16 sajandi kaardmeistri intrigeeriv teadmine - Kuidas ta teadis ?
Kuidas on võimalik, et saksa preestrist kes kirjutab ladina keeles ja elab prantsuse linnakeses kaugel rannikust saab esimene mees kes ütleb maailmale, et otsatu ookean laiub ameerika kontinendist läänes ?
See on üks renessansi ajastu suurimaid müsteeriume.
Kuid see ei puuduta ainult Martin Waldseemuellerit, kaardistajast teadlast, kelle enda ajalugu on segane kuna tema sünni ja surma ajad ei ole teada.
Ilmneb, et Waldseemueller teadis midagi Lõuna-Ameerika lääne ranniku kontuuridest enne kui Vasco Núñez de Balboa ületas Panama kitsuse ja Ferdinand Magellan seilas ümber kontinendi lõuna tipu. Ajaloo õpikutes peetakse neid mehi esimesteks eurooplasteks, kes tõid oma retkelt tagasi teadmise Vaiksest ookeanist.
Tõestus selle kohta on Waldseemuelleri maailma kaardil aastast 1507, tõenäoliselt kõige väärtuslikum kaart 5 miljoni teise kaardi hulgast mis kuulub Kongressi Raamatukogule. See omandati 10milj. Dollari eest aastal 2003 ja läks eelmisel aastal ( 2007 ) alalisele näitusele.
Kaart, olles ideaalilähedases seisukorras ja teatavasti ainueksemplarina , on vanim dokument millel kirjutatud “ Ameerika “ maamassile Aafrika ja Aasia vahel.
See oli loomulikult Amerigo Vespucci auks, Florenci navigaatori, kes seilas Uude Maailma Portugali lipu all. Selle nime andmine kuulub ilmselt ainuisikuliselt Waldseemuellerile, ei ole ühtegi tõestust, et nime oleks sellel ajal kasutuses olnud.
Uued uuringud John W. Hessleri poolt Kongressi Raamatukogust on teinud Waldseemuelleri müsteeriumi selle teadmise kohta veelgi sügavamaks ja rikkamaks. Kuid see ei ole leidnud vastus tähtsamale küsimusele : Kuidas ta teadis ?
“ On võimalus, et Waldseemueller teadis midagi ( või omas midagi ) mis ei ole säilinud – informatsioon mida meie ei tea “ ütles Hessler.
48 aastane uurija on mängu toonud kõik oma teadmised. Ta õppis ladina keelt kohalikust koolist alates ülikoolini välja ja loeb seda keelt vabalt. Tal on inseneri paberid ja on võrdselt võimekas nii matemaatikas kui kartograafias.
Uues raamatus “ Ameerika nime saamise lugu “ pakub Hessler esmakordselt tõlked kaardil olevatele tekstidele. Samuti uuendas ta tõlget Waldseemuelleri raamatule "Cosmographiae Introductio," trükitud 1507 St. Die France linnakeses kus kartograaf oli katedraali kanoonik. Kuigi Waldseemueller saab kogu au kaardi ja raamatu eest oli tal kaasosaline Alsatsist pärit Mathias Ringmann, kes suri 1511.
Kaardil asuvas suurimas tekstikastis kirjutab Waldseemueller, et palju asju on teadmata antiikrahvastele/ eellastele ( sõna ancients ) “ näiteks - väikese kraadi võrra läänes – Ameerika – nimetatud tema avastaja järgi , mida praegu tuntakse neljanda maailmajaona. “ Oma “ Cosmographiaes “kasutab ta sarnast keele kasutust “ Praegu on teada, et Maa on jaotatud neljaks. Esimesed kolm on kontinendid aga neljas on saar kuna on kindlaks tehtud et seda ümbritseb kõikidest külgedest meri. “
Hessler arvab, et fraasid “ praegu on teada “ ja “ on kindlaks tehtud “ on võtmeks. Need viitavad geograafilisele teadmisele mis on kinnitatud ja usutud vähemalt teatud ringkonnas.
Idee, et see oli lihtsalt Waldseemuelleri aimdus on laest võetud.
Inimesed, kes teadsid oli tõenäoliselt Portugaallastest rändurid ( või vähemalt seilasid Portugali lipu all ). See oli väärtuslik ja tõenäoliselt salajane info/teadmine. Kuidas info jõudis preestrist kartograafini kes töötas vürst Lorraini kaitse all ? See on hea küsimus.
Sama intrigeeriv on Lõuna-Ameerika kujuntamine.
1507 aasta kaardil on selle maamassi lääneserva kirjutatud : "terra ultra incognita" -- land most unknown. – tundmatu maa. Kuid piirjoon ei ole joonistatud suvaliselt ühe sirge joonena. Rannik on kujutatud liigendatuna heledate ja tumedate joontega mis viitab segule teadmistest ja ebakindlusest.
Hessler kasutas tänapäevase täpse kaardi ja Waldseemuelleri kaardi võrdluseks teatud tehnikat.
Loomulikult on palju erinevusi kuid kattuvus on 75 protsenti ja kahes tähtsas kohas – ekvaatori lähedal ning Tšiili lähedal kus rannikujoon teravalt välja joonistub kattusid kaardid peaaegu täpselt.
Asjad ei olnud tõenäoliselt nii incognita kui ta välja näitas.
Sellega küsitavused ei piirdu.
Kaardil asuvas suures tekstikastis nõuab Waldseemueller : “ need kes on kogenematud ja kosmograafias võhikud ei tohi seda hukka mõista enne kui nad on õppinud seda tundma ning hiljem saab neile kõik selgeks “
See on palve. Ta teab, et tema kaart nõuab palju.
1516 aastal annab Waldseemueller välja oma teise suure kaardi – Carta Marina. Seal ei ole Lõuna-Ameerika enam saar. Kontinent on kadunud vasakult lehelt ja näitab, et see on ühendatud Aasiaga mis on paremal äärel.
Hessler tegi esmased inglise keelsed tõlked Carta Marina tekstikastidele. Ühel nendest ütleb Waldseemueller : “ Oma eelneval kaardil oleme näidanud lugejale maailma mis on on täis vigu, imesid ja segadust….Meie eelmine maailmakujutlus rahuldas vähe inimesi nagu oleme aru saanud. “
Mis vasturääkivus see on ? Tundub sõnade tagasivõtuna. Kas kontinentaalne Ameerika sattus ketserluse alla ? Hessler ütles, et ta ei leidnud ühtegi kinnitust et nii oleks juhtunud. Siis miks muutis Waldseemueller oma vana maailmakaardi uue maailmavaate vastu ?
See on veel üks müstilise kaardi müstika.
http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/con...01753.html
[Muudetud: 12-2-2008 Aerling]
Abi
