Kommunism

Kommunism (lad. communis - ühine, üldine) ühiskonna (?) arenguaste. Sotsialism ja kommunism on
kommunistliku ühiskondlik-majandusliku formatsiooni madalam ja kõrgem aste. K-i majanduslik alus
on (?) arenenud tootmisvahendite üldrahvalik (loe: valitute) omandus. See tagab kõigi inimeste
majandusliku ja ühiskondliku võrdsuse (nagu kinnipeetavatel). K-i ajal pole klasse, on kadunud maa
ja linna ning vaimse ja kehalise töö põhierinevused (?). Töö areneb üha loomingulisemaks, inimese
loomule vastavamaks. Töö ühiskonna heaks saab inimeste esmaseks eluvajaduseks. Tänu automati-
seeritud tootmisele, loomingulisele tegevusele ja kommunislikkusse töössesuhtumisele muutub valitsevaks
põhimõte "igaühele tema võimete kohaselt, igaühele tema vajaduste järgi".
Riik, õigus ja poliitika asenduvad ühiskonna omavalitsusega. Inimesed täidavad ühiselu reegleid seesmisest
vajadusest, harjumusest ja teadlikkusest.
K. tagab iga inimese mitmekülgse ja harmoonilise arenemise, loob eelduse tema annete ja võimete täielikuks
avaldumiseks. Teadusliku k-i õpetuse rajasid K. Marx ja F. Engels.
ENEKE`st.

- saame teada, et süsteem on kahe astmeline - madalam ja kõrgem
- üldrahvalik omand.. tähendab eraomandi puudumist
- pole klasse.. meenutage: madalam ja kõrgem
- kaob klassikaline maa/linn.. laager teile, eritsoon neile
- inimese loomule sobib paremini loominguline valik, kas ta teeb vaimset v. kehalist tööd. Erinevus on valik, võimalus
- töö enda ja pere heaks, on esmane eluvajadus.
- võimed ja vajadused on kenasti tasakaalus, kui "odav" pangalaen ei hakka seda solkima
- poliitika "asendub" siis ja ainult siis, kui mehi ja naisi hoitakse teineteisest eraldi
- ühiselu reeglid lähtuvad eelkõige otstarbekast mugavusest, mitte vajadusest.. puudust ju pole!
- viimane väide.. see kogemus avaldus IIMs, kus "harmooniliselt" arenenud mass avaldus.. lagunemislebras.