Vanaonu vaim keldris

Elan siis sellises majas, kus suri mu vanaonu. Ta oli muidu selline tore ja rahulik inimene, kuid olen aru saanud, et sellest maalimast tal veel lahkuda ei ole õnnestunud. Nimelt oli ta puussepp ja armastas kõik asjad, alates sellest majast kus elan ja lõpetades tabureti või aknalauaga ise meisterdada.
Päris alguses, kui alles kolisime siia (13 a tagasi ) oli kuulda, kuidas keegi vahel öösel või õhtul hilja keldris haamriga kopsib. Harjusime sellega ära, sest midagi muud ei juhtunud ja mingit hirmu ka ei olnud kellelgi. Asi lõppes järsku ja tuli ka tagasi järsku. Nüüd oleme taas umbes paar aastat seda sama monotoonset toksimist keldrist kuulnud. Läksin lausa ise vaatama, et ega mingi maine tegur seda häält tekita, aga ei midagi, kui keldrisse sain, oli kõik vaikne ja kui sealt välja, siis algas toksimine taas. Kuid peale seda korda, kui käisin on tema kolistamine harvemaks jäänud, kuid teeb ta seda siiski. Vahel on ka kuulda, nagu kõnniks keegi keldris, kuid uskumatul kombel ei karda me teda, hoopis hea on olla, kui üksi kodus olen. Tunne, et keegi on veel ja karta pole vaja. (häbi öelda, aga ma kardan üksinda öösel kodus olla natuke Suur inimene küll, aga mis teha. )
Alles hiljuti nägin unes teda ja ta soovis, et istutaksin vanade rooside asemele uued. Nii ma tegingi, kuid miks ei ole ta saanud oma maailma edasi liikuda? Ja kuhu ta siis vahepeal kadus? Tahaksin ta edasi aidata, kuid ei oska. Soovitusi?

edit: kirjaviga pealkirjas

Muudetud: 18-5-08 kell 21:14:08 Flash