Naljanurk

Iccc, ruubel, HEA nali SINULT.

Mees kirjutab imearstile:
"Lugupeetud imearst. Käisin hiljuti Teie pool murega, et munanditel on soolatüükad. Peale esimest seanssi need kadusid aga soolatüükad jäid.

Millalgi eelmisel sajandil, õppis ühes USA ülikooli magistrantuuris keegi George. See tudeng hilines alailma. Ükskord jõudis alles üsna tunni lõpuks, nägi tahvlil mingit 7 probleemi ja kirjutas need kähku, midagi mõtlemata, maha. Nädala pärast hakkas tudeng paanikasse minema, kuna ei osanud mingit täiesti lihtsat kodutööd valmis teha!
Kui järgmine tund tuli, oli ta kõigest 2 ülesannet ära lahendanud ning kuigi ka kolmanda kohta oli idee olemas, polnud ta ajapuuduses jõudnud seda lõpetada.
Kui ta lõpuks oma osalise kodutöö professori lauale viskas, päris professor: "Mis see on?"
"Kodutöö."
"Mis kodutöö?"
Ja siis tuli välja, et see, mis professor oli tahvlile kirja pannud olid hoopis 7 seni lahendamata tähtsaimat probleemi selles valdkonnas.
Too tudeng oli George Bernard Dantzig, hilisem maailmakuulus matemaatik. Probleemid hõlmasid tõenäosusteooriat ja matemaatilist statistikat.

Lugu juhtus endise NSV Liidu Teaduste Akadeemia istungil. Kurikuulus Trofim Lõssenko ("loova darvinismi" rajaja) pidas kõne omandatud tunnuste (järglastele) pärandamise kohta. Kui kõne oli läbi, küsis kuulus juudi rahvusest füüsik Lev Landau:
"Nii, te väidate, et kui lehma kõrv ära lõigata, ja nii ka tema järeltulijal ja nii edasi..., siis varem või hiljem hakkavad sündima kõrvata lehmad?"
"Jah, õige."
"Siis, kuidas te selgitate seda, et ikka veel sünnivad neitsid?"

Taani tuumafüüsik, Nobeli auhinna laureaat Niels Bohr oli vanemas eas välja töötanud tähelepanuväärse meetodi rasketest küsimustest kõrvalehoidmiseks. Kui keegi
suutis ta loengu või kollokviumi ajal oma küsimusega nurka suruda, siis võttis ta tikutopsi, ilmselt selleks, et piipu põlema
panna, kuid tegelikult (nagu kogenud kuulajad juba teadsid) pillas selle põrandale. Hiljem võttis pisut aega enne kuni ta tikud
kokku kogus. Siis jätkas oma loenguga, mille kohta keegi, kõige vähem küsija, ei mäletanud, oli sellel midagi ka küsimusega
pistmist...

Kuni rahvas mõtleb välja anekdoote ja vanu mugandab pole kõik veel hukas, lootust on.

Kui balti riikide presidendid käisid Trampiga kohtumas siis mr. president eraldas ka individuaalselt kõigile tunnikese. Istuvad siis Kerstiga sundimatus õhkkonnas ja limpsivad veini, väljas on juba palav. Ihukaitsjad ja tõlgid saadeti eemale sest Kersti räägib inglise keelt paremini kui eesti keelt ja arusaamatusi ei saa tekkida. Kersti jälle alustab mr. president, kas te meid usaldate venemaa ohtlikkuse kohalt? Tramp on juba tüdinud, laseb särgi kaeluse lahti ja võtab kingad jalast, küsides aga miks ma peaks Teid uskuma kui alles just Teie mind sõimasite kõikide halbade sõnadega! Kersti vaidleb vastu, punastab, tema pole midagi rääkinud kõik muud aga mitte tema ja palub vabandust. Natukese aja pärast aga Kerstil närv ei pea vastu ja alustab uuesti nutulaulu, mr. president kas te meid usaldate.......Tramp juba väsinud ütleb, usaldan Teid Kersti, ikka usaldan. Palavus ja veinilonks tegid oma töö ja mr. president uinus.....Kersti istub kõrval haudvaikselt, siis aga tuleb Trampi kutsu ja hakkab peremehe varbavahesid lakkuma. Tramp läbi une kohmab, aitab Kersti, usun Teid, usun!
Kui Kersti tuli visiidilt tagasi siis alati oma kõnes rõhutas kuidas mr. president teda uskus ja kuidas lahkarvamused puuduvad. Muidugi selle "uskumise" tagamaadest targu vaikides.

„Stirlitz, kas need saapad tulevad teile tuttavad ette?” küsis Müller kurjalt.

Kopeljani hääl kaadri taga: „Stirlitzile olid need saapad tuttavad, sest need olid ju tehtud Bormanni autojuhi nahast. Stirlitz tundis saapad kohe ära.”

---

Stirlitz käis tihti Berliini kohvikus Elefant. Isegi tol päeval ei muutnud ta oma harjumust, kuid tellis endale ainult taldrikutäie mannaputru. Kui talle toit ette toodi, vajus ta näoli taldrikusse. „Küll on kuradi nats enese täis kaaninud!” mõtlesid teised kohvikukülastajad. Keegi neist ei võinud ju teada, et Stirlitz tähistas sel viisil Punaarmee aastapäeva.

Vahel külastan meeldib.ee lehte ja jäi silma kuratlikult eluline postitus:

Tsitaat:Karja ees kõnnib suurte sarvedega jäär, kelluke kaelas.

Lambad on veendunud, et jäär teab kuhu ta karja juhib.

Aga päss lihtsalt tahab kõige ees olla, seal ei tolma ja toiduvalik on parem.

Esindusdemokraatia musternäidis kus pehmelt öeldes enamus hääleõiguslikest valijaist ei jaga riigi juhtimisest ega majandusest mitte muffigi.

Näide elust enesest:
Aastaid tagasi sai peale valimisi naistuttavalt küsitud, et kelle poolt hääletasid.
Vastas Siimu.
Küsimuse peale, et miks kümne milli varas ja liberaalpederast, oli vastus lühike:
Aga tal olid nii ilusad silmad!
Võttis sõnatuks, lihtsalt vaim ei olnud nii vägevate argumentidega väitlemiseks valmis.

Vene "rahvatarkus"
Kuidas teha inimesi onnelikuks? Võta neilt kõik ära ja anna midagi tagasi.

Isa ja poeg vaatavad sõjaväeparaadi:

- vaata, vaata pojake, see suur rakett suudab tappa 100 000 inimest
- Uhtõ, issi, ägee!
- Aga selle kompleksiga tulistasime alla reisilennuki välismaal ja väga suurel kõrgusel!
- See juba on midagi! Kui ma suureks saan, tahan ka raketiväelaseks.
- Soomukeid näed? Nendega hakatakse elanike pikette ümber prügimägede laiali ajama.
- Kohe ratastega üle jah?
- Vaata kuidas on meie Kodumaa tuumarelvade võimsus kasvanud - nüüd võime hävitada terve maailma mitte 6 vaid 7 seitse korda! Sa võid nüüd rahulikult magada pojake.

(25-04-2018 23:33 )togli Kirjutas:  Esindusdemokraatia musternäidis kus pehmelt öeldes enamus hääleõiguslikest valijaist ei jaga riigi juhtimisest ega majandusest mitte muffigi.

Näide elust enesest:
Aastaid tagasi sai peale valimisi naistuttavalt küsitud, et kelle poolt hääletasid.
Vastas Siimu.
Küsimuse peale, et miks kümne milli varas ja liberaalpederast, oli vastus lühike:
Aga tal olid nii ilusad silmad!

See ei ole esindusdemoraatia vaid otsedemokraatia näide (valib otse Siimu mitte kedagi teist kes teda või erakonda esindab). Seega "nalja" saab siis kui otsedemokraatia praegu kehtima hakkab.

Solkmeuss viib oma poja päraku äärele ja õpetab - vaata seda, mida prao vahelt näed, See roheline on aas ja need värvilised täpid on lilled.
Issi see on nii ilus, aga miks me seal perses elame?
--See pärast ,et perse on me kodu ja kindlus.

Neile kes ehk ei ole kuulnud ega tea. "Per se" on ladina keeles iseenesest. Eelkõneleja ei ropenda sugugi - ta valdab võõrkeeli.

Kaks omasooiharat hälvikut jooksevad voodi poole. Üks hõikab: "Kes ees, see mees!"

Professor kirjutab loengus tahvlile lilla kriidiga.
Tagareast kostab hääl: “Professor, lillat pole näha!”
"Lillad võivad esimesse pinki istuda, et nad näha oleksid!" vastab professor rahulikult ja jätkab loengut.

Pärast teleseriaali „Seitseteist kevadist hetke” esilinastust toimus filminäitlejate kohtumine televaatajatega.
„Seltsimees Tihhonov, kas te saksa keelt oskate?” küsis üks naine.
„Paar sõna oskan.”
„Nüüd ma ei saa enam mitte millestki aru,” pomises küsija. „Terve sõjaaja töötasite Saksa staabis ja ei osanud saksa keelt?”

Igas naljas on natuke nalja.

Kui Savisaar oli peaminister, siis arvati, et peaminister saab olla vaid tema. Kui Vähi sai peaministriks, siis selgus, et peaminister võib olla kas Savisaar või Vähi. Kui Laar sai peaministriks, siis hakati arvama, et igaüks võib olla peaminister. Ja Rõivas tõestas ära, et päris igaüks ikka ei sobi peaministriks.

######################
Vao küla pagulaskeskuse ees kükitab mugavuspagulane Ahmed ja sülitab katkiste hammaste vahelt maha. Korraga ilmub tema ette haldjas:
„Olen reformierakondlik sotsiaalne liberaalhaldjas ja täidan kolm su soovi!”
„Vaata, millised hambad mul suus on!” ägab Ahmed. „Ma soovin, et mu hambad jälle terved oleksid!”
Ei jõua Ahmed oma soovi veel lõpunigi öelda, kui riigikogu võtab juba vastu otsuse pagulaste tasuta hambaravist ja mehe suus särab 32 lumivalget hammast.
„Ma igatsen väga oma nelja naise, viieteistkümne lapse, vanemate, kuue venna ja kaheksa õe ning mu naiste vanemate-õdede-vendade järele,” jätkab Ahmed oma teise sooviga. „Majuta nad uhkesse viiekordsesse villasse, mis oleks mööbli ja kodutehnikaga täielikult varustatud.”
Plaksti kõrgub villa Vao küla madalate ja viletsate majakeste vahel, Ahmedi süles aga on kaks riigikogu poolt vastu võetud seadust: pagulaste perekonna ja kõigi sugulaste eelisjärjekorras vastuvõtmisest ja riigi tagastamatust laenust maja ostuks-ehitamiseks ja täielikuks sisustamiseks.
Õnnelik Ahmed ei teagi enam, mida kolmandaks soovida. Lõpuks lausub ta:
„Muuda mu nahk valgemaks ja õpeta eesti keel selgeks. Ühesõnaga – tee minust tõeline eestlane nimega Jaan Tamm!”
Järgmisel hetkel on kõik Ahmedi poolt soovitu äkki kadunud, tema aga kükitab taas pagulaskeskuse ees ja sülitab läbi oma vigaste hammaste maha.
„Mis juhtus?” karjatab mees.
„Kuidas teil pole häbi, härra Tamm, oma riigilt tasuta hambaravi ja soodsat kodulaenu kerjata!” noomib haldjas. „Teie olete eestlane ja peate enda eest ise hoolitsema! Kaduge mu silmist ja otsige endale töö!”

Müller: „Stirlitz, miks te eile saunas punaseid aluspükse kandsite?”

„Aga meil punaarmees on kõigil sellised,” vastas Stirlitz ja mõtles: „Ega ma ometi midagi välja ei lobisenud?”

---

„Stirlitz, vahele jäite,” hüüab Müller kahjurõõmsalt, „teie pass lõhnab Vene viina järele!”

„Ärge mängige lolli, Müller, Bormannil on komme pitsatile peale hingata, enne kui ta selle dokumendile lööb!”

Mees läheb komandeeringusse, õhtul helistab naisele ja kõne lõpus ütleb:
"Spi s bogom!"
"S kem?"
"S bogom!"
"Ne slõshu!"
"S bogom, bljat - gavarju po bukvam - Boris, Oleg, Gennadi, Oleg, Mihhail!"
"Pochemu s Olegom dva raza, on tvoi natchalnik sto li?"

"""""""""""""""
Tõestisündinud lugu eestimaalt:
Kunagises Türi tehnikumis oli omal ajal kõva ratsabaas. Seal oli igasugu setukaid ja ka üsna kobedaid ratsahobuseid. Tallimees oli igavene kõva führer, keelas käskis, poos ja laskis. Ja siis korra juhtus, et tuli kohale üks kolhoosimutt oma täkuvalus pisikese hiirhalli märaga. Et saaks nii kuidagi ühe säraka tõutäku käest või nii kuidagi. Ikka kõvad viinad kaasas ja puha. Nu vanamees imes viina ja jäi mõtlema, et üksi ei julge nagu suurt ja kallist täkku sihukese töö peale lasta, et äkist läheb liiga tormiks ja lõhub miskit ära või paneb muidu lõikama. Kutsus siis lehmalaudast öökarjaku abiks. See oli ka paras vanamees, hüüti näärivanaks, sest tal oli peaaegu nabani hall habe ees. Talvel kandis seda pluusipõues, pidi hulga soojem olema. Nu vanamehed panid siis pudeli kinni, sidusid mära ninapidi ühte latrisse seina külge ja hakkasid siis kahelt poolt talutades igavest pirakat täkku mära juurde vedama. Kui aga see sunnik haisu ninasse sai, siis pold enam miskit pidamist. Täie trambiga kohe mära poole kappama. Vanamehed lendasid teine teisepool täkku üles ja alla nigu kapsalehed. Tallimees sai viimaks kontsad maha pressida ja sai veel meeter enne mära täku pidama. See ajas nina pikale ja hakkas nii eelmänguks mära perset nuhutama. Ja siis see karjak arvas heaks täku ja mära vahele ronida, et täkku vähe tagasi peletada, või miskit sättida, või saba hoida, või kurat teab, mis ta sinna ronis. Päitseoheliku otsa oli ta ümber käe keeranud ja siis just täkk kargas! Vedas vanamehe käe üle mära perse kuni poole seljani, et taat oli mära persse külge poolkülitsi kui kinni naelutatud, molupidi just peaaegu mära saba all. Ja täkk siis muudkui muljus. Käis kisa kära, hinkumine ja hirnumine ja kapjade kraapimine, aga näärivana oli kahe hobuse vahel vait kui sukk. Viimaks pani täkk ühe hirmsa robaka ja venis siis tasakesi mära seljast maha, no oma 70 sentine riist tilkumas ja tolgendamas kui viies jalg. Ja siis oli näha, mispärast näärivana oli vakka olnud. Pikkamööda venitas vanamees oma pika pika habemetuusti mära vitust välja ja see mitte ei tilkunud, vaid jooksis kohe vulinal. Ma ei tea küll täpselt mida, aga arvata võib! Nu seda vandumist ja sõimu, oi tõrva. Sõnatut looma keegi puutuma õnneks ei läinud, aga mära omanik, see kolhoosieit, see sai küll paar tohlakat ja käis kodus viina järel, enne kui talle õnnelik mära kätte anti ja tallist minema kupatati. Näärivana aga ajas järgmisel hommikul oma uhke habeme maha.

Vot sihuke võib olla habemega kepp.

Kiitsakavõitu noormees on õnnetu, et kenad neiud rannas temast välja ei tee või lausa tema üle irvitavad. Ta otsustab nõu küsida vetelpäästjalt, kelle ümber alati tüdrukuid keerleb.
Lihaseline, päevitunud vetelpäästja on lahkelt nõus oma kogemusi jagama.
"Kõigepealt viska need lotendavad pika säärega ujumispüksid minema ja hangi nende asemel endale uusim,
eriti napp ja liibuv Spandex Speedo mudel. Siis pista püksi veel rusikasuurune kartul ja küll siis näed, kuidas tüdrukud sind tähele panema hakkavad!"
Noormees teeb, nagu vetelpäästja soovitas, aga kui ta järgmisel päeval rinda ette ajades tähtsalt rannal patseerib, on asi veel hullem kui enne -inimesed näitavad tema peale näpuga,
naeravad, vangutavad pead, krimpsutavad nägu...Mõne neiu näoilme väljendab isegi tõelist vastikust. Noormees tõttab vetelpäästja käest küsima, mis siis nüüd viga on.
"AAAHH!" karjatab vetelpäästja. "Idioot! Kartul käib ETTE!"

Küsimus mis võidust käib jutt? Kuidas tõlgendada seda ajavahemikku võiduna?

PS! Kui leiate et siia foorumisse ei sobi, palun kaevake administraatoreile. Mulle tundub see pilt naljakas või vähemasti veider. Kui see pilt ei sisalda piisavalt paranormaalset sõnumit, oleksin tänulik, kui mind tagasi paranormaalsusse juhite head kaasfoorumlased.

Sattusin anekdootide "soonele". Terve elu kui saada vanemaks on üks "anekdoot" mis lõpeb kui jutustaja lõpetab:

Tõin sulle lilli," ütleb mees.
"Jah? Aga... mispärast?" küsib naine.
"Noh... Ma arvasin, et sulle meeldiks lilli saada."
"Kas on midagi lahti?"
"Ei. Mis mõttes?"
"No et mis mõttes sa lilli tõid."
"Sellepärast tõin, et tuli äkki tahtmine lilli osta."
"Nii et mitte minu pärast. Tuli hoopis tahtmine osta... Hehh!
Mõtled nüüd selle eest saada ve?"
"Ei. Ma ostsin lilli sellepärast, et sa oled kogu aeg rääkinud, kuidas
ma sulle lilli ei too, ja juhtusin lilleleti juurde ja need olid nii
odavad ja..."
"Just nimelt! Ikka odavaid... Ega meie vahekord ju tõesti midagi
hinnalisemat väärt ei ole."
"No pagan võtaks! Nüüd said pahaseks, jah?"
"Ei saanud!"
"Ei saanud sa jee. Raske on lilli koju tuua, kui need sind
pahandavad."
"Ega ma lillede peale ei pahanda. Need on nii ilusad, aga miks sa neid
just nüüd ostsid?"
"Oh issand. Palun vabandust, et ma lilli ostsin. Ma võin need minema
Ka visata."
"Ei, ära viska. Lilled on ilusad, ainult et ma ei saa aru, miks sa
neid just nüüd tõid."
"Okei. Selge. Ma ei osta enam lilli, kui nende pärast sihuke kisa
tõuseb."
"Nii et sa ei taha mulle lilli tuua?"
"Mida! Muidugi tahan!"
"Ära karju! Ja miks sa siis mulle kunagi lilli ei too? Ainult siis,
kui sul tahtmine tuleb või kui midagi lahti on."
"Täpselt nii! Ainult siis, kui mul tahtmine tuleb. Ei ole mul alati
tahtmist. Ja just nüüd pole üldse tahtmist. Ei taha ma nüüd mingit
seksi."
"Nii et sa ei tahagi mind?"
"Mida ma selle peale julgeks öelda?"
"Nüüd tundub küll, et sa mind ei taha."
"No tahan, tahan. Püha müristus! Muidugi ma tahan sind!"
"Kohe näha, et mees. Muudkui karjub ja mõtleb ainult seksi peale."
"Kuule. Mul oli raske päev ja ma olen väsinud. Ma pole teinud muud,
kui ostsin ainult lilli ja tulin koju."
"Lilled ei ole ainult lilled. Nende taga on romantiline mõte ja iga
normaalne mees soovib naisele lilli tuues rahuldada tema vajadusi."
"Täpselt nii! Just seda ma üritan sulle seletada."
"Mis sa karjud jälle? Ja pealegi ei too sa kunagi lilli, ilma et sul
midagi plaanis ei oleks."
"Ah soo. Lõpeta juba. Jätame need lilled ükskord rahule. Kas süüa on
midagi?"
"AH SA SIGA! Kõigepealt marsid uksest sisse, lillekimp kaenlas, ja
siis küsid, kas midagi süüa on. Kas sa mõtled, et ma olen siin selle jaoks,
et sind teenida ja tagumikku keerutada, niipea kui sa lilli tood?"
"Ei toonud ma lilli selle jaoks. Ja süüa teed sa ju alati. Ja ära
karju kogu aeg mu peale."
"AH NII! Mina ei tohi oma tundeid iialgi välja näidata!! Ja kaua sul
aega läks, enne kui märkasid, et ma alati süüa teen?"
"Enam ei ütle ma mitte üht sõna."
"Nagu ikka. Sa ei räägi minuga mitte kunagi mitte millestki."
"No kes siin rääkida julgekski, kui asi alati pahupidi läheb."
"Niisama ei lähe miski pahupidi. Ise sa hakkasid peale."
"Kui lilli tõin, eks ole?"
"Jah!"
"Nonii. Nüüd on vähemalt üks asi selge: lilli ma enam ei too."
Viis minutit vaikust. Seejärel kostab köögist tuttav heli.
Naine: "Issand jumal! Vaevalt jõuab koju, kui kohe peab õllepudeli
võtma. No mis siis ometi juhtunud on, et tood lilli ja kukud jooma!?"



New Yorgi teadlased tegid arheoloogilisi väljakaevamisi 10 jala sügavuselt.Nad leidsid vasktraadi jäänuseid. Sellest jõudsid nad järeldusele et juba 100 aasta eest oli New Yorgis toimiv telefonivõrk.
Et mitte end halvemas valguses paista lasta, kaevasid Londoni arheoloogid 20 jala sügavuselt ning leidsid vase jäänuseid. Järgmisel hommikul võis London Timesist lugeda: "Londoni arheoloogid leidsid jälgi 200-aastasest vasktraadist. Seega on meie esivanemad arendanud kõrgtehnoloogilise sidevõrgu juba sada aastat varem kui njuujorklased. "
Nädal hiljem, teatas Nelli Teataja: "Pärast 10 meetri sügavusi kaevetöid oma pappmaja krundil Tallinna külje all, teatas iseõppinud arheoloog Tamm, et ei leidnud midagi. Härra Tamm on sellest jõudnud järeldusele, et juba 300 aastat tagasi oli Tallinnas WIFI leviala. "


Atraktiivne blondiin astus kasiinosse sisse. Ta tundus natuke joobes olevat ning soovis panustada kakskümmend tuhat eurot ühele täringumängule.
Ta ütles: "Ma loodan, et te ei pahanda, kui ma end täiesti alasti võtan- tunnen end sedasi kindlamini!".
Võtabki siis blondiin end kaelast allapoole paljaks, täringud pandi veerema.
Veeretamise ajal karjus: "Kuulge, kullakesed, emme vajab uusi riideid!"
Nagu vürflid peatusid, hüples kaunitar üles-alla ise rõõmust rõkates: "JAH! JAH! Ma võitsin, ma võitsin! "
Ta kallistas diilereid, seejärel võttis oma võidud ja riided ning lahkus kiiresti.
Diilerid vaatasid üksteisele üllatunult otsa.
Lõpuks üks neist küsis teiselt: "Mille ta välja veeretas?"
"Ma ei tea - ma mõtlesin et sina vaatasid."

Loo moraal-

Mitte kõik blondid pole lollid,
aga kõik mehed ... on mehed.

EV aastapäeva pidustused tulemas, ehk on hiljem abiks:

KERGE POHMELL ( hellitavalt ka pohmakas)
*Häda pole õieti midagi. Vaja vaid natuke rahuneda, vaadata köögis ringi ning kindlasti on leida midagi, mis algajale suu- ja meelepärane.
*Ära sega teisi!
*Leia riiulist "Loomade elu" või "Kuidas Maresjev siili sõi".
*Joogiks võid tarvitada kõike. Sitaks võib lüüa alles siis, kui lisaks kuuele õllele jood ka eetrit.
*Kerge pohmelli parim ravi - Tee midagi.

KESKMINE POHMELL
*Keskmist pohmelli eksisteerib maailmas kõige rohkem. Tunne on keskmiselt s**t. Vajalikud tööd ja tegemised jäävadki tegemata. Kindlasti jäävad need ülehomseks.
*Tahes tahtmata pead peldikus käima. See on soovitatav ja kasulik.
*Istumine on vajalik. Vaikus samuti.
*Püüa kuidagi seeditavat endale sisse võtta. Eelistatud kõik püreesupid: ilma lusikata! Kuid kui sisse ei lähe, ära ka eriti pabista. Olukord on mööduv.
*Umbes 12 tunni möödudes on su isu enam- vähem, kuid unega ära eriti arvesta. Esimene öö pärast keskmist pohmelli võib olla unetu, kuid võib olla ka keskmiselt rahuliku unega.
*Pärast paari reanimatsiooninapsu või mõnda õlut on keskmine pohmell kergesti üleminev lustakaks joomaks. Nalju tuleb sorinal kui vaid leiad kuulajaid kaaslasi.
*Sõprade lähedalolek leevendab pohmelli peaaegu alati, kui nad vaid eriti täis ei jää.
*Ja kui mõni hakkabki närvidele käima, ära hoia tagasi - anna molli. Sind hinnatakse eelkõige su tegude, mitte enesetunde järgi.

RASKE POHMELL
*Enesetundele annad hinnangu: Nüüd on alles s**t.
*Raske pohmell on tõeline nuhtlus. Raske pohmelli puhul pole selle olemuse selgitamiseks vaja mitte midagi. See on kõigile nähtav.
*Vaikus ümberringi on tegelikult nii tähtis, et kui sa seda kusagilt ei leia, võid lootusetusest ulguma hakata. Ka see on üks raske pohmelli tunnus.
*Raske pohmelli puhul on inimesel esialgu vaja üksindust.
*Üksindus lubab meenutada toimunut ning laseb meelde tulla üksikutel seikadel sinu lähiminevikust. Mõned neist on olulised, kuid mida enam hakkab neid lahti rulluma, seda enam tunned et pole võimalik meenutustejada peatada.
*Meenuvad isegi sellised sündmused, milles sa pole iialgi osalenud.
*Parim oleks, kui sulle ei meenuks midagi. Nüüd aga oled meenutuste võrgus ja häda sulle.
*Rasket pohmelli saad endast lahti kangutada vaid korraliku parandusega. Varu kella 10.30 paiku 3 õlut, kella 13 paiku varu veel 3 õlut, kella 16 paiku osta üks väike, 0,5-ne rumm, kuid mitte mingil juhul ära muretse suuremat, kella 18 paiku on vaja kutsuda mõni tuttav šampuse või kahega. Kell 22 tehke väike viin ja kui jõudu jätkub, tooge bensiinijaamast 7 õlut (vaadake ise, kas 7 õlut näkku või kätte). Sellega peaks saama suuremast jamast lahti.

---

Elu on imeline kui oskad seda nautida....Siin üks minuga tõestisündinud lugu ammustest aegadest kui moto oli.....kui oled Billist (vaene õnnetu Gates) vaesem siis oled ka tõeliselt "vaene"...

Oma "kogemuste" varasalvest...Kas saab end korralikult vigastada kui tsikkel seisab, mootor ei tööta, tee on ilus, pehme ja liivane, lisaks kusagil lähikonnas ühtegi teist liiklejat ei ole ega lähemas tulevikus ka ei tule..SAAB!

Aasta 2005 just eelmine aasta sai ostetud kallima otsa tsikkel nii 235000EEK. Kerge "lõõgastumine" Vetevana turismitalus ja hommikul silmaluuke avades, elu üle järele mõeldes sai profialkomeetrisse puhutud.....2,2promilli. Selge ka see päev on hukas ja Tallinna poole pole nagu asja. Kuna ei - le sai sai natike tipsutatud moskvast pärit vene ärimeestega siis õue astudes vaatan, nemad juba laua taga, mingisugune šaslõkk sussib ja üldse päike paistab, ilm on ilus ja elul nagu polekski midagi viga..... laual aga......pole mõtet rääkidagi Suur Patarei! Sai siis kampa asutud seda patareid tühjendama ja nii 0,5l poiss vist läks hingevahele. Alkomeeter aga oli juba üle 5-e. Eluseltsiline oli samuti üles ärganud ja sama lugu....kohutav peavalu. Tahtsin uuesti lavatsile minna kui venkud teatavad, et suitsusaun on 2-3 tunni pärast valmis aga õlut pole tilkagi, järgi minna on metsateed nii 3km aga neist keegi ei jõua isegi autoni roomata, et ole hea sa nati kainem käi ära! Sai tsiklile hääled sisse pandud, seljakott tagaistmele "tuulduma" ja sõit läks poe poole. Enne suure teega ristumist 100m jätsin tsikli teepervele ja jala poodi....õlut oli ja sai Võetud, ikka piisavalt. Siin aga tekkis esimene takistus: kohalikud külamehed tahtsid kangesti juttu rääkida, et kuidas elu ja kust pärit? Ja sai ka õlut peale joodud. Tsikli leidsin üles, küljekotid õlut täis ja turismitalu poole.....siin aga tekkis probleem, et tee on kuidagi kitsaks jäänud, ei saa sõita, ikka ühest äärest teise. Seljakott vihastas ja otsustas tuigerdi taigerdi ise minna. Sõitsin veel natuke ja "kaine mõistus" otsustas, et nii see ei lähe, kohe kuidagi ei saa ja tahtmine ka nagu hakkas lõppema. Jättes tsikli teepervele mõtlesin hetke puhata, kuidas sa kallist tsiklit ja õllelaadungit jätad metsa järelevalveta? Ja eks silm läks looja....korraga on tsikkel ümber, paljas jalg kuuma tuletoru ja tee vahel kinni.....liha kärsa lõhna nagu sašlõkist tuleb....aga jalga kätte ei saa! Just see koht oli natuke kõvem ja liiva vähem, kui lõpuks oli jalg käes olid ka alkoholiaurud HAIHTUNUD, täitsa kaine olek tundus ja sai ilma eriliste proleemideta kohale. Tsikliga oli kõik korras isegi tolmuseks ei saanud....jalast aga ei hakka rääkima, venkud olid samuti "liiga parajad poisid", saun oli valmis ja kokkuvõtteks keegi sauna ei jõudnud, õlled jäid ka puutumata.
#######
Peale seda jama pole enam kordagi joogisena sõitnud....isegi isu pole tekkinud. Kui alkomeeter näitab 0,0 aga enesetunne pole veel päris OK ka siis on 3-4h oodatud.....

Lillede kinkimise nali on täitsa tõsi. Elus kahjuks kaugelt dramaatilisem ja huumorivaesem.

Vabandan.....sattus topelt, kustutatud.
Käiamees küsib kopamehelt kas tal on kopp ees ka juba?
Kopamees vastab, käi perse.

Rääkisin pojale hiidvana naljaloo. Poiss sai naerukrambid.

Saavad tänavanurgal kokku kaks kurti. Käes õngeridvad.
- Kas sa lähed kalale?, kisendab üks
- Eeei, karjub teine, ma lähen kalale!
- Aaaaa!, üürgab esimene, ma mõtlesin et sa lähed kalale...

Panen naljanurka selle väga tõsise teema.
Lihtsalt huumorinurgas saab neid karistusi lustlikumalt vaagida

Šaria seadused, mida aktsepteerivad ametlikult (teoorias ja propagandas vähemasti) kõik mullad:

* Varastamine - käte maha raiumine
* Koraani kritiseerimine - surm
* Muhamedi kriitika - surm
* Allahhis kahtlemine või kriitika - surm
* Islamist lahtiütlemine - surm
* Mittemoslem veenab moslemit usutaganema - surm
* Mittemoslem abiellub moslemiga - surm
* Neiu või naine vägistatud moslemi või grupi moslemite poolt ei saa anda tunnistusi kohtus
* Naissoost moslem seksuaalsuhtes kõrvalise isikuga - surm
* Kui neli täiskasvanud meest aga tunnistavad, et ta vägistati vastu tema tahtmist, siis on võimalik et teda ei tapeta.
* Moslemi mees võib vägistada ükskõik millise naise, kui see ei kanna hjabi.
* Moslemimees võib astuda sugavahekorda 10 aastase naisega (või kui mees arvab, et neiu on nii vana)
* Tüdrukult nõutakse kliitori eemaldamist, et nad ei tunneks seksuaalset naudingut
* Lahutuse korral kaotab naine õiguse oma lastele, kui viimased on saanud 6 aastaseks.
* Moslemid on kohustatud petma mittemoslemeid kui see on islami levimiseks vajalik.