Hirmud ja nendest üle saamine

pimedust kardavad inimesed vaid sellepäerast, et nad kujutavad edile ette et kõikjal, kuhu nemad ei näe võib midagi üleloomulikku toimuda. Tegelikult ei ole vaimyd ega kõik mu paranormaalne absoluutselt pimeduse ega muu taolisega seotud. see selleks aga endal on olnud niiöelda foobia või kartus (kuidas keegi nimetab) voodialuste vastu. just nimelt. nimelt asi algas sellest, et kui olin veel väga väike siis ükskord tuli õhtul mu isa mulle jõulude najal jälle kommi sussi sisse panema ja kui kuulis et ma pesemast tulen peitis ennast minu voodi alla. ma ei märganud midagi, panin endale pid¹aama selga ja hakkasin voodi poole minema, kui äkki mu isal tuli kurikaval mõte, et kui ta niisama ennast välja ei vabanda, et miks ta mu voodi all on siis vabandab end sellega välja, et oleks nagu minda voodi alt ehmatada tahtnud ja ehmataski. kui olin päris voodi äärde jõudnud võttis isa järsult mu jalast kinni ja ma ehmatasin siivõrd, et kaotasin teadvuse, sellest ajast saati oligi mul foobia voodialuste vastu ja enne igat magamaminekukorda kontrollisin oma voodi aluse üle. nüüd olen sellest taspisi üle saanud...õnneks..see oli ikka päris hirmutav vahest üksi kodus olles ka.