Tänud, Tacian, vastuse eest, mis lubab mul mõnest asjast pisut pikemalt rääkida.
Aga esmalt siis sellest, miks mulle filmid ei meeldi. Ei, nii ei ole õige öelda. Meeldivad vägagi. Kuigi mu "vaatamus" on ilmselt alla keskmise (eriti viimastel aastatel), on ometigi nii mõnedki filmid, mis on mulle sügavat mõju avaldanud. Aga siia see koer maetud ongi: mõju avaldanud. Kui on soov "kaifida" või (tegija poole pealt vaadates) kellelegi mõju avaldada, siis pole selleks ilmselt paremat vahendit kui kinematograafia. Seda taipas kunagi juba maailmarevolutsiooni juht, geniaalne mõtleja ja kurjategija, süfliitik peale selle, Vladimir Uljanov. Laenates tsitaadi
ühest arvustusest:
"Nõukogude riigi rajaja Uljanov-Lenin nägi juba kinoajaloo koidikul "odava laadaatraktsiooni", kinematograafia esimestes edusammudes tulevast võimsat vahendit kommunismi võitude propageerimiseks. Saalis kustuvad aeglaselt elektrilambid. Vaikib inimeste kõnekõmin. Mööduvad mõned sekundid ja hele valguskiirte kimp, läbinud pimeduse, langeb suurele ekraanile. Kuulduvad võitlusmarsi helid. Ja juba lendavad Kremli torni rubiintähe kohal õhulaevad, kihutab võimas vedur Jossif Stalin, nõukogude metallurgid täidavad väsimatult terasesulatusahju, mööda määratuid kolhoosipõlde liigub tore kombain. Kinoseanss on alanud. Ekraanil jookseb populaarse nõukogude kinozhurnaali "Päevauudised" järjekordne number."
Kui aga (vaataja poole pealt vaadates) on eesmärgiks vaadatavast mingi ratsionaalse info "väljanokkimine", mille abil ehk saaks ehk oma maailmapilti täiendada, on olukord suisa vastupidine. Film surub (vahel vägagi jõuliselt ja jultunult) peale vaate läbi võõraste silmade ja dikteerib ka aja, mille ma pean kulutama filmis võib-olla-ehk-leiduva mulle huvipakkuva info kättesaamiseks. Ja sellistest huvidest lähtudes on ta võrratult kehvem meedia, kui üks hästi kirjutatud, hüperlingitud ja jooniste-piltidega (ja ka konkreetsete videoklippidega) varustatud kirjatükk, millest ma saan suht kiiresti ülevaate, millega tegemist, ja milles ma saan vabalt ja omavalitud tempoga (ja ka edasi-tagasi hüpetega, vajadusel) liikuda. Seega pole küsimus selles, et
Tsitaat:Algselt postitas: Tacian
Kas Sinu neti ühendus on nii aeglane, et Sa ei jõuaks seda allalaadida või mis?
Ühendus on sihuke ... vähemasti rahuldav. Aga "pudelikael" pole seal, vaid mulle märksa lähemal. Lausa mu peakolus. Seal paraku on üks koht, millest kogu selle info läbilaskmiseks, mis potentsiaalselt huvitav-kasulik-vajalik tuleb teha kaunis tugevat "eelfiltreerimist". Ja videot Stan Deyo loenguga see filter esialgu keeldub läbi laskmast. Miks? Siit läheb jutt siis konkreetsemaks.
Tsitaat: > lühikese resümee
See kujuneks väga pikaks 
Asjatu ajakulu on argument, mida ma väga hästi mõistan. Seega sobiks ka viide mõnele juba olemasolevale pikemale kokkuvõttele. Aga seniks ... mis üle jääb? Noh, võib uurida Stan Deyo tausta (
CV tema
veebikohas). See on selline ... reklaamihõnguline ja jääb mulje, et suunatud eelkõige tema raamatute ja DVD-de müügiedule. Kuna raamatute sisule pääseb ligi vaid teatud hulga dollarite abil jääb üle hinnata vaid välist vormi.
Ilgelt maitselage kaas. Sisu
sisukorra järgi paras rosolje. Aga
ilus abikaasa. Ühesõnaga, kõik mis Ameerikas müügieduks vajalik.
Tsitaat:märksõnad oleksid: kahe vastandlikku impulss magnetvälja põõrise kokkupuute piir.
Need sõnad ükshaaval on tuttavad küll ja üldiselt pärinevad üleeelmise sajandi füüsikast. Ka fraasist tervikuna võib aru saada. Hämaraks jääb aga asjaolu, kuidas peaks nimetatud nähtus "UFO-propulsiooni" põhjustama. Ja, Tacian, pole vaja karta,
1) et ma aru ei saaks - õppisin koolis füüsikat suht hästi ja pärast kooli veel veidi lisaks kah;
2) et teised siin foorumis pahaseks saavad, kui räägime asjadest, millest vaid meie aru saame - küll nad selle ühe korra andeks annavad, kui lubame, et enam ei tee.
Üldiselt on "antigravitatsiooni saaga" muidugi pikk, küllalt palju nimesid ja viiteid annab
Wikipedia vastav artikkel. Aga võib arvata, et ka kõige paremal juhul on nende uurimuste lõppkokkuvõtted olnud midagi järgmist: "... ei õnnestunud saavutada katsetulemuste vajalikku korduvust. Võib oletada, et nad sõltusid mingist meie poolt mittekontrollitavast keskkonnafaktorist. Nähtuse seletamiseks puudub teooria ja sellel ei paista ka olevat potentsiaalseid kaitseotstarbelisi või muid rakendusi. Uuringute jätkamine kasutatud lähenemise raames pole otstarbekas." Sest kui salalabori(te)s, kus Stan Deyo oma väitel töötas, tõepoolest oleks midagi olulist avastatud, siis kas (a) me teaksime sellest kõik juba või (b) me poleks kuulnudki midagi kellestki Stan Deyost - niipalju te ju vandenõuteooriaid ikka usute! Ja arvata võib, et nii jääbki. Sest püüd leida UFO-de "mootorite tööpõhimõtteid" on võrdväärne püüuga avastada ja kasutada Star Treck'i Enterprise (NX-01) mootorite tööpõhimõtteid. Sest mõlemal juhul on tegemist "kinuga", millest alguses rääkisin. "UFO-kino" teeb muidugi võrratult põnevamaks see, et pole teada:
kes näitab,
milleks näitab ja
kuidas näitab? Laenuga Nils Bohrilt: teooria UFOdest kui Maa atmosfääris liikuvatest võõrplaneetlaste kosmoselaevadest on küll hullumeelne aga mitte
piisavalt hullumeelne, et olla tõsi.
Tsitaat:Ehk oled kunagi netis näinud klippi kus üks eakas teadlane näitab, kuidas traadist keeratud rõngasmähis voolu pealelülitades laualt õhku tõuseb... seda sama asja on nüüd edasi arendatud.
Kas nüüd just seda klippi aga sarnast katset kindlasti. See on ju päris vana tõdemus, et vooluga juhile magnetväljas mõjub jõud (see on siis tegelikult juhis liikuvatele laengukandjatele mõjuvate Lorentzi jõudude summaarne makroskoopiline ilming). Aga milles seisneb siis (võiks aru saada, et vägagi revolutsiooniline ja teedrajav) edasiarendus?
Abi
