(04-07-2013 12:13 )Augustus Kirjutas: --- Õnneks on igal kodanikul valimistel üks hääl, see tähendab, et ühtesid hulle ideid tasakaalustavad vastasjõud ---
Kodanik ja tema hääl ?
Tänapäeva "demokraatia" on igati tore valitsemisvorm. Näiteks täiesti demokraatlikult saab juhtida nii lasteaeda kui hullumaja nii, et juhtkond kui hoolealused omavad võrdset häält ja samas ei tunne juhtkond mingit ohtu hoolealuste poolt võimu ülevõtmise ees.
Erinevalt vanast roomast, kui kodanikuks olid vaid relva kandvad ja poliitilises elus kaasa tegevad mehed, on tänapäeval sõnaõigus antud ka sõna otses mõttes pooletoobistele. Vähe sellest, valdav enamus valijaist ei orienteeru poliitika maastikul ei ööd ega mütsi. Ja selle rahvamassiga manipuleeritaksegi täpselt nii nagu valitsejaile meeldib. Ei väida et enamus oleks idioodid, lihtsalt argimuredega koormatud rahvas ei suuda ega tahagi end ümbritsevaga kurssi viia. Otsused langetatakse kõrvu-silma jäänud info põhjal. Silma ja kõrva jääb aga valitsejate poolt lahkelt jagatud info mis on enam kui erapooletu.
Seega - kas tänapäeval kodanikuks nimetatu ikka väärib kodaniku staatust kui ta ei ole mingil põhjusel võimeline pädevat otsust langetama? Ehk oleks mõistlik ühiskonna huvides valimisõigust piirata ja anda valimisõigus alles mingite kriteeriumide täitudes? Umbes nagu autojuhiload liikluses osalemiseks.
Teine asi on valimisseadus. Teatavasti on meil esindusdemokraatia. Partei paneb oma tuumiku esinumbreiks ja lõpu poole seatakse mingi rahvale meelepärane "peibutuspart" häälte püüdmiseks. Kui "kodanik" hääletab selle muidu igati toreda inimese poolt, siis hääled kanduvad nimekirja esinimedele. Valituks osutuvad nimekirja algusnimed. Kõik on seaduspärane ja sisulist muutust ei toimu. Kodanik valis küll Jaani aga valituks osutus ikkagi tõprast Juhan.
Valimisseadust muutmata on meie riigi kihva keeranud kaabakatest äärmiselt keeruline vabaneda. Kuid siiski võimalik, see aga on juba pikeb jutt ja tasub lahkamist teise teema all.