täitsa õige märkus.
antud lõik oli vaid väike poeetiline järelsõna.
aga illustreerin siis raamatut ühe teisega.
näiteks sellega, kuidas saab alguse jälgede ajamine ühele Luuka evangeeliumi üleskirjutusele sellest, kuidas ja miks Maarja ja Joosep Petlemma läksid seoses kuningas Herodese tsensusega.
esiteks tutvustatakse siis Süüria arsti ja ajaloolase Luukase elulugu, tema kirjutisi, kirjastiili, tolleaegset dokumentide vormistamist üldse (kus näiteks ilmneb, et juudid omistasid tähtsust ülitäpsetele sugupuudele ja nimedele, kuid olid suhtelilt ebakorrektsed kõikvõimalike ajadaatumitega). edasi lahatakse Rooma tsensust. mis see oli, miks, kelle ajal kuidas. C. Julius Caesar Octavianuse trooniletõusmine, valitsemine (taas väga põhjalike viidete ja dokumentaalsusega)
vastavalt Luuka kirjakohale (mainitud Küreenius, maavalitseja) jõutakse lõpuks siis Quireniuse endani
"Tacituse järgi langeb Quiriniuse konsulaat aastasse 12 eKr; teened, mida taGaius Caesarile, Agrippa pojale ja Augustee lapselapsele Armeenias osutuas, langevad aastaisse 1 eKr - 3 pKr. sõjakäiguks homonaadide vastu jääb seega vabaks ajavahemik 12-1 eKr..."
leitud Pisiidia Antiookia raidkirjade järgi nimetataksegi siis P.Sulpicius Quirinius duumviriks e. linnapeaks.
sealt edasi kulgevad aga sündmused nii, et... ühesõnaga lugege ise.
fakte on üldse selles raamatus nii palju, et kerge see lugemine muidugi pole. tolleagsed elukombestiku kirjeldused on aga vägagi huvitavad.
well. ehk said antud lõigud veidi autoriteetsemad.