Keldid

Teadmiseks....
Eestlaste geenisugulased: 1. leedulased 2. lätlased 3. marid 4. saamid 5. t¹uva¹id 6. venelased 7. soomlased 8. slovakid 9. t¹ehhid 10. sloveenid. ; Võrreldud on 69 Euraasia rahva geene
http://www.epl.ee/?artikkel=226707
http://www.epl.ee/?artikkel=227576
Ja veel huvitavat lugemist: http://www.fillu.edu.ee/sisu.php?id=53&teema=3

Peale selle ütleks veel, et eestlasi on kunagi hoopiski mongoliidideks peetud, kuna meie keel kuulub uurali keelkonda.
"Indiaanlaste puhul, kelle meestel nende eeldatava primitiivuse märgina ei kasvavat habe, arvati nende naisi üleüldse mitte menstrueerivat. (Soomeugrilaste habemekasv on samuti nõrk. Vilets habe saamidel oli uks pohjustest, miks soome-ugrilasi koledaiks mongoleiks peeti.) Samas on huvitav see, et näiteks juutide, keda samuti bioloogiliselt alaväärseiks peeti, puhul nähti ühe alaväärtuslikkuse märgina just seda, et nende mehed oleksid justkui pidanud ka kuupuhastuse läbi kannatama (juutidel samas aga kasvab jälle võimas habe!?).

Järgmine aspekt millele omaaegse teaduse raames tuleb tähelepanu pöörata on ilu, eriti veel siis kui naistest jutt. Teisi rasse, rahvaid, ühiskonnakihte, on alati üritatud iseloomustada ilu kriteeriumit abiks võetes. Kui F. Blumenbach 18. sajandi lõpul tänini kehtivale suurrasside jaotusele aluse pani, said valged eurooplased kaukaasia rassiks nimetatud, sest grusiine peeti ilusaimaks rahvaks. Eestlasi ja teisi soome-ugrilasi ei paigutatud kaukasoidide sekka. Peamine põhjus meie põlgamiseks oli muidugi Euroopale ebatüüpiline keelekuuluvus, kuid ega olnud kommentaarid meie ilulegi soodsad. Professor v. Holsti kommentaar eesti naise kohta on juba toodud. Vähene ilu maarahva juures on ka eesti oma soost mõtlejate kompleks olnud. 1914. a kirjutab J. Aavik: Otse imestama paneb see kehaline mitteiludus ja vaimline kehvus, mida meie rahva rõhuva enamuse juures võib tähele panna. Me oleme tõepoolest nii vähe ilusad, nii napilt anderikkad, nii kasinalt vaimukad. See diskussioon jätkub ka kaasajal.

Eelnevalt kasitlemist leidnud ilu küsimuse subjektiivsus leiab kinnitust, kui ilmneb, et hinnangute andmises meile kajastus otseselt rahva sotsiaalne olukord - kui O. Grube 19. sajandi lõpul eestlasi kirjeldab, arvustab ta Baeri, kes oli sajandi algul Tartu ümbruse eestlannasid hinnates kirjutanud: Ma pole muide ühtegi leidnud, kes võiks end ilusaks pidada. Baer oli siiski muide erineval arvamusel Hupelist eestlaste kõlvatuse koha pealt. Ta leiab, et asi pole nii hull ühtegi. Lisaks teeb Baer siiski järeleandmise toonastele bioloogilist determinismi jutlustavatele teooriatele, mainides, et eesti naised on üldiselt võttes siiski märgatavalt vähem nürimeelsed kui mehed, sest naisi ei rõhu nii palju see alandav ja orjastav pärisorjanduslik süsteem. Grube kinnituse kohaselt peaksid eestlaste sotsiaal-majandusliku olukorra paranemisega olema paranenud ka hinnangud eestlaste väljanagemisele."
http://wiki.zzz.ee/index.php/Meditsiin_j...rimsvallas

Muudetud: 16-3-08 kell 21:18:26 Wolfgirl