UFOd ja loomade mutilatsioonid (link)

Kõigepealt tahaks Müstikut tänada mutilatsioonide teema põhjaliku edasiarenduse eest, milles pakuvad erilist huvi varajased teated 20. sajandi algupoole kummalistest mutilatsioonijuhtumitest. Nendele kriitikutele, kes pole ehk eriti hästi kursis mutilatsioonide arutlustega siinsegi foorumi raamides, tahaksin soovitada samateemalist postitust Lääne ufoloogia fenomenide alateemas (http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6398), kus olen püüdnud kajastada mutilatsioonide fenomeni peamiselt hobuse Sinppy/Lady klassikaks muutunud kurva kaasuse näitel.

Tuleb tõdeda, et tendents seletada (kari)loomade seletamatuid sandistusjuhtumeid eeskätt „mittemaiste“ jõudude tegevusena, on üks paljudest võimalustest. Ometi on see tõenäolisemaid, kuni puuduvad alternatiivsed hüpoteesid, mis pakuksid rohkem kui sajandi väldanud fenomenile vähegi rahuldavat seletust. Siinjuures väldin meelega väljendit „absoluutne tõde“, kuna ühesest vastusest oleme mutilatsioonide puhul täna sama kaugel kui näiteks viljaringide puhul – pealtnäha on need traumeerivuse poolest täiesti erinevad, samas intrigeerivuse suhtes üsna sarnased pretsedendid, nagu kogu ufoloogiline aines.

Kariloomade mutilatsiooni kui reaalselt eksisteeriva fenomeni vanust on võimatu määratleda, sest sellesarnaste juhtumite kirjeldused ulatuvad rahvaste ajaloolises mälus (folklooris) määramatusse aega. Esimene isik, kes üritas rahvapärimuslikke teateid kariloomade sandistusjuhtumitest kirjalikult fikseerida, oli ameerika kirjanik ja anomaalsete nähtuste uurija Charles Hoy Fort (1874-1932). Oma raamatus „The Book of the Damned“ (1917) tõi ta esile hulga näiteid kariloomade anomaalsetest sandistustest, mille buum vallutas Inglismaa 19. ning 20. sajandi vahetusel. Just tema rõhutas seost loomaakarjade kohal vaadeldud mõistatuslike valgusmängude-lendobjektide ja ülikummaliselt vigastatud loomakorjuste vahel, mida väheharitud talupojamõistus oli varem pidanud saatana enda kätetööks.

Et mutilatsioonifenomen ei jäänud kõigest rahvafolkloorseks müüdiks, sai eriti selgeks 20. sajandi 70. aastatel, mil FBI huvisfääri sattunult registreeriti antud kümnendil ainuüksi USA-st üle 10 000 leiu. Kaasaegsetest uurijatest viitaksin veelkord tänu- ja usaldusväärset tööd teinud naisele nimega Linda Moulton Howe. Viimastel kümnenditel on sagenenud viited loomakarjade ümber tiirutavatest mustadest helikopteritest, millel võib olla lähedasem seos „maiste“ eriteenistustega. Ometi on need professionaalsete uurijategi jaoks alles sedavõrd toores arutlusjärgus, et laiemate üldistuse tegemiseks pole veel märkimisväärset baasmaterjali. Loomade mutilatsioonidest samm edasi oleks inimeste mutilatsioonid, millest mõningaid on käsitletud ka Para-webi kontekstis. Mõistetavalt on tegemist erakordselt intiimse, samas väheuuritud temaatikaga. Lisaksin siia mingi üldistava loetelu korduvatest täheldustest kariloomade mutilatsioonikaasuste korral, mida on registreerinud nii FBI/CIA kui professionaalsed ufoloogid.


a) Silmade, udara ja suguorganite eemaldamine väga puhtalt kirurgilise täpsusega.
b) Päraku eemaldamine ühes selle ümbrusega umbes 30,48 cm ulatuses.
c) Huulte ja/või keele eemaldamine kõrisse tehtud sügava väljalõike kaudu.
d) Ühe kõrva eemaldamine.
e) Põhiorganite (süda, maks jne) eemaldamine igasuguste ekstsessioonideta. Kui puudub näiteks süda, pole võimalik täheldada sisselõikeid südamepaunal.
f) Liha eemaldamine lõua- ja kõrvaluu vaheliselt alalt.
g) Pehmete organite eemaldamine alakehalt.
h) Sisselõiked kehale, mis paistavad olevat tehtud kirurgilise instrumendiga.
i) Organite eemaldamine kahjustamata nende lähiümbrust.
j) Puuduvad kisklustunnused (võitlusarmid, pisaravool, jalajäljed) looma kehal või selle läheduses.
k) Korjuse vähesed lagunemismärgid. Jäljed tundmatust desinfitseerimisainest (lõhn).
l) Paljudel juhtudel vere vähene äravool looma kehast. Esineb anomaaliad vere värvuse osas, vahel ei kalgendu veri päevi.
m) Leitud on loomade tükke piirkondadest, kus puudub aktiivne loom-; inim- või liiklustegevus. Vahel on korjuseid leitud isegi taradelt või puulatvadest.
n) Tihti leitakse korjused süvendist või kraatrist, kuhu oleks loom nagu kõrgusest pillatud. Ruineeritud on kogu korjuse ümber asuv keskkond.
o) Kraatrisse „paisatud“ loomade luuvigastused.
p) Teiste (kari)loomade püüdlikkus korjuse lähiümbruse vältimisel.
s) Tunnistajate ütlused loomakarjade läheduses nähtud UFO-dest, mida vaadeldakse enne mutilatsiooni.


P.S. Otsesed teated loomade mutilatsioonist Eestis puuduvad. Meenutagem aga humanoidide kõrgendatud huvi koera ja kassi vastu nt Viitna Raido kaasuses.