Mis sundis tohutuid rahvamasse ümber asuma idast läände???

Suur Rahvasteränne sai väidetavalt alguse pika-ajalisest põuast Sise-Mongoolia steppides. Sealsed rändrahvad (võibolla mongolid, võibolla sealsed ugri-mugrid, oli ju Tshingis khaani emagi ugri-mugri hõimust) liikusid koos loomakarjadega parematele rohumaadele läänes. Läbi praeguse Kazahstani mööda Kaspiast Volgamaadele. Seal kaklesid ja haarasid kaasa ugri-mugrilasi. Paikseks jäi osa rändrahvast, polovetsid, bulgarid, kassaaarid jt. Edasi liiguti Ida-Euroopa tasandikele, kakeldi slaavlastega, pressiti need põhja üle Pannoonia tasandike, tuldi Tsehhimaa Moraavia "väravatest" läbi, liiguti Boheemiasse ja Kesk-Euroopasse. Kõikjale jäi maha Attila väesalku kes segunesid kohalike elanikega. Näiteks Shweitzis sünnib siiani paaris kantonis lapsi mongoli koljuliidese või lõgega. Attila pärand annab tunda veel 1500 aastat hiljem. Kogu see idast tulnud kumõssijoojate "uputus" pani liikuma siiani paiksed rahvad terve hunniretke pikkuses. Slaavlased liikusid põhja-läände, gootid läände-lõunasse, germaanlased samuti. Hiljuti avastasid inglased, et nende kuulus kuningas Arthur oli samuti rändrahva sigitis, tulnud kusagilt Volga-Kaama jõe vaheliselt alalt.
Kõige saatuslikumaks sai selline globaalne areng aga Lääne-Rooma keisririigile. Aetius reformis küll sõjaväe, venitas mõõgad pikemaks ja tegi kilbid ümmarguseks. Siiani Euroopas (enne hunne) ei tuntud sadulat-jaluseid, ratsamees oli küllaltki mannetu ja jalaväelane sai temast ka Rooma lühikese mõõgaga jagu. Aeg läks edasi, surid Attila ning Aetius, aga praktiliselt oli selle ajastu paradigma ennast ammendanud. Hunnid olid suure ajalooratta liikuma lükanud. Lääne Roomaga oli aamen, saabus "pime" keskaeg.