Artiklid ajakirjast Paradoks B (90-ndate algus)

INIMENE EIKUSKILT

Tõeliseks sensatsiooniks Jaapani ajakirjanduses oli lugu, milles kirjeldatakse otsasõitu ühele välismaalasele. See juhtus 1992. aasta jõulude ajal.
Purjus autojuht ajas ühe Tokio äärelinna kitsal põiktänaval alla araablase välimusega 28- 30-aastase noormehe. Too suri teadvusele tulemata haiglas. Tema juurest leiti väike rahasumma, mõned egiptuse käsitööliste valmistatud suveniirid ning Ühinenud Araabia Vabariigi kodaniku pass. See oli uus ja nagu Egiptuse saatkonnast kinnitati, ehtne. Ka foto oli ehtne ja vastas originaalile. Asi ei olnud isegi selles, et ÜAV-d ei eksisteerinud enam ammu, vaid selles, et pass oli välja antud üle 40 aasta tagasi!
Tokio politsei ei suutnud välja selgitada, mil kombel ühe ammu eksisteerimise lõpetanud riigi kodanik Jaapani saartele sattus, sest tema dokumente polnud fikseeritud ei lennujaamades ega meresadamates. Midagi ei selgitanud ka hotellli jäetud asjade läbivaatus. Nende hulgas oli uhiuus koraani köide ja ka konservid olid poole sajandi vanused. Märkmikust leidis politsei ühe Tokio tuntud kunstniku aadressi. Tema maja lähedal oligi hajameelne välismaalane auto alla jäänud. Paraku oli kuntsnik ise paari aasta eest surnud. Tema lesk mäletas, et mehe paberite hulgas oli ta selle inimese fotot näinud. Mees oli kaks korda Kairos käinud (naise sõnade järgi oli ka hukkunu olnud kunstnik) ja nad pidasid isegi kirjavahetust, mis oli ootamatult katkenud.
Seda juhtumit kommenteerides leidis Jaapani ajakirjandus arhiividest veelgi uskumatuma loo, mis oli juhtunud 1954. aastal. Välismaalaste dokumente kontrollides oli ühes võõrastemajas avastatud inimene, kel oli täiesti laitmatu TUAREEDI kodaniku pass! Politsei uuris hoolega maailmakaarti ja küsitles spetsialiste - niisugust riiki ei olnud maakeral vähemalt 1954. aastal olemaski!
Ülekuulamisel joonestas Tuareedi elanik kindla käega oma riigi kaardi. Tema sõnade järgi pidi see riik võtma Aafrikas enda alla territooriumi, mis ulatus Mauretaaniast Sudaanini, lisaks veel suure osa Alźeeriat. Tuareedis olevat organiseeritud araabia leegion, et vabastada araabia rahvad anastajatest, seletas välismaalane. Tema olevat sõitnud Jaapanisse relvi ostma. Meie ajal oleks teda kohe peetud Bagdadi agendiks, kes kavatseb nii primitiivsel viisil rahvusvahelisest embargost kõrvale hiilida. Paraku Jaapan relvadega ei kauple ning 1954. aastal oleksid araablased võinud igasuguste probleemideta saada relvi N. Liidust.
Nördinud sellest, et tema riigi eksisteerimine on kahtluse alla seatud, kutsus ''tuareedlane'' ajakirjanikud pressikonverentsile, kuid ka need ei teadnud niisugusest riigist midagi. Sensatsioon paisus. Kuni politsei mõtles, mida selle ei tea kust ilmunud inimesega teha, kutsus too ajakirjanikud veel kord kokku ja andis intervjuu inglise nädalalehele.
Tema passi kontrolliti hoolega. See oli täidetud araabia keeles kõigi reeglite kohaselt. Tõsi küll, on olemas tuareegide nime kandev rahvas, aga keegi ei ole märganud, et need tahaksid oma riiki moodustada.
Aga kust selle kodanik Jaapanisse ilmus? Kas tulevikust või paralleelmaailmast? Eelistada tuleks teist võimalust, esimene kutsub paratamatult esile väga kurbi mõtteid.