Kommunism

"Arusaamad k-i kujunemisprotsessidest on ühisk-a tegeliku arengu taustal korduvalt ja suuresti muutunud.
K-i doktrinäärselt sirgjoonelise, messianistliku ja forsseeritud teokstegemise katseist on sugenenud vähetõhusa
ekstensiivmajandusega ning sotsiaalselt kiratsevad madala elukvaliteediga totalitaarsed ühisk-d (kasarmuk.);
neid on seni õnnestunud paremaks muuta üksnes k-i põhimõttest, eeskätt tootmisvahendite ühisomandusest
loobumise hinnaga. Samal ajal on k-i madalama faasi sotsiaalselt olulisi tunnuseid teoks tehtud arenenud kapit.
maades (tarbimisühisk.).
K-iideede taasväärtustamine ja nüüdisrealiseering rajaneb tänapäeva maailma ja selle arengutendentside süva-
analüüsil, ühisk-a seniste arenguteede objektiivse piiratuse arvestamisel (globaalprobleemid) ning senise k-
ehitamise praktika kriitilisel mõtestamisel" (ENE 4, 1989, lk.673)

Põhimõtteliselt kirjeldab ülalesitatu ebatõhusa leninismi taandumist sotsiaaldemokraatiaks.
See, muide, on tänane päev. Toimub mulliväärtuste taasväärtustamine.. realiseering. Riigi, tema valitsuse ja
viimase voltatud ametkondade süstemaatiline ning ülemäärane sekkumine erasektori tegemistesse on just
see sama, objektiivse piiratuse arvestamine, viimase muutmise ja reguleerimise kaudu. Nagu olen ka eelnevalt
maininud, on marksism äärmiselt kohanemisvõimeline. Pole vahet, kuidas erakond ennast nimetab, oluline on
nend poliitilise programmi tagajärg. Igasugune valitsuspoolne ülemäärane reguleerimine, mis viib ressursside
otstarbetu raiskamiseni tuleneb otseselt marksistlikkust sotsialismist.
Hullu pole, kommunistid ise on osutanud ühemõtteliselt idoloogiale, mida nad peavad enda kõige ohtlikumaks
verivaenlaseks.