(14-10-2012 21:51 )derxx1 Kirjutas: ...kahtlane ultra heli oli ka kuulda...
Mnjaa, kui sa juba ultraheli kuuled, siis liigitud sinna nahkhiirte hulka. Nemad kuulevad ultraheli ja kasutavad seda orienteerumiseks.
Ultraheli on heli, mis on sagedusega üle 20 000 Hz ehk üle 20kHz. Inimese kuulmislävi on maks 20 000 Hz. Vädetakse, et on üksikuid juhtumeid aga ei ole trehvanud, et üle 20 000Hz kellegil kuulmist oleks. Isa mul rääkis, et tal kunagine töökaaslane kuulis, kui vatti tõmmata ühest tupsust kaheks tupsuks (vati tupsuks, mitte teletupsuks) ja see vati tõmbamise heli pidi olema 21500Hz.
Mina oma kõrvakuulmist tean ja see on alla 14000 Hz (alla 14 kHz). Viimati kolm aastat tagasi kõrvaarsti juures testitud. Selles on süüdi laskmised kaitseväes (olid ajad, kui kõrvaklappe ja -troppe ei olnud) ja 1999 aasta Manowar'i kontsert Tallinna Linnahalli Jäähallis ning Judas Priest'i kontsert 2005 aastal Saku Suurhallis.
Aga teemakohast ka natuke.
Ise olen midagi veidrat näinud lendamas siis, kui kooliealine olin ja see oli veel nõuka ajal, kui tulime külapoistega teisest külast kinost tagasi õhtul. Loomulikul oli juba pime, kuna oli sügisene aeg ja kell mingi 10-11 õhtul. Arutame filmimuljeid ja äkki vahime kõik mokad töllakil ja lõuad vastu maad enda ette, suunaga natuke üles. Suunaga paremalt põllu kohalt vasakule metsa kohale suht madalalt, vist mingi 30-40 meetri kõrguselt, lendas suur kollakas-oranž kera. Kõrgust oskasime hinnata taustal oleva 40 meetrise masti abiga, mis seal meie küla servas kui raadio ja TV vahemast juba aastaid oli seisnud. Kui nüüd selle kera läbimõõtu meenutada, siis ähmaselt võiks õelda, et tookord pakkusime umbes sõiduauto suuruseks selle kera. See helendav asjandus lendas täiesti helitult ja ütleme et umbes normaalse ja tavalise helikopteri kruiisimise kiirusega. Helikopter kruiisib nii umbes 120-160 km/h. No ja kuna mingit heli ei olnud sellest lendamisest kuulda, siis ainuke nähtus, mis nagu tõestas, et miski asi ikkagi lendas, oli selgelt tuntav ja veider värske lõhn. Igatahes olid kõik meie meeled sellest nii erksad, et näiteks oleks kuulnud vist ka tolmukübeme kukkumist tugeva tuule käes
.
Muidugi ei olnud meil ainult lõuad vastu maad, vaid ka silmad suured kui tõllarattad. Seisime paigal ja ootasime, et äkki tuleb see asjandus metsa kohalt tagasi ja lendab tuldud teed aga see oli tol korral kõigest poisikeste "niiske unistus"
.
See juhtus minu teada kuskil 1982-1983 aastal, kui ma õieti mäletan.
Igatahes ei olnud me ainsad selle nähtuse nägijaid. Selle asjanduse nägijaid olla olnud ka 50-80 km meie külast eemal. Ajalehed kirjutasid hiljem mingi boliidi lennust. Isa seletusel sain teada, et boliid on suure massiga meteoor. Seda enam oli imelik, et kuidas lendas siis selline suur asi nii madalalt ja sellise kiirusega täiesti horisontaalselt maapinnaga.
Abi
