Artiklid ajakirjast Paradoks B (90-ndate algus)

TEADLASED JA KIRJANIKUD, KES SUUTSID NÄHA AEGADE TAHA

Kirjanikud,kes nägid aegade taha

Paljudes ilukirjandusteostes on juttu sellest, missugune võiks elu olla kunagi tulevikus. Üks tuntumaid nende seas on George Orwelli ''1984''. Selles teoses on juttu nähtusest, mida kujutab endast valitsuse üha sagenev sekkumine üksikisikute eraellu, ning seal luuakse pilt tulevikuühiskonnast, kus valitsus pidevalt kontrollib ja käsutab oma kodanike elu. Mingit privaatsust õigupoolest enam ei ole. Igasugune vastupanu valitsuse tegevusele surutakse maha mitmete propaganda- ja ajuloputusvõtetega.
Teine hästi tuntud ilukirjanduslik tulevikunägemus on Edward Bellamy ''Vaadates tagasi'' (''Looking Back'', 1951). Raamatus kirjeldatakse tulevikuühiskonda, milles tänapäeva tööalastest ja sotsiaalsetest ebaõigluse ilmingutest on edukalt üle saadud. Muutused on teoks tehtud sujuvalt ja pikkamööda, nii et nendega on kaasnenud väga vähe vägivalda ja rahutusi.
''Vaadates tagasi'' ei lähtu ühiskonnas praegu täheldavatest suundumustest, pigem kujutab see endast mõnevõrra utoopilist mõtisklust sellest, kui palju paremini võiks asjad korraldatud olla.
Peale nende raamatute, mis kirjeldavad tulevikku sotsiaalsest ja poliitilisest vaatevinklist, on sõna otseses mõttes sadu selliseid, mis kuuluvad ulmekirjanduse kategooriasse ning loovad pildi tuleviku teadusuuendustest ja nende mõjust inimestele.
Üks tuntud ulmekirjanik on Arthur C. Clarke, keda arvatavasti enim teatakse kui raamatu ''2001: Kosmoseodüsseia'' autorit. Oma teises raamatus, mille pealkiri on ''Tuleviku palgejooned'' (''Profiles of the Future''), hülgab Clarke talle omase ilukirjandusliku lähenemisviisi ja piirdub potentsiaalsete teadvusavastuste kommenteerimisega. Teoses ei püüta tulevikku ennustada, vaid pakutakse välja äärmiselt kujundlik, kuid samal ajal realistlik pilt, milline võiks homne maailm välja näha.
Seni oleme rääkinud raamatutest, milles kujutatakse tulevikku kas sellisena, nagu see autori arvates võiks praeguste tendentside põhjal otsustades välja näha, või selline, nagu autor seda näha tahaks.
On veel üks liik raamatuid, mis ei kuulu kummassegi eelnimetatud kategooriasse, kuid kuulutasid siiski edukalt ette sündmusi, mis leidsid aset palju aastaid pärast seda, kui nad avaldati.
1560. aastal kirjutas andekas prantsuse arst Michel Nostradamus unikaalse teose, mis kujutas endast järgneva 2000 aasta jooksul maailmas toimuvate sündmuste ajalugu. See raamat, mille pealkiri on '' Sajandid'', on osutunud nii täpseks, et Nostradamust on nimetatud ainsaks prohvetiks, kes iialgi ei eksi.
Pole teada, mis ajendas Nostradamust seda tööd ette võtma. Raamatu alguses viitab ta võrdlemisi uduselt meetodile, mida ta kasutas, et tulevikku kanduda. Selleks läks tal tarvis messingist kolmjalga, tuld, vett ja varrast. Võib arvata, et ta on neid vahendeid meelega ebamääraselt kirjeldanud, sest see, millisena inimkonna tulevik tema pilgu ees avanes, ¹okeeris ja masendas teda. Nostradamus ütleb isegi seda, et olles valmis saanud esialgse variandi, milles kõik kohad, nimed ja kuupäevad olid üksikasjadeni täpsed, kirjutas ta ''Sajandid'' ümber. Kartes inimkonna unistustele ja lootustele tuleviku õuduste ja kannatuste kirjeldamisega liialt karmilt lõppu teha, koostas Nostradamus teose parandatud variandi, milles nimesi ja paiku oli pisut muudetud, kuid mitte nii palju, et neid poleks võimalik ära tunda.
Nostradamuse ''Sajandite'' parima tõlgendus pärineb arvatavasti tuntud dr. Manly P. Hallilt. Meil on luba siin ära tuua katkendid loengust, mille ta pidas 25. jaanuaril 1944 Los Angelesis.
'' Nostradamuse ettekuulutused, mis puudutavad Napoleoni, annavad hea ettekujutuse sellest, kuidas ta üldse prohvetlust käsitles. Tuleb silmas pidada, et need kirjutati umbes aastal 1535 ja puudutavad sündmusi, mis pidid teoks saama 1750. ja 1825. aasta vahel. Niisiis on meil tegemist enam kui 200 -aastase ajavahemikuga, enne kui need ettekuulutused pidid täituma. Vaatame, mida ütles Nostradamus Napoleoni kohta. (Pidage silmas, et kõik oli kirjutatud täpselt nii, nagu ma teile räägin. Ma olen uurinud ettekuulutuste originaalväljaannet, mis koostati 1560. aastal.) Nostradamus ütleb niiviisi:
''Prantsusmaa lähedal sünnib üks mees. Ta jagab Prantsuse sõjaväe kaheks, tõuseb nende vahel esile ja saab ülemjuhatajaks; ta ei saa kunagi kuningaks, kuid ta kuulutatakse keisriks; ta abiellub kaks korda ja saab ühe poja isaks; oma võimu sümbolina kannab see mees käes kotkast, tema embleemiks on kaks püstjoont ja üks kaldjoon.'' (Kaks püstjoont ja kaldjoon moodustavad N -tähe.)
''Ta alistab ühe rahva teise järel, kuni Euroopa rahvad tõusevad ühiselt tema vastu, löövad teda ja saadavad ta kaljule pagendusse. Sinna jääb ta mõneks ajaks, pöördub siis Prantsusmaale tagasi ja valitseb 100 päeva. Siis saab ta jälle lüüa ning sureb kaljul keset merd.''
Võib öelda, et siin on Napoleoni elulugu täpselt kirja pandud, ehkki seda on tehtud 200 aastat enne, kui need ettekuulutused teoks said. Napoleon sündis Korsika saarel, mis asub Itaalia ranniku ääres ja on üsna Prantsusmaa lähedal. 1804. aastal kuulutas ta end keisriks. Ta oli kaks korda abielus ning tal oli üks poeg. Pärast mitmeid sõjavõite hõlmas tema impeerium Hollandit, Śveitsi ning osa Itaaliast ja Saksamaast. Hiljem, olles saanud lüüa Inglismaalt ja Venemaal, loobus ta 1814. aastal keisritoolist ja pagendati Elba saarele. Varsti ta põgenes sealt ja kogus uue armee, kuid sai taas lüüa ning saadeti Santa Helena saarele, kus ta suri.''