Imelik õhtu!

kui mu vanavanaema suri jäi ta mõnus pehme ja hea vedruvoodi minule.
ma magasin seal iga öö, meil on maal suur vana talumaja umbes 100 aastat vana.
kuid juba sellest ajast saadik kui hakkasin vanavanaema voodis magama ei ole ma kartnud ei pimedust, ei üksindust, ei samme lakapeal
ma pole kunagi tundnud kõhedust seal.
mul on majas kõige suurem tuba(olen ju siiski tüdruk)
kui sain endale kassipoja siis kassipoeg esimese kohana valis minu voodi kus vedeleda
ta teeb seda siiani
ta magas iga öö mu jalgade juures
mul pole olnud kunagi jubedaid unenägusid vaid hoopis õpetlikud ja ette nägelikud asjadest mis võivad juhtuda
mul pole mitte kunagi olnud valusid olles seal voodis
kui pea valutas heitsin voodi pikali ja mu peavalu kadus

mulel on jäenud tunne et kuna mina võtsin vanavanaema voodi endale
magasin seal iga öö
mitte ei visanud seda ära ega jätnud lohakile
et ta siis on alati olnud mu kõrvalühjaks minu jaoks
mind kaitsmas minu lähedal

ma kül ei ela seal enam
seal elab mu isa uue perega

nüüd magab seal voodis mu poolõde
aga see voodi pole tühi
alati kui lähen isa juurde jäetakse voodi tühjaks minu jaoks
mu kass magab endiselt seal
alati kui tuleb tuppa on esimene asi voodis lesimine ja alles siis läheb ta sööma
mu isa rääkis et olin olnud kassiga koos selles voodis ja vaadanud lakke 2 tundi järjest ühte kohta koos kassiga silmad pärani lahti ja vaatasime lge ei liigutanud ka ennast
ma külle ei mäleta mis seal oli aga seal pidi midagi olema

mind on ka kogu mu elu kiisuks hüütud kuna
mulle meeldivad asjad mis on teistejaoks jburus
ma tahan luua sidet vaimude ja higedega
tahan olla väike nõid
kes saab aru mida hinged soovivad
ja ma ei tea aga loodan et mu vanavanaema kaitseb mind edasi ja annab märku kus liikuda ja mida teha...