Kummituslikud haiglad

Igas haiglas nt üldjuhul ei kummita. Need, kes ei ole usklikud (ehk siis ei käi kirikus, ei palveta jne..) need vbl ei näegi vaime. Sama ka minuga, ma ei käi kirikus palvetamas ning siiamaani pole ma ühtegi vaimu näinud, mis on mõnikord ka väga tore, mõnikord väga hirmus. Aga mina ei usu eriti neid vaime, keda ma ise oma silmaga näinud pole. Ka ema jutt tegi mind natuke segaseks, sest ta rääkis seda lugu mitu korda, aga alati muutis lõpu ära, annan kaks näidet:

"Kui sa olid sündinud koos oma õega, toodi mind operatsiooni saalist ära ja siis ma magasin, hommikuni välja. Kui ma siis hommikul üles ärkasin, olid mu riided kapi peal (kuhu ükski inimene haiglas ei ulatuks) ja kapi ees seisis valge noor tüdruk, ma siis üritasin temaga jutule saada. Alguses ehmatasin ära, aga kui pärast julgemaks muutusin, hakkasin selle tüdrukuga juttu rääkima ning ta ütles, et suri siin haiglas meningiiti ning enne seda polnud ta ühegi pereliikmega hästi läbi saanud, ka siis hakkasid arstid aina kurjemaks muutuma. Ja siis ta järsku kadus, kuid ta jättis kapi ette minu riided!"


Teine lugu:
"Kui sa olid sündinud koos oma õega, toodi mind operatsiooni saalist ära ja siis ma magasin, hommikuni välja. Kui ma siis hommikul üles ärkasin, olid mu riided kapi peal (kuhu ükski inimene haiglas ei ulatuks) ja kapi ees seisis valge noor tüdruk, ma siis üritasin temaga jutule saada. Ja saingi, sest ma olin väga julge ja hiljem ei kahetsenud, et temaga jutule sain. Ta rääkis, et ta pooti haiglas üles, sest ta rikkus haigla reegleid."

Vat see järgmine lugu lõi mind ikka pahviks