Loodushoid Progress vs säästmine

Tehnika ja progress võiks veel tohutu palju edasi minna, kuid seejuures peaks nõudma iga valmistatud asja lagundamist algosakesteks peale nende kasutusea lõppu.

Näiteid:

1) Kui auto vananeb, siis lahutatakse vana 1120kg kaaluv auto algosadeks: 800kg rauda, 200 kg alumiiniumi, 100 kg plastikut, 20 kg pliid - rauast tehakse uus auto kere, alumiiniumist tehakse uus auto mootor, plastikust tehaske uued armatuurlauad ja stanged, pliist tehakse uus aku.

Need kes räägivad "raua vananemisest" eksivad: raua saab karbonüül meetodil muuta lenduvaks ühendiks, hoides rauapuru 200 C temperatuuril vingugaasi CO atmosfääris 200 atm rõhu all - nii moodustub lenduv ühend Fe(CO)5, mis laguneb normaalrõhul 300C juures rauapuruks Fe ja vingugaasiks CO.
Saadav rauapuru on ülimalt puhas nanotehnoloogiline raud, millest saaks pulbermetallurgia meetodite abil valmistada mistahes terase sordi.
Eralduv vingugaas ringleks aga suletud süsteemis.
Sarnane puhta raua saamise meetod oli kasutusel juba IIMS eel Saksamaal.

Sarnaselt saaks plasti lahustada erinevates keemilistes ühendites ja lahustite väljataandamise järel saada "värske plasti" - vajadusel saab mistahes plasti lagundada vesiniku ja temperatuuri abil gaasideks, ning saadud gaasidest sünteesida uuesti soovitud omaduste ja polümerisatsiooniga plast.

2) Kui betoonist maja vananeb, siis saab betooni "jahvatada" pulbriks - sellist pulbrit saab kasutada liivana uue betooni valmistamisel - samuti saaks termilise töötluse abil lagundada ta algosadeks, eraldada liigse liiva (SiO2), ning alles jäänud savi (Al2O3 + SiO2) ja lubjakivi (CaO) uuesti kokku sulatada tsemendi pulbriks.

Sarnaselt saaks maja soojustuseks oleva klaasvilla/kivivilla kokku sulatada "vedelaks klaasiks / vedelaks saviks", mida väikeste jugadena pihustades saaks uuesti klaasvillaks/kivivillaks muuta.

Eelnevalt on juba käistletud penoplasti ja raua ümbertöötlemise võimalusi.

3) Sarnaselt saaks mistahes materiaalse asja lahutada algosadeks - mõtlemise/loovuse raskuskese peaks olema seal, milliseid aineid saab võimalikult lihtsalt (vähese energiakuluga) algosadeks lahutada: selliseid aineid tuleks kasutada.

Näiteks majad ehitada vaid tsemendist ilma liivata (ning osaliselt maa alla, et maja katusel saaks taimi kasvatada) - nii kaoks energeetiliselt tüütu vahesamm vanast betoonist liiva eraldamisel - vaid tsemendist koosneva vana betooni saaks väga lihtsalt sulatada uueks tsemendipulbriks.
Tsementi saab vahustada (penobetoon), ning saadav tahke õhuline moodustis (250 kg/m3) omab korraga väikest soojusjuhtivust (0.05, ehk veidi rohkem kui kivivillal 0.03) kui piisavat survetugevust (0.2 MPa, ehk 1m2 ristlõiget kannaks 20 tonni raskust).


Kui igal asjal oleks juures "saamise ja ümbertöötamise energiakulu", siis loksuks maailm väga lihtsalt paika: raha = energia, ning keskmine inimene ei saaks väga palju energiat kulutada = prügi toota.

-----

Kui keskenduda materiaalse maailma asemel vaimsele maailmale, siis väheneks tohutult looduse reostamine: maise elu lõppedes saame teispoolsusesse kaasa võtta oma vaimsuse ja teadmised, kuid materiaalsed asjad jäävad meist kõik siia maha - seega peaks roheliste partei asemel olema "vaimsuse partei", mis säästaks loodust palju rohkem, kui kõige suurem roheline uneski oskaks näha.