Ei teagi kust kohast nüüd alustada, sest nn. mõttenööre on üpris palju
. Alustame Eestist ja Stadnikoviga. Stadnikov on öelnud jah, et püramiidid on müsteerium, kuid seda väidavad kõik teised egüptoloogid (muuseas egüptoloogiks õpitaksegi seepärast, et Egiptust peetakse müstiliseks paigaks). Kõik teavad, et need on müsteerium, kuid enam-vähem kõik on kindlad, et need on ehitatud ikkagi inimkätega. Mis katsetustesse puutub, siis 1997ndal (?) aastal viidi läbi "katse" püüda liigutada sama suuri kive, millest peaks püramiidid koosnema (siinkohal ma pean tunnistama, et ma võin aastaga eksida ja nimelt ei kirjuta projektinime, sest võin valesti öelda, kuid kõlas midagi Nova Pyramida taolist.... kindel ei ole). Pikema lisaseletusteta, suudeti tõestada, et kivide vedamine inimjõul on võimalik. Kas see tõestab, et just nii ehitati püramiide, ei oska öelda, kuid omaosa eksperimentaalarheoloogial on siiski küll. Lisaks sellele arvestati kulunud ajakulu karjääris püramiidini. Kaasati teiste alade spetsialistid - matemaatikud, füüsikud jne - , kes kogu projekti mõõtmisväärse osa enda kanda võtsid. Tulemuseks oli üpris selge vastus, et püramiidid ehitati inimkätega. Kuidas täpselt seda tehti, ei osata siiani öelda. Hilisemad hauakambritest pärit joonised lubavad oletada mingisuguste kelkude olemas olu. Templitest leitud arheoloogiline materjal lubab samuti oletada, et suurte kujude tassimiseks kasutati kelke. Siia juurde veel Amenhothep III punasest graniidist kuju Luxori templis, mida kujutatakse kelgul asetsevana. Jällegi siit saab väita, et egiptlased oskasid ilmselgelt kive mööda maad tõmmata, kuidas, ei ole selge, kuna kelgud on hilisem nähtus, kuid see näitab siiski, et nad olid võimelised. Ok see selleks, kuna see tekst venib kole pikaks, mis ühest küljest väsitab lugejat ning kaotab mul endal mõttelõnga ära.
"Vaaraode maailm" on üsna hea raamat ja kuulub kategooriasse "Here and there". Annab põgusa ülevaate Egiptuse ja Nuubia ajaloost. kasutatakse sissejuhatava kursuse õpikuna Saksamaa ülikoolides. On nn. ühtne liin, kusjuures siinkohal ma tahan rõhutada, et enamuse kätte satuvad "ühtseliini" teooriad käsitlevaid raamatud, kuna neid müüakse kõige rohkem. Erialakirjandust näevad vähesed, kuna neid trükitakse vähe ning enam-juhtudel need maksavad palju. Viimaste lugejaid on väga vähe, sest enamik ei ole huvitatud VE ajaloo sügavamast uurimisest. Näiteks on üllitatud mitmeid majandusajalugu uurivaid raamatuid, kus uuritakse pisemaid nüansse, allikaid jne. Nii palju kui ma infot olen kätte saanud, siis neid raamatuid ei loeta eriti isegi raamatukogus. Õnnestus endal uurida ühte 70nendatest pärit raamatut, mis oli suure tolmukatte all ja kogu selle 40ne aasta jooksul olin ma vist ainuke, kes selle raamatu avas, kuna see nägi täiesti värske ja puutumatu välja. Siinkohal tahan öelda, et seda raamatut peetakse üheks põhjalikumaks oma valdkonnas ning siiani ei ole keegi veel ületanud seda. Sama kehtib ka eriala ajakirjade kohta, kus egüptoloogid tavatsevad oma kirjatükke avaldada - näiteks JEA -, maksavad kenakese summa. Ühe ajakirja eest küsitakse ligikaudu 50 naela. Mida ma sellega öelda tahan on see, et suurem osale jäävad kätte mainstream ning võõraks tegelik, ehk see mille üle käib egüptoloogide seas aktiivne diskussioon jne. Populaarteaduslikud raamatud peavadki olema lihtsasti kirjutatud, et tavalugeja saaks infot lihtsasti kätte, et ta ei peaks oma pead vaevama üksikasjadega, kronoloogiliste eripärade või muude tavalugeja jaoks mõttetute nüanssidega (sama ju kehtib ka koolides õpetatud ajaloo kohta - ei saa õppurite päid koormata igasuguste detailidega ning rääkida neile ebamäärast juttu). Erialakirjandus kipub olema üsna raske ja tihti tuleb seda mitu korda lugeda, et aru saada, mida on öelda tahetud või kontrollimiseks, kas jäi äkki mõni info kahe silma vahele. Keeruline protsess.
See viib mind nüüd materjali läbitöötamise juurde. Nagu juba öeldud sai, siis suurem osa kirjandust on tavalugejale mõeldud ning poest küllaltki lihtsalt kätte saadavad. Kui Te olete ehk lugenud ka tuntumaid antoloogiaid (Lichtheim, Simpson jne. sh. ka Internetist), mis koondab endas vast kuulsamate VE tekstide tõlkeid, siis ka siinkohal pean tunnistama, et egüptoloogide arvates ei ole need eriti head tõlked, eirates tihti grammatilisi reegleid (Simpson näiteks eriti) ning nn. ümardades juttu, et laiem publik saaks teksti nautida, laskumata igasugustesse nüanssidesse. Kuid need on üsna head, et näiteks tudengid võiksid nendega töötada. Egüptoloogid ise, kui nad just ei tegele teksti hieroglüüfidega ise (kusjuures nad oskavad hieroglüüfe lugeda nii nagu mingisugust tänapäeva keelt - sina või teie inglise keelt näiteks), võrdlevad oma töödes tihti erinevaid tõlkeid, et olla kursis eripäradega. Kuid suurem osa tekstidest ei ole avaldatud. Heal juhul on need hieroglüüfidena publitseeritud väikestes tiraažides mõeldud eriala raamatukogudele - templite kirjed, hauakambrite inskriptsioonid, raidkirjad steelidelt jne. Ainult väga - ma kordan siinkohal: väga - pisike osa tekstides on trükis ilmunud. Ja üksi nendest eelmainitud šeikadest ei saagi sügavamalt huvitujat rahuldada. Ja kuna erialakirjandus ei ole väga kättesaadav, siis üsna domineerivad tunduvat olevat just müstilised käsitlused nagu Hancock, Daeneken jne. Mulle nad ka meeldivad ning mõelda, et oleks huvitav küll kui nii asjad oleks, kuid paraku reaalsus tõmbab maaligi. Kõige kummalisem on aga see, et nende teooriad iseenesest mõranevad - eriti Daeneke omad, kes mitu korda on sattunud tobedasse olukorda, kui peab ise tunnistama, et tema teooria ei pea vett. Siinkohal meenub mulle miskipärast Onu Remuse jutt, kui keski seal sõelaga vett käis toomas (miks see meenus, ei oska öelda
).
Mis puutub arheoloogiaga mitteklappivaid asju, siis nende kohta ma ei oska nagu tõesti midagi öelda. Klassikaliste arheoloogide seas levib tüüpiline anekdoot, et kui leitakse mingi tundmatu ese, mida ei osata kategoriseerida, tunnistatakse see mõneks religioosseks objektiks. See näitab siiski, kui vähe me teame, kuid kas see annab seda objekti liigitada "valitsuste varjamise teooriate alla" või "salapäraste kadumiste alla", siis seda ei saaks jälle väita. Püramiidide puhul aga tasuks mõelda sellepeale, mida üldse mõeldakse püramiidide all... kas iga mäeküngas on püramiid, mida tihti tahetakse väita. Olen kuulnud, ka et Munamäe all on püramiid..., pidavat hoidma maailma kokku kukkumast. Kuid ei ole kunagi kohanud ühtegi sügavamat uurimist. Küsimus on ka selleks, miks peaks valitsus või google jne. ära kaotama sellised objektid? Või mis on valitsus ja millist valitsust mõeldakse? Milliste eesmärkidega see valitsus on? Ning miks peaksid ajaloolased-arheoloogid-sh. egüptoloogid neid asju kaasa tegema ja varjama, kui need inimesed on samasugused nagu iga teine oma kiiksudega (positiivses mõttes
), st. nad tunnevad sügavat soovi uurida mingit ala põhjalikumalt. Ainuüksi, kuidas suudetakse teadlaste ringkonnas kõike vaikima sundida ja vandeteooriaga kaasa minema? Samas ka mis teadlastest me räägime? Egüptoloogia puhul ei ole ainult egüptoloogid, vaid on füüsikud, geoloogid, keemikud, bioloogid, arstid... jne.
Ma korra tülitan veel ja see on suunatud Müstiku varasemale postitusele, mis seotud püramiiditekstide ja Manethoniga. Me peame ka aru saama, et tollane matemaatika ja ajaarvamine (kusjuures egiptlaste enda ajatunnetamine on väga huvitav probleem) oli siiski seotud religioosse-fantaasia rikka maailmaga. Ning me teame ju Mesopotaamia ajaloost samuti, kuidas valitsejad püüdsid oma troonil olekut kindlustada erinevate fantaasia rikaste tekstide loomisega, kus rõhutati kuningas X päritolu X ajast, kus valitsesid jumalad või kuningad, kelle vanus küündis usukumatute numbriteni. Kui neid võtta puhta tõena, siis Mesopotaamia ajalugu küündib ka sinna rohkem kui 50 000 aasta taha jne. Manethon kasutas üsna tavalist praktikat (kusjuures me ei tea, kuidas mõistsid numbreid ja matemaatilis arve, aastaid tollased inimesed - milline oli nende ajatunnetus kui ainukeseks ajamääravaks nn. objektiks oli Niiluse tõus ja mõõn, Päike ja kuu, öö ja päev). Sama praktika oli ka tuntud Kreekas, kus erinevad suguvõsad oma prežtiisi suurendamiseks lasid koostada müstilisi suguvõsakronoloogiaid. Kusjuures meil on teada isegi, kuidas neid telliti ja mis alustel. Kõik suutsid mingil imekombel viia oma juured tagasi mõne iidse kangelaseni.
Mis puutub Hermesesse ja nende seostesse, siis tunnistan, et ma ei tea sellest teemast eriti, kuid võin öelda, et Egiptusel olid kontaktid vahemere piirkonnaga üpris varakult ning esimesed vett pidavad tõendid jäävad umbes 1600 aasta paiku eKr, kuid mõningaste kirjalike ja kultuuriliste paralleelide tõttu võib tajuda teatud mõju juba varem Kreeta saarel, kuid ei osata öelda kui ulatuslik oli mõju. (kusjuures võrdlev kronoloogia on jällegi väga huvitav teema). Hiljem, 8-7 sajand, mil hakkas levima kreeklaste kolonisatsioon, tutvusid kreeklased sügavamalt vanade idamaade religiooniga ning meil on teada, et umbes samal ajal leiame me ka egiptuse religioonile omast materjali Kreeka pinnalt. Kuid olenemata nendest arheoloogilistest materjalidest (Isisega seotud kui ma ei eksi), on paljud teadlased arvamusel, et kreeka mütoloogia ja religiooni juured asuvad idamaades (siinkohal soovitan Walter Burkert´i teoseid lugeda, eesti raamatukogudes ka kätte saadavad - kes saksa keelt ei oska, siis mõni inglise keelne peaks ka leiduma), kuna teatud iseäralikud, nimetades neid siis vaimseteks-kultuurilisteks (hetkel ei tule paremat sõna meelde), jooned tulevad esile (jumalate põlvnemine, kangelased jne.). Kuhu ma jäingi... ahjaa 8-7. sajandil puutusid kreeklased väga tugevalt idamaade kõrgtsivilisatsioonidega kokku ning võib öelda, et kreeklased sattusid sellega teatud kultuurilisse mõjusfääri. Kuna Thot oli üks tuntumaid jumalaid Egiptuses, siis pole ka mingi ime, et see välja rändas oma levialalt. Sh. on teada ka teiste jumalate ja kindlasti ka mütoloogia välja rändamist.
Nii.. Alexander Suur lülitas Idamaad omakorda kreeka mõjusfääri, mistõttu idamaade usunditel oli kreeka-rooma (üldnimetus) ühiskonnas vabadus levida. Me teame müsteeriumiusundite levikut Kreekasse ja Roomasse jne. Kõige tugevam aga Isise kultus. Igatahes idamaade religioon - eriti Egiptuse oma - levis isegi germaani aladele ning Mooseli oru kandis on leitud isegi egiptusest pärit religioosset arheoloogilist materjali. Meile on teada ka fakt, et egiptlased teenisid rooma laevastikul, mis paiknes Reini jõel (kusjuures väga huvitav oleks siinkohal jällegi mõelda, milliseid kultuurilisi mõjusid võisid egiptlased kohalikele avaldada ning sh., kas meie käitumises võib leida ka tänapäeval midagi sellist, mida egiptlased omadega kaasa tõid... kuid seda me ei saa kunagi teada
)
Siinkohal tunnistan, et pean teemaga sügavamalt tegelema, kuid lihtsalt ajapuuduse tõttu ei jõua kõike korraga haarata
.
Ööd!
Abi
