"Vaaraode maailm" on ikkagi pigem põgus, kui põhjalik. Kuna sa tead rohkem püramiididest, siis muidugi see info, mis raamatust saad, on tagasihoidlik, kui sedagi. Sama kehtib ükskõik milliste teiste teemade kohta, millest on vaja põhjalikumat informatsiooni. Uurides näiteks kasvõi graniitkirstudest, siis samamoodi ei ole seal palju informatsiooni etc. Teiseks selle kõrvale tõstaks R.David´i raamatu "Religioon ja maagia Vanas-Egiptuses", mis teatud mõttes isegi üks informatiivsemaid teoseid eesti keeles, kuid R.David on tuntud oma populaarteaduslike raamatute poolest. Ta on väga palju panustanud VE ajaloo populariseerimisse. Claytoni "Vaaraode kroonika" on samuti kerge ja põgus. Kirjutatud professionaali poolt (nagu ka David või Vaaraode maailma koostajad), kuid siiski seal ei ole väga palju informatsiooni (ja kõike sellest ma isiklikult ei pea tähtsaks, aga kirjutamine oleneb just vaatenurgast - millise positsiooni sa mingi asja suhtes võtad), mis võiks kasulik olla (kui ma ei eksi, siis selle raamatu autoriõiguses kuuluvad kirjastusele T&H, mis üllitab väga palju populaarteadulikke VE raamatuid suuremale publikumile). Stadnikovi VE kultuurilugu on jällegi selline, mida peab mitu korda lugema, et vajalikku infot kätte saada - teaduslik suuresti, kuid pealkiri eksitab väga: ühtsest kultuuriloost ei maksa rääkida (muuseas tal ilmub kordutrükk varsti TLÜ kirjastusest).
Kui jälle Stadnikovile jutt läks (muuseas ta on küllaltki tore inimene), siis viidatud artiklis räägib ta Teichmüllerist ja see on seoses pigem historiograafiaga. Hellase ja VE seostest on põgusalt juttu, kuid ta viitab aeg-ajalt ikka Burkertile, mida ta soovitab
. Burkert on tähtis ja kusjuures väga mõnusalt kirjutab!
"Imelist ajalugu" olen ma lugenud küll - hea ajakiri, annab igast valdkonnast midagi juurde. Ja kuna ükski inimene ei suuda kõikidesse teemadesse põhjalikult süveneda, siis taolised ajakirjad on alati teretulnud. Vaatasin, et neid kirjutavad Skandinaavia ülikoolide õppejõud-teadlased. Ma olen alati mõelnud, et eesti teadlased võiksid ka kirjutada selliseid põgusaid artikleid, kuna meil on igast valdkonnast olemas spetsialistid ning taolise ajakirja tegemine oleks neile nn. käkitegu. Millegipärast nad ei taha ning kirjutavad oma artikleid välismaisetesse ajakirjadesse enam-jaolt, mis jäävad enamikule kättesaamatuks (samas ka arusaamatuks, sest teemad on väga spetsiifilised). Kuid Tuna, Ajalooline Ajakiri, Akadeemia jne. kaaluvad kõvasti populaarteaduslikud ajakirjad üle, kuid siiski, kui paljud jaksavad süveneda kõigisse...?
Gisa platoo tunnelid. Ma ei usu, et vaikitakse. Ma arvan, et kui ei kirjutata, siis ei tähenda see seda, et vaikitakse. Võimalik, et nendest on kirjutatud kuskil teaduslikes ajakirjades - juhul kui need tunnelid olemas on. Aga mida ma veel öelda tahan on see, et ärge arvake, et egüptoloogid omavahel taolisi teooriaid (esoteerilisi) ei arutaks. Arutavad küll ja kuidas veel. Nad ei naera neid välja. Neile täitsa meeldib, kui Egiptusel on maagiline varjund juures. Aga nii palju kui ma tean, siis E valitsus tõepoolest keelab aeg-ajalt kaevamised teatud kohtades, kuid egüptoloogidel on selleks oma arvamus. Kuigi egüptoloogide seas on kaevamiste lubade tühistamine või mõne piirangu seadmine tavaline, siis üldiselt kipuvad sellised piirangud eksisteerima just rahva kultuskohtades, st. Giza, Sakkara jne. Nendes kohtades, kus turistid käivad ja mis on väga populaarsed. Ja kuna enamik ei tea, kui palju üldse väljakaevamisi toimub Egiptuses ja kus täpsemalt, siis kipuvad inimesed neid keelde käsitlema kui mingit vandenõud, varjamist - keelati egüptoloogidel tööd teha, kuigi samal ajal kaevatakse 30 erinevat kohta üle E. See omakorda toodab nn. saladusi ja loob veel rohkem maagiat/ teadmatust. Ja kuna see kipub levima, siis inimesed tahavad Egiptusesse minna, tahavad neid saladuslikke kohti oma silmaga vaadata. Seal nad ostavad asju, ööbivad... raha, raha, raha. Aeg-ajalt lekitatakse taolisi "kaevamislubade" keelde meediasse, et hoida ikka üleval saladuseloori. Aga sama näiteks ei kehti külastuskohtade perifeersete alade kohta ( Gurob, Amarna, mõnes oaasis jne.), kus egüptoloogid saavad rahulikult kaevata. Aga see on asja üks poolt.
Giza platoo. Vaatasin seda postitust juba varem, kuid ei oskagi midagi kosta. E. valitsus ei saa kunagi midagi heaks ega halvaks kiita. See on võimatu. Valitsuste heakskiidud ja eitused on head müüdid. Positiivse vastuse saavad ainult egüptoloogid ja teadlased anda. Kui nemad aktsepteerivad, siis on asi tõenäolisem (kasutagem seda VE ajaloo puhul, midagi konkreetset ja 100% kindlat ei ole), kui nad midagi ei ütle, siis kas asja ei ole, või asi ei ole tõenäoline, või asja ei ole uuritud, puuduvad tõendid jne. Aga ma ei ole kuulnud, et täiesti midagi eitataks. Soovitan erinevaid egüptoloogide artikleid tähelepanelikult lugeda - keegi ei väida midagi sada protsenti. Alati jääb võimalus, et nad võivad eksida (tavaline asi ajaloolase puhul). Mis Larry Hunti puutub, siis ta ei ole egüptoloog, vaid nn. UfOloog. Ning ma kaldun arvama, et ta on heamaitse piiri ületanud ning läheb liiga utoopiliseks. Kaldub liiga fantaasiasse... Kusjuures suurem osa taolisi inimesi tulevad Ameerikast ning samuti nende kirjutised on Ameerikas väga populaarsed. Kuna on teada, et nende haridussüsteem on äärmiselt kehv, siis ehk on sellel mingi seos... mine sa tea.
Abi
