Seni leidmata aarded

Eks nemad tea paremini. Küllap on ikka kursis, et umbes aasta 1080 paiku siinmail samuti aardeid ohverdati.
Ohverdamiste juures kasutatakse peaaegu alati hõberaha. Eestis on seni hõbedat leitud ohvrikivide ja -allikate juurest.
Ka puude alt on leitud ohverdatud münte. Näiteks Palivere Künnapuu alt, milledest vanim pärit 1564. a.-st.
http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/...9/puud.htm

Pole liialdus väita, et eestlased kuulusid viikingiajal Euroopa jõukamate rahvaste hulka. Kaubavahetus Mesopotaamia ja eriti Kesk-Aasiaga 9.–10. sajandil olla toonud Eestisse vähemalt 15 tonni hõbedat! Ka Lääne-Euroopast pärit hõbedat võib mõõta tonnides.

Selle üüratu Eestisse jõudnud hõbedahulga kõrval kerkib kohe küsimus – aga kus on kuld? Miks leitakse viikingiaegset kulda üliharva? “Hõbe käibis inimeste vahel, kuid kulda kõlbas pakkuda ka jumalatele. See selgitab ka, miks kuld on viikingiaegsetes leidudes samavõrd haruldane kui hõbe tavaline,” selgitab Leimus. Nii Leimus kui ka Kiudsoo usuvad, et kuld ohverdati vette või sohu. Seda kinnitavad ka leiud. Norrast pärit kuulsa Honi aarde kõrval on põhjamaadest leitud veel ainult üks viikingiaegne kuldaare, samuti 9. sajandist. Ja see on päevavalgele tulnud – Eestist. Sarnane on ka mõlema aarde leiukoht – nii Honi kui ka Essu kuld oli heidetud laukasse.

Artiklist töötu leidis põllult viikingite varanduse:
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised...d=33038055