Maa kui omaette eluvorm

Üks elurikkuse võimalikke juuri: ürgmanner Gondwana pööras end 60 kraadi


Ürgne Gondwana hiidmanner tegi lühikese ajaga läbi 60-kraadise pöördnihke, avastasid Yale'i ülikooli teadlased. See võib aidata selgitada nn Kambriumi plahvatust – 540 miljoni aasta tagust perioodi, kus loomset elustikku Maale korraga, kiirelt ja palju juurde tekkis.

Ekvaatori piirkonnas paiknenud Gondwana manner vormus välja valdavalt Kambriumi ajastul, 550-500 miljoni aasta eest. Hiljem sai sellest hiiglasliku Pangaea mandri lõunaosa – mis omakorda sadakond miljonit aastat tagasi lagunes meile praegu tuntud kontinentideks.

Mandrite asukohta nii kauges minevikus aitavad muuhulgas kindlaks määrata settekivimites ja magmas talletunud märgid Maa magnetvälja tugevusest, pooluste asukohast ning polaarsusest. Yale'i geofüüsika doktorandi Ross Mitchelli juhitud uurimisrühm analüüsis neid, nn paleomagnetilisi andmeid Austraalias Amadeuse nõos – piirkonnas, mis oli osa Gondwanale eelnenud hiidkontinendist Rodiniast. Ning: nagu näitas kivimite magneetumise suund, tegi Gondwana 525 miljoni aasta eest läbi ootamatu mastaapse pöördnihke – ühtkokku 60 kraadi jagu, mõnedes piirkondades vähemalt 16 sentimeetrit aastas. (Võrdluseks: praegused hoogsamad nihked on sellest jämedalt neli korda väiksemad.)

Nagu viitab Mitchell Science Daily vahendusel, oli see esimene suurem pööre pärast Gondvana moodustumist. Mandrite nihkumise põhjuste üle vaidlevad teadlased juba aastakümneid. Täpsemalt: milline roll on selles laamtektoonikal, milline nn pooluste rändel – protsessil, kus kogu tahke, välistuumast väljapoole jääv mass Maa pöörlemistelje suhtes nihkub, muutes nõnda ka lõuna- ja põhjapooluse asukohta.

Paleomagnetiliste andmete põhjal "pööras" Gondwana end siiski üksjagu kiiremini, kui olnuks tavapärane laamtektoonikale. "Kui nihke tingis pooluste rändamine, siis näib see mõistlik," rääkis Mitchell. "Kui selle põhjustas laamtektoonika, siis peaksime lagedale tulema mingi üsna uuendusliku seletusega."

Nii või teisiti: kui Gondwana nihe tõesti paika peab, pidi see ka näiteks praegused Brasiilia alad lõunapooluse-kandist troopikasse lükkama. Ühtlasi võiks sel juhul – nihke mastaapsust arvestades – eeldada ka olulist mõju ookeanide veetasemele, süsiniku kontsentratsioonile ning muudele keskkondlikele teguritele, rääkis Mitchell.

Ning – sellesse ajavahemikku jääb ka nn Kambriumi plahvatus: kümnekonna miljoni aasta jooksul suurenes loomsete organismide mitmekesisus ootamatult väga hoogsalt. "Just samal ajal, kui Gondwana seda nihet läbi tegi, toimusid dramaatilised keskkondlikud muutused," rääkis Mitchell. "Siin võib olla Kambriumi plahvatusele oluline vihje."

http://teadus.err.ee/komment?id=2528&cat=5&pgk=1