Tsitaat:ja siis ei tuleks kreatsionismile ja ID-le vastandada mitte evolutsiooniteooriat vaid evolutsionismi,
Üldiselt öeldes sellist asja nagu "evolutsionism" ei eksisteerigi. Seda sõna võib pigem leida kuskilt kreatsionistlikelt propagandalehtedelt, eesmärgiga jätta mulje, nagu oleks tegemist mingi ideoloogiaga. Mis maailmavaadet võiks sellisel kujul ehitada? Võiks ju ka luua maailmavaate nimega gravitatsionism, mis põhineb laias laastus gravitatsiooniteoorial, kuid on laiem filosoofiline doktriin.
Tsitaat: tuues aga välja teatud üldised (keskmistatud) karakteristikud, mis juhusest nii väga enam ei sõltugi
Selliseid asju saab teha, siia alla võiks kuuluda näiteks populatsioonide muutumise modelleerimine keskmist mutatsioonikiirust arvestades.
Tsitaat:Maa-sarnasel planeedil elutekkeks keskmiselt kuluv aega (ega aegade jaotusest kah ära ütleks), kõigi liikide arvu ajaline dünaamika planeedil, ehk veel mõnda sellist ...
Elu tekkimise küsimus väljub evolutsiooniteooria raamidest, aga kuna jutt on laiemast üldteooriast, siis olgu pealegi.
Kõigepealt võiks leida mõne planeedi, kus veel elu on, siis saaks asja ilmselt märksa paremini uurida. Samas tundub mulle, et eriti suurt edu selliste keskmiste paikapanemisel oodata ei ole - liiga palju on juhuslikkuse komponenti sees. Alustades sellest, et mis üldse on Maa-sarnane planeet? Kas keemiline koostis peab olema täpselt selline, nagu oli Maal ammustel aegadel? Jne.
Liikide hetkearv sõltub ka lugematutest teguritest, näiteks kliimast, mandrite liikumisest jms, mis on ilmselt igal planeedil erinevate tsüklitega, muuhulgas ka suurest portsust juhusest, nii et mingi harju keskmise leidmine on ilmselt üsna lootusetu.
Tsitaat: Pigem seda, ei kui Sa loed traditsioonilise taksonoomilise jaotuse (liik, perekond, sugukond, selts ...) subjektiivseks, siis peaks tänapäevane geenianalüüs andma juba märksa täpsemad vahendid "elupuu" struktuuri kirjeldamiseks, sh ka selleks, ka seal saab mingeid "harusid", "oksi" jms välja tuua.
Geneetilise analüüsiga saadud kaugused ei ole ilmtingimata sobitatavad meie mõistetega liik, perekond jne. Elusloodus on dünaamiline, seetõttu ongi igasugused jaotamised liikideks jms täiesti subjektiivsed ja mitteuniversaalselt rakendatavad. Kui kahe selge liigi vaheline geneetiline kaugus on x, siis ei tähenda see veel teiste liikide puhul, et kõik populatsioonid, mille vaheline geneetiline kaugus on x, on kindlasti eri liigid. Siin tuleb jälle mängu terve rida nüansse, mis lõppkokkuvõttes on tingitud lihtsast tõsiasjast, et liike polegi olemas, vaid on populatsioonide pidevad muutuste jadad.