Keldid

Kui lehitseme Vahemermaade piirkonna antiikajaloo annaale ,siis ¤. ja3. saj. eKr. kohtame kõige sagedamini kelte, keda roomlased gallialasteks ja kreeka maailm galaatideks kutsus. Kes olid keldid , milline on nende ajalooline tähtsus ja mida on neil veel täna öelda? Omal ajal on nad ilmselt tähtsat osa etendanud, sest antiikaja teostest loeme ,et 370. a. eKr.sõlmis nendega sõpruse Dionysios1 Sitsiiliast ,et 335 a. võttis Doonau kaldail keldi saatkonna vastu suur Makedoonia kuningas Aleksander - maailmavallutaja, ja et 278 a. Väike-Aasiasse ümber asunud keldid mõjutasid sündmusi isegi Ees-Aasias , kni nad lõpuks 180. a. eKr. võidetuina said võitjalt - Pergamoni linnriigilt - kivist mälestusmärgi tuntud Zeusi altari näol.

Keldi rahvastik ,kultuur ja keel on hoolimata ajutisest Rooma okupatsioonist ja anglosaksi invasioonist säilinud kõige kauem ja ulatuslikumalt Briti saartel. Keldi rahvastikuga piirkondadeks on Iirimaa ,¹otimaa, Wales ja väike Mani saar.

Keldi maailm purustati sõjaliselt ja poliitiliselt kahe suure rivaali- Rooma riigi jagermaani hõimude kokkupõrkes ,mis sai alguse Ceasarist.

Ajaloo isa -kreeklane Herodotos kirjutas 5.saj.eKr. tollaal tuntud maailma kohta suure ajaloolise ja etnogrrfilise töö ,milles ta kelte mainib kahes kohas. Selle järgi elasid keldid -teisel pool Heraklese sambaid-, nagu tollaal kutsuti Gibraltari kaljusid. Peale selle saavat nende maal alguse Istros- Doonau. -Teisel pool- on nähtud meresõitja pilguga ,kes pärast merkitsuse läbimist on ilmselt sattunud Atlandi ookeani rannikul Hispaanias ja prantsusmaal keldi hõimudele.
Tollase ettekujutuse kohaselt elasid kreeka maailmast põhjapool ainult sküüdid ja keldid - igatahes puudulik ja tõsiasjadele mittevastav ettekujutlus. Musta mere ja Doonau vahel pidi elama veel arvukad hõimud ja rahvad.Tõesena tuleks siiski võtta keltide tekkepiirkonnana arvesse Ida-Prantsusmaa, Põhja-veitsi ja Lõuna-Saksamaa territoorium.

Austria Salzgammergutis asub mägedest piiratud järve ääres väikelinn Hallstatt. Linnast ülalpool avastati ulatusliku soolakaevanduse jäljed ja üle 2000 haua, kuhu on maetud inimesed , kes mäepõues soola kaevandasid ja siis maha müüsid. Kuni 300 meetri sügavusse kulkesid läbi kivimi tihti mitusada meetrit pikad stollid ,millesst vanarauaaegne kaevur -valget kulda- välja tõi. Rikkalikud , tihti kauge maatagant pärinevad hauapanused lubavad tõdeda ,millise ulatuse omandas soolaga kaubitsemine Hallstatis ja millised väärtused selle eest vahetuseks sinna jõudsid.
Veel tugines keldi majandus esijoones kahele alussambale - pöllumajanduse ja rauametallurgia produktile.Raud jõudis sinna alles hilisel Hallstati ajal.
Kesk-euroopa urniväljade kultuurist on mei teada umbes 50 raudasja, millele põjapoolselt lisandub veel u.25 rauast eset. Seejuures on tegemist pronksmöökadega ,mille käepidemes on ilustuseks kasutatud rauda vöi leitud odaotse, käevõrusid nuge ja nõelu , mis omavad rauast lisandeid.

Rikkalikumalt olid varustatud põletushauad ,nii et sotsiaalne diferentseerumine oli vahest märgatav juba erineva matmisviisi juures. Sellesse kihti kuulus 45% maetutest , kuid ainult 26% oli kaasa saanud mõõga , mille kandjad sotsiaalses püramiidis jälle kõrgemal seisid.Neis vähestes mõõgaga haudades leidus üldse 46% kõigist pronksnõudest .
Vastavalt sellele moodustas aadel elanikkonnast umbes 5-6% , 20% kuulus sõdalaste kihti ja ülejäänud 75% olid tegevad tootmises ja osalt ka naised ja lapsed.
Ülemkihti kuulusid aadel ja druiidid, nii siis poliitilised ja religioossed võimukandjad. Küllap ei koosnenud rahvamassid ,nagu Caesar kirjutas, ainaüksi sõltlastest ,võlgnikest ja orjadest ,vaid ka vabadest inimestest.

Linnused ja hauakünkad Hallststi ajast Ülem- Reinil Doonau ülemjooksul on kõnekad tunnismehed juba neil aegadel välja kujunenud kogukondliku aadli tekkest ,kelle majanduslik võimsus peitus esijoones rauamaakide ,soola ja põllumajandussaaduste tulutoovas ekpluateerimises.

Caesari järgi olid druiidid preestrid ,kes toimetasid kogukondlikke ja isiklikke ohverdamisi ning andsid informatsiooni usuasjus. Nende juurde tulid paljud noored ,et lasta end õpetada. Druiidide respekt avalikkuses olevat olnud väga suur. Sõjakohustusest ja kõigist muudest kohustustest olid nad priid. Nende eesotsas seisis ülempreester , kes valiti repektist tema vastu eluks ajaks . Järelkasvu said druiidid ühiskondlikult juhtivate perekondade ringidelt. Seal pidid õpilased suure vaevaga hiigelsuure arvu värsse pähe õppima ,mis olevat aega võtnud umbes paarkümmend aastat.
Huvitaval kombel ei olnud need õpetused üles tähendatud ja neid ei tohtinudki üles kirjutada.Seega võis, naguCeasar märgib ,selle keelu tõeline põhjus peituda druiidide püüdes hoida oma õpetust saladuses....




raamatust
-Keldid Alesia ja Pergamoni vahel-
Friedrich Schlette