J. R. R. Tolkieni teosed

Jääag hävitas siinkandis kogu jääaja eelse ajaloo lõhkudes ehitised ja lihvides kivid hoopis teistsuguseks nii et pole tunda töötlemisjälgi. Midagi eelnevast ajast sai säilida ainult seal, kus alul lõunasse rühkiv jää ja hiljem jääalused jõed, mis moreenid tekitasid üle ei uhtunud.
Meie oma artefakte tuleks otsida lõuna poolt arvestades eelnevalt välja kui kaugele jää nad kandis või teine võimalus merepõhjast.
Pidi ju see murrutusjoon vähemalt midagi igivanast säilitama.
Mis aga puutub fantaasiaraamatutesse siis enamikus neist kolab kirjanik mööda erinavaid mineviku või paralleelmaailmu ja siia maailma fännidelt energiat koguma tulnud vaimud jutustavad oma maailmadest.
Iga raamat on ju nagu kihiline pirukas ja selle kihistuse üks osa on kindlasti fantaasiarüüsse riietatud mingi ajastu või hõimu või rahva tõde.
Mitte ükski olukirjanduslik või krimiromaan ei sisalda nii rikkalikku rändamisvõimalust mööda eri maailmu kui fantaasiaraamatud.
Ei suuda lugeda ühtki raamatut mille puhul pilt ei jookse ehk vaimusilmas ei näe pidevat tegevust ja ümbrust, osad raamatud, kuigi tekst on olemas ja tegevus ka seda pilti ei sisalda ja seega pole tõelise väljendused vaid plagiaat.
Kokkuvõtvalt võis enne jääaega siin olla vägagi võimas tehniline tsivilisatsioon millest säilinud jäljed saavad olla ainult merepõhjas või jääajal liikunud pinnasekihtide all.
Vaimud räägivad ka pidevatest kontaktidest ja alienide siinelust. Muide ka selles võtmes, et inimene oli hea isepaljunev ja kohanev toit.
Kari veeti laevadega sinna kus oli toitu ja elamisvõimalusi. Ja seda juba jääaegses ajas, st pole inimena alati ise jää taganemise ajal põhja rännanud, vaid lihtsalt toodi kohale omale söögiks.
Taustaks siis inimohvrid jumalatele või vaimudele keda võõrad oma karjale mängisid.

[Muudetud: 10-17-2010 VironShaman]