Kui vana on egiptlaste kultuur?

"Vaaraode maailm" on ikkagi seesama, millest me räägime. Mul endal on sellest kolm eksemplari. Sai kunagi saksakeelse soetada, siis leidsin palju suurema versiooni inglise keeles ning lõpuks mõtlesin, et ostaks siis Eestis ilmunud teose ka ära. 500 lk. ei näita, et tegemist on põhjaliku raamatuga. Eriti juhul, kui see teos hõlmab tervet VE ajalugu. Sellised raamatud on pigem põgusad ja populaarteaduslikud, andes laiema ülevaate.

Mis puutub "Religioon ja maagia VEs", siis ma usun siiski, et see tutvustus vastab tõele, kuna "Vana Idamaade ajalugu" on praeguseks ajaks vananenud ning omab pigem historiograafilist väärtust. V.Struve (vast üks tuntumaid vene orientaliste) kirjutas selle raamatu ebasoodsates oludes ning ikkagi põgusaks ülevaateks idamaade varasemast ajaloost, peatumata detailides. Muuseas ta püüab ühes raamatus kõike käsitleda ning paraku selle raamatu paksus ja eesmärk ei saa viidata põhjalikkusele (kuigi jah, kelle jaoks, mis on põhjalik, on juba iseküsimus). Kõikides seal esitatud väidetes ei saa kahelda, sest märkimisväärne VE ajaloo uurimine jäi ikkagi 20nenda sajandi I poolde ning väga paljud teooriad-väited kehtivad siiani, kuid omaetteküsimus on nende väidete tähtsus. Sinu esitatud faktid on õiged, kuid missuguses kontekstis me neid peame vaatama. Tehti keerulisi operatsoone, kuid kui paljud jäid ellu? Kreekas tehti keerulisi operatsoone, kuid suremus oli märkimisväärselt suur. Roomas samuti. Keskajal jne. ka. Ma usun, et praeguse aja inimesi need teemad ei rahulda. Raamatu ilmumise ajal võisid need faktid-teadmised olla olulised tavalugejale, kuid võrreldes läänega ja seal ilmunud teostega, oli eesti keeles ilmunud raamat ikkagi haleväike. Seega seda raamatut tuleb vaadata omas ajas, kuid kui võrrelda üldisemaga, siis tõesti võib öelda, et David (Religioon ja maagia VEs) on vast I põhjalikum raamat eesti keeles. (Kusjuures ma pean siinkohal tunnistama, et me võime erinevatest teostest rääkida, sest tõepoolest on olema ka veel varem ilmunud "VI ajalugu", mis jäi vist 30nendate paiku, kui ma ei eksi; kuid siiski ikkagi oma aja kohta (võrreldes egüptoloogia suursaavutuste perioodiga), oli samune raamat ka üpris nigel - kuid alati jääb ju küsimus, mida pidada põhjalikkuseks ning kelle jaoks ja mis ajas)).

"Vaaraode kroonike" on hea abimees küll, kuid minu jaosk ei ole see eriti informatiivne. Aitab teatud ettekujutust vaaraodest seal luua, kuid me teame väga paljudest vaaraodest märksa rohkem, kui raamat jõuab käsitleda.

Mis puutub Kairosse ja VE muuseumisse, siis seal on endiselt segane olukord. Egiptuse mentaliteeti kuulub hetkel väide "kõik müügiks". Kohalikke ei huvita maa ajalugu ega pärand ning võimaluse korral kaupleks nad püramiidid ka maha. Sama väljendub muuseumis. Paku, kes püüab seal muuseumis korda luua? Jah, eurooplased. Ja väga palju loodetakse just Läänest (sh. USA, Austraalia jne.) tulnud praktikantidele, et nemad sellega tegeleks - hoiaks puhtust, puhastaks eksponaate. Vajaduse korral tõstaks ümber jne. Keldrid on üldse sellised toredad kohad ning nii palju kui ma tean, siis seal peaks olema panipaiku, mida keegi veel avastanud ei ole. Kusjuures nii kummaline kui see ka ei ole, siis viimasel ajal domineerib just selline "keldritest-pööningutelt" avastamine. St. et nendest paikadest tulevad hirmus palju uut materjali, mille keegi on kunagi ära peitnud. Berliini muuseumi puhul ma tean öelda, et paar aastat tagasi avastati sealt hunnik raudkaste, kus oli äärmiselt palju papüürusi. Kahjuks niiskus oli oma töö teinud ning need on säilinud tükkidena. Praegused teadlased püüavad neid kuidagi kokku panna -tükk tüki haaval... vaesed nemad.

Zahi Hawass on üldse ambivalentne tegelane. Ma ei olegi otseselt aru saanud, mis asi temaga on, kuid kindel on, et korruptsioon lokkab tema puhul kindlasti. Tema artikleid ei võeta välismaistesse (loe: Lääne) ajakirjadesse lihtsalt vastu, vaid ollakse sunnitud seda tegema, kuna Hawassil on märkimisväärne võimalus manipuleerida väljakaevamistega, teadlaste rännakutega Egiptusesse ning neid nn. vussi keerata. Muuseas ta saab ilmselt mingisuguseid summasid ka Läänelt.