloosihaigla ja all surnukuur. seal juhtus ka igasugu imelikke asju. sinna kõrvale ehitati vene ajal teenindusmaja, täpselt mingi surnumaja kohale. seal ka kummitas kogu aeg, baari tühjalt ülakorruselt kostis hääli, ja uksed käisid ise kinni-lahti, samme oli kogu aeg kuulda. täpselt nagu keegi nähtamatu käiks ringi. siis ükskord oli keegi ühel laual suure-suure küünla täitsa ära põletanud hommikuks, rasv kõik laudlinal laiali. baar oli loomulikult kinni sel ajal. 90-ndatel lammutati vana mõis maha ja keldrist surnukuur täideti mullaga ja peale külvati muru, sestpeale on kummitused kadunud. muide huvitav lugu seegi, et maja kohal hakkasid julmalt ohakad kasvama, ikka paksult kohe ja hästi okkalised ja turris. loomulikult võis ohakaseeme ju muruseemnes leiduda, aga ikkagi.
meil sugulaste juures ka kummitab. seal ka ikka julmimelikke asju juhtub ja kostab. algul oli seal ei tea kelle vaim(ud ja hiljem ka peale vanaema surma käis tema seal külas, see saadi teada. aga vanaema sai õnneks lõpuks ikkagi ilusti oma maailma saadetud.
siis veel meil kodus on juhuseid olnud (kusagil juba panin kirja), ja igasugu asju on meil lihtsalt paugupealt haihtunud ja siis hiljem jälle välja ilmunud, ei tea kuidas. ja no korteriuks, see on ka nii, et vahel kuulen, et keegi tuleb ja uks käib. no ja siis on uks lihtsalt lahti. vahetasime ukse ära ja nüüd ikka juhtub sama asja. ja no telekas, see on omaette ooper. vb on tema ise sassis natsa, aga nalja saab temaga.
ühesonaga: mina olen kindel, et siuksed olevused-asjad on olemas, muud võimalust lihtsalt ei ole.