Kummitusjutud Eestist

Põnev, ma lugesin kunagi mingist ajakirjast sellist asja:
Oli üks perekond: ema, isa ja tütar. Tütar oli 16-17 ja oli suhteliselt häbelik, igal öösel lukustas oma toa ukse.
Nii ja nad said suhteliselt odavalt ühe suure maja kuskil maakohas. Läksid maja siis vaatama ja valisid toad välja, tüdruk valis omale ühe hästi ilusa vaatega ja katuseaknaga toa teisel korrusel, vanemad esimesel.
Ja ühel ööl, kui nad seal majas magasid kuulsid ema ja isa teiselt korruselt mingit kolinad, aga nad arvasid, et see on tütar kindlast, tegi akna lahti v.m.s.
Hommikul läks isa vaatama, et kus tütar siis nii kaua magab, tavaliselt on ta ju nii varajane, aga uks oli lukus ja keegi ei vastanud, isa lõi ukse maha ja vaatas et aken oli lahti ja toas pole kedagi.
Isa läks siis väljast vaatama, et mis värk on?! Ja nägi maas lohistamisjälgi, mis viisid kuskile metsapoole!
Siis tuli tal mõte, et läheks küla targa juurde (mingi t¹iki-briki mees oli). Tark siis jutustas loo, et kunagi eland seal majas täpselt samasugune perekond ja tütar oli ka selline häbelik ja lukustas ukse alati, aga üks hommik oli tütar kadunud ja enam teda ülesse ei leitudki. Isale oli asi selge, ajalugu kordab ennast! Aga ära nad ei kolinud ja nüüd...[kulminatsioon!] kuulevad vanemad igal öösel akna taga kraapimist ja nutmist, nagu keegi tahaks sisse tulla!
Halvasti jutustatud ja väga tõsiselt ma ka seda lugu ei võta, ebaloogiline, aga kõhedust tekitab ikka! xD