hermes2010
Uustulnukas
Postitusi: 49
Liitunud: Apr 2010
|
18-11-2010 23:39
Mina tunnetasin enda väelooma juba päris pisikesena, umbes 4 aastasena hakkasin peaaegu igal pildil seda looma kujutama. Tundsin end ise ka temana, vahel peaaegu et kehastusin temaks. See side hakkas vähehaaval nõrgenema umbes kümnendaks eluaastaks. Tol ajal ma ei teadnud, et tegu on väeloomaga, sellest sain aru alles teismeea lõpus, kui vähehaaval hakkas Eestis ilmuma parakirjandust.
Lapsena andis temale mõtlemine jõudu ja energiat, ka nüüd vahel. Võib-olla oleks väeloomast abi ja jõudu rohkem, aga ei oska tema väge kasutada kahjuks:S
Iga inimese Jumal on täpselt inimese enda nägu(isiklik tähelepanek)
|
|
|
|