14.12.2005 - saade

Tsitaat:Algselt postitas: napoleon
räägiks korra konstantidest... et mis filosoofiline mõte neil üldse olla saab? Nimelt ei ole need ise mitte loodusnähtused vaid mingid inimese poolt defineeritud numbrid ja näiteks 10 on ikka 10 olenemata sellest, mitu sõrme inimesel on

Konstantidest siis ... neist rääkides tuleks esmalt eristada dimensiooniga ja dimensioonituid konstante. Esimeste konkreetne arvuline väärtus sõltub valitud mõõtühikutest ja on selles mõttes suvaline. Kuna ühikud on inimene valinud ikka oma mõõdu järgi, aga kogu maailma pole Jumal teps mitte inimese mõõdu järgi teinud, siis väljenduvad taolised dimensiooniga konstandid sageli suht suurte (valgus kiirus vaakuumis) või väikeste (Plancki konstant, gravitatsioonikonstant, elementaarlaeng) arvudena. Dimensioonita konstandid (nt naturaallogaritmide alus e, ringjoone ümbermõõdu ja diameetri suhe pii) mõõtühikute valikust ei sõltu. Üldiselt eksisteerib arvamus, et taolised dimensioonita konstandid ei tohiks olla ei liiga suured (ühega võrreldes) ega liiga väikesed arvud. Miks? Sest nad peaksid kõik välja tulema mingitest matemaatilistest mudelitest. Soovitavalt võimalikult lihtsatest. Aga lihtsad mudelid peaksid andma vaid "lihtsaid" (st ei liiga suuri ega väikeseid) arve. Mis puutub kümnesse, siis on 10 muidugi 10 sõltumata meie sõrmede arvust. Ja sellisena on ta suht ilmetu ja "tavaline" arv, mis teiste hulgas kuidagi silma ei paista. Kui miski teeb ta eriliseks, siis on see vaid meie sõrmede arv.