Paanika ja ärevus

ma tänan kõiki kes reageerisid ja oma arvmust avaldasid

aga tegelt on asi tunduvalt keerulisem minu jaoks, sest ma olen 40 a vana (kuigi ise tunnen ennast 25 ja olen optimist) ja kogu mu eelnev elu on möödunud selle pagana häire varjus. ma olen proovinud kõike, alustades erinevate tervendajate teraapiatest, kes jutujärgi võtavad isegi vähid ära ja mida veel, kuni siis psühholoogini välja, kellest mingi aeg oli tõesti abi, kuskil aastake, aga siis hakkasin ma lihtsalt teda üle rääkima, see suhe ei tekitanud minus enam mingeid uusi emotsioone. olime arutanud juba kõike, pisimaidki detaile minu elus, olime saanud aru, kust kõik alguse sai ja miks jne, aga see analüüs ei aidanud lõptulemusena mind eriti. proovisin ka hüpnoosi, aga see sattus minu jaoks halvale ajale ja ma sain seda ainult nö nuusutada, mitte rohkem. tegemist on alateadvusega, mis on teadaolevalt inimese jäämäe veealune osa, tipu siis moodustab teadlik teadvus. ja seda mõjutada on juba väga raske, sinna salvestuvadki inimesel elujooksul kogutud harjumused, reageeringud, tunded ja tunnetamine jne.
ma siiski näen praeguse kogemuse juures seda, et ainult kellegi võimsa ja kõrvalise järsk ja tugev sekkumine on see, mis mind saab normaalsesse tasakaalu viia, ei midagi muud. hüpnoosi on mul usku, see ei ole mingi mambo-d¾ambo, see on väga vana ja järeleproovitud mõjutusviis, ainult et "..tähtis on leida paat!", nagu filmis öeldud, et see võimas sekkuja on vaja leida aga kahjuks ei teagi kust sellist otsida... vat selline kurb seis mul siis. aga kõik mõtteavaldused on teretulnud, ma tean, et minusuguseid liigub seal väljas ringi väga palju.