Mikrokiibid: süütu näitemäng või sügavalt salakaval plaan?

Tegu on intellektuaalselt huvitava ideega, lugemine omal vastutusel.

Projekt avaliku sektori efektiivsuse tõstmisest Eesti Vabariigi Riigikogu näitel.

Inspireerituna Helsingi Linnavalitsuse töökorralduses juba toimivatest kiipkaardilahendustest, teen ettepaneku rakendada kiipkaardisüsteeme ka Eesti Vabariigi avalikus sektoris, esmalt näiteks Riigikogus.

1) Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmetele installeeritakse vahetult enne igakordse uue koosseisu esimest istungit eemaldamatu mikrokiip, mis võimaldab jälgida nende reaalajas paiknemist Riigikogu hoone territooriumil, Stenbocki Majas kui Vabariigi Valitsuse asukohas ning ka kõikides Eesti Vabariigi ministeeriumides.

2) Riigikogu saali; komisjonide istungipaikade; puhveti; ruumi, kus paikneb Swedbanki sularahaautomaat - aga ka kõigi teiste ruumide ustele paigaldatakse RFID lugejad ning kõik Eesti Vabariigi kodanikud saavad Kodanikuportaali vahendusel vastavasse keskkonda sisse logides vaadata kõikide parlamendisaadikute ning Vabariigi Valitsuse liikmete hetkeasukohta, hetkeasukoha muutumise ajalugu ajajoonel, vastavat statistikat ning koheselt esitada ka järelepärimisi tööruumides viibitud aja, puhvetis viibitud aja, sularahaautomaadi juures viibitud aja jms tegeliku kasutamise kohta. Kodanikel on selleks õigustatud huvi, sest nemad kõrgeima võimu kandjana maksavad kiibistatutele palka.

3) Kui Riigikogu või Vabariigi Valitsuse liige ei osutu peale valimisi enam tagasivalituks ning soovib seejuures kiibi eemaldamist, siis soovija eelnevalt fikseeritud nõusolekul tuvastatakse kiibi asukoht skäneerimise teel ning seejärel eemaldatakse vastav kehaosa jäädavalt. Kogu protsess salvestatakse audiovisuaalselt ning tehakse Kodanikuportaalis soovijatele kättesaadavaks.

Oleks mul 2000 aastat tagasi olnud teie vahendid...