Leiud Itaaliast: neandertaallased olid arvatust nupukamad
Arheoloogilised leiud Lõuna-Itaaliast näikse viitavat, et neandertaallased suutsid uusi tehnoloogiaid omaks võtta ka iseseisvalt. See seab kahtluse alla aastakümneid püsinud arusaama, justkui võtnuks nood "primitiivsed ja paksu kolbaga koopaelanikud" igasugused nupukust vajanud elulised lahendused üle kaasaegselt inimeselt.
Sääraseid oletusi võimaldab Colorado ülikooli antropoloogiadotsent Julien Riel-Salvatore juhitud uurimistöö. Seitsme aasta vältel vaadeldi neandertaallaste asutsuspaiku Lõuna-Itaalias, keskendudes hääbunud Uluzzi kultuurile. "Põhimõtteliselt ma rehabiliteerin neandertaallasi. Nad olid üksjagu leidlikumad kui me seni neile omistanud oleme," rääkis Riel-Salvatore Science Daily vahendusel.
Põhja-Itaaliast on leitud 42 000 aasta taguseid märke homo sapiensile omistatud Aurignac'i kultuurist (mis muuhulgas kätkeb endas ühtesid vanimatest koopamaalingutest). Itaalia keskosa asustasid selleks ajaks juba sadakond tuhat aastat neandertaallased; ühtlasi tärkas Lõuna-Itaalias nende Uluzzi kultuur.
Riel-Salvatore tegi mitmel pool Lõuna-Itaalias kindlaks tollest ajast pärinenud ilmselt sihipäraselt teravdatud esemeid, ornamente, luust tööriistu ning võimalikke märke iidsete asukate kalal- ja jahilkäikudest. Tavapäraselt sääraseid tehnoloogiaid neandertaallastega ei seostata; oletatakse, et sedasorti kohastumused said toimuma üksnes kaasaegse inimese kaasabil. Ent Lõuna-Itaalia leiud ilmnesid piirkonnas, mis homo sapiensi asustusaladest selgelt kõrvale jäi, ehk – see näikse olevat veenev märk arvatavate neandertaali hõimude iseseisvast arenemisest.
Teisisõnu: viimasel viiekümnel aastal kinnistunud arusaam neandertaallaste primitiivsusest on kahtluse all. "See näitaks neid hoopis uues valguses," arutles Riel-Salvatore. "Humaniseeriks, kui soovite."
Riel-Salvatore oletab, et küllap surus tol ajal järsult muutunud kliima neandertaallased nurka: tuli kas omapäi kohanduda või välja surra. Leidude põhjal võisid hõimud heiteodade abil küttida väiksemaid jahiloomi, tegemaks tasa oma tavapärase saagi – suuremate jahiloomade – vähenemist.
Jässaka kehaga neandertaallaste säilmeid leiti esmakordselt Saksamaalt Neanderi orust 1856. aastal. Siiski on tänini ebaselge, kes nad täpselt olid, kuidas elasid ja kuhu kadusid. Riel-Salvatore ei usu teooriat, mille järgi kaasaegne inimene nad n-ö välja sõi. "Usun, et nad olid kaasaegse inimese alaliik, mitte omaette liik," mõtiskleb ta. "Olid siiski inimesed – olgugi et teist tüüpi. Ja me oleme ikkagi pigem vennad kui kauged sugulased."
http://teadus.err.ee/artikkel?id=2681&cat=26&pg=1