Shamaani sisemaailma kujutluses sai juba räägitud miks on shamaani jaoks tähtis et tema ürgläte, millest ta ammutab jõudu, asuks tema energeetilise keha sees. Nüüd aga räägime miks peaks see ürgläte olema kõigil inimestel omas kohas.
Manala on iidsete uskumuste kohaselt paik kuhu vaimud lähevad peale surma. See on omamoodi põrgu sünonüüm sest arvati et halvad ja kurjad vaimud jäävad sinna kinni.
Vahel tulid halvad vaimud manalast ja vedasid mõne süütu inimese vaimu samuti sinna. siis pidi minema shamaan allilma ja ta sealt päästma.
Toonela seevastu aga oli heade hingede saatus. Kui inimene suri siis tema hing rändas toonelasse. Ka inimelu oli vaid üks väike tsükkel suuremast ringkäigust. Seega toonelast sündis inimene uuesti maa peale. Siit ka vanarahva ütlus, kus kurg (Toon, Tooni, Toonela) toob lapsi.
Kui manala asus allilmas siis toonela oli aga ülailmas, kõrgemal veel kui ilmapuu latv.
Vaataks seda manalat nüüd veidi lähemalt.
Inimese siseilmas asub tema ürgläte, ürgallikas. See on temaigavene jõuallikas. Läbi selle värava rännates satume kanalit pidi Ülailma, ühele 12st tasemest, mis seal leiduvad. Ülailmast on lähemalt räägitud
SIIN.
Et läbi inimese enda ei jõutaks tema tuumani ülailmas, selleks on enne ürglätet vaja läbida manalatee. Sõna otseses mõttes. Inimese energeetilises kehas pääseb tema ürglätteni ainult tema ise, teised kes üritavad jäävad toppama. Nimetagem manalat kasvõi puhastustuleks.
Erinevalt kristlusest kus kõik kardavad põrgut ning seda seostatakse esmajoones kannatuste ja halvaga, on paganate jaoks manala puhastustuled viis iseendaga tegelemiseks.
Shamaan ei saa rännakulegi minna kui tema siseilm poleks korras. Ta ei saaks muidu manalast läbi, et rännata ürglätte kaudu Ülailma.
Manala koosneb erinevate müütide järgi erinevatest tasemetest. Igal tasemel on hingejõu tarbeks oma puhastusviis. Esimene tase on haiguste tase. Kui inimene haigestub ja põeb kõrget temperatuuri, siis on tema hing tiritud esimesele tasemele, kus ta tegelikult puhastub. Palavik näitab et inimese enda energeetiline keha hävitab võõraid jõude.
Manala oli teada juba meie esivanematele. Kui inimene suri, itketi 40 päeva ja ööd, seejärel aga peeti maha vägevad peied. Miks?
Sest et itkemise ajal hoiti lahkunu hinge kinni tema manalas. Selle aja jooksul hing puhastus ning oli lõpuks valmis oma ürglätte kaudu lahkuma Toonelasse. Toonela aga tähendas ümbersündi, uue elu algust... sedagi kuidas maailm käis muudkui ringi ning kevad võitis talve.
Peied võisid alata peale hinge rännet.
Kui inimene polnud oma eluajal valmis puhastustule jaoks, võis ka juhtuda et mõned kurjad vaimud teda selleks sundisid, ja ta tema enda manalateele lükkasid. Hing aga jäi sinna lõksu. Tavaliselt oskas inimese enda energiakeha inimest suunata manalasse, kuid kui ettevalmistamata inimene sinna aeti, oligi tulemuseks lõksu jäämine.
Siis pidi küla shamaan minema teise inimese manalasse tema hinge järgi. Selleks otsis ta sisse inimese tuuma ning sedapidi jõudis eksinud hinge manalasse. Tavaliselt üritas ta kurja vaimu kas eemale peletada või siis petta. Kui see ei aidanud siis pakkus shamaan vastutasuks erinevaid ande.
Manala on surma paratamatu osa. Kuid ka elusal inimesel on vajalik vahetevahel ennast puhastada kõiksugu rämpsust mis ajapikku külge jääb. Misasi on näiteks võõras inimesele? See mis pole oma... kõiksugu väärad õpetused... erinevad arengut pärssivad energiad jne jne. Kõik see kokku on inimese kehale võõras. Seega külastades oma manalat, inimene mitte ainult ei saa neist võõrinstallatsioonidest lahti, vaid ka õpib neid tundma ja juba ennetama nende mõju