Egiptuse poos

Hakati siis meile sellest semestrist kunstiajalugu lugema ja sel korral oli siis vaatluse all Vana-Egiptuse kunst.
Egiptuse kunst oli siis kuni Vana-Egiptuse õitsengu lõpuni ühestiililine ja peaaegu muutumatu. Parimaks näiteks on klassikaline Egiptuse poos maalidel ja reljeefidel (silm otse, nägu proofilis, õlad otse, keha poolviltu, jalad proofilis), mis on kogu Egiptuse kultuuri vältel olnud ühesugune. Platon on omal ajal kirjutanud Egiptuse kohta, et selle kultuuri kunst olevat viimased 10 000 aastat muutumatu ja samuti olevat tolleaegse Egiptuse seadused keelanud stiili muuta.

Küsimuse tõstatas eelkõige arusaam, et kultuur ja kunst muutuvad ning arenevad ajas omasoodu ja miks oli vaja Egiptlastel nii kangekaelselt vanadest kujutamistraditsioonidest kinni hoida?

Ning ma mõtlen, et kas ei ole sellesse stiili (et asi arusaadavamaks teha, peangi siin nüüd silmas klassikalist egiptuse poosi) peidetud ehk mingi salajane sõnum, mida tolleaegsed egiptlaste õpetajad tulevikule edastada tahtsid? Ja millist sõnumit võiks see siis sisaldada?




Muudetud: 6-9-05 kell 19:07:20 glaurung

See on nüüd puhas spekulatsioon (ja ega ma väga usu, et asjasse puutub) aga ... niiviisi kujutades saab inimesest minimaalse vaevaga anda maksimaalset informatsiooni: kujutades nägu otsevaates tuleks joonistada kaks identset näopoolt aga kuklapool jääks nähtamatuks... rindkere otsevaade annab aga ettekujutuse õlgade laiusest (jääb muidugi teadmata, kas küür on seljas või pole). Ja kujutada näiteks stseeni "Vaarao juhib oma sõjaväge" on külgvaates kindlasti selgem kui eestvaates - siin jääb siis seletada, mis rindkere on siiski frontaalvaates antud. Või oligi kunstnik selline tühine ja tähtuseta isik (mõelgem eestikeelse sõna "kõrvaltvaataja" tähendusele), kellel kujutatavate pilgu ette asja polnud.

Või noh, spekuleerida võib muudki - et pildi vaatajale suunatud vaarao otsepilk oleks liiga "vinge" asi vms

Muudetud: 6-9-05 kell 19:59:01 Hallucigenia

Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
See on nüüd puhas spekulatsioon (ja ega ma väga usu, et asjasse puutub) aga ... niiviisi kujutades saab inimesest minimaalse vaevaga anda maksimaalset informatsiooni: kujutades nägu otsevaates tuleks joonistada kaks identset näopoolt aga kuklapool jääks nähtamatuks... rindkere otsevaade annab aga ettekujutuse õlgade laiusest (jääb muidugi teadmata, kas küür on seljas või pole). Ja kujutada näiteks stseeni "Vaarao juhib oma sõjaväge" on külgvaates kindlasti selgem kui eestvaates - siin jääb siis seletada, mis rindkere on siiski frontaalvaates antud. Või oligi kunstnik selline tühine ja tähtuseta isik (mõelgem eestikeelse sõna "kõrvaltvaataja" tähendusele), kellel kujutatavate pilgu ette asja polnud.

Või noh, spekuleerida võib muudki - et pildi vaatajale suunatud vaarao otsepilk oleks liiga "vinge" asi vms

Eiei, sa said asjast veits valesti aru... asi ei ole mitte niipalju selles poosis endas, vaid selles, et see tuhandeid aastaid on püsinud muutumatuna ja just see, et see on nii lihtsakoeline ja stampne. Tolleaja kunst arenes kujutatava loomuliku kujutamise poole. Egiptuse poos ei näi üldse loomulik ning oleks ju loogiline olnud, kui algne egiptuse poos oleks arenenud järjest elutruumaks objekti kujutamiseks. Aga tuhandete aastate jooksul ju arengut polnud...

Muudetud: 6-9-05 kell 22:55:40 glaurung

Tsitaat:Algselt postitas: glaurung
Eiei, sa said asjast veits valesti aru... asi ei ole mitte niipalju selles poosis endas, vaid selles, et see tuhandeid aastaid on püsinud muutumatuna ja just see, et see on nii lihtsakoeline ja stampne. Tolleaja kunst arenes kujutatava loomuliku kujutamise poole. Egiptuse poos ei näi üldse loomulik ning oleks ju loogiline olnud, kui algne egiptuse poos oleks arenenud järjest elutruumaks objekti kujutamiseks. Aga tuhandete aastate jooksul ju arengut polnud...

... ma siiski arvaksin, et sain Su küsimusest õieti aru ... ja minu väide seisnes selles, et nii pole ehk inimest kujutada kõige loomulikum (aga mis on "loomulikkus" ja milleks see vajalik on?) aga on kõige informatiivsem - ja see on (üks võimalik) põhjendus, miks taolist kujutusviisi nii kaua kasutati. Veel üks väike aga oluline detail "egiptuse poosi" juures - kuigi inimese pea on kujutatud profiilis, on silm kujutatud eestvaates - niiviisi on ühe kujutisega inimese kohta edasi antud maksimaalselt informatsiooni. Egiptuse skulptuurid samal ajal on muidugi täiesti loomulikud (link).
Aga küllap oli taolisel kujutamisel ka oma maagilis-rituaalne tähendus: vrdl nt siin (link) toodud kivireljeefil "Ti jahib jõehobuseid", kuidas on kujutatud vaaraod, kuidas orje ja loomi - mida kõrgem tegelane, seda "vähemloomulikum" ja kanoonilisem on kujutamisviis.

madu ja kotkas (või pistrik) olid ühed pühamad loomad.. oli muidugi ka palju teisi pühi loomi aga need olid ühed tähtsamad.. kõige rohkem kombineeritaksegi sellepärast kokku mao pea, kotka tiivad ja päikeseketas.
tavaliselt on kujutatud igasugu tegelasi neile kõige iseloomulikemas tegevustes.. see tähendab, et niisama seisvat tüüpi juba ei näe.. alati on kujutatud poole sammu pealt ja tavaliselt ka on midagi, mis isikut iseloomustab, käes ja siis ka vastavalt käed õiges asendis.

Niih, madu oli Alam-Egiptuse sümbol, sellega kujutati Alam-Egiptuse valitsejaid, Ülem-Egiptusel oli kotkas. Põhimõtteliselt nagu, et kotkas elab kõrgel taevas ja madu maa peal...selline lihtne sümboolika, peaks mainima.... Lisaks olid nende erinevate riigiosade (mingil ajal kunagi ammu oli Egiptus jagatud siis Ülem- ja Alam-Egiptuseks) valitsejatel erinevate kujudega kroonid, ning Alam-Egiptust sümboliseeris veel lootoseõis ning Ülem-Egiptust papüürus (või oli see vastupidi, ma praegu ei mäleta hästi, katsun järgi uurida) Kui kaks riiki ühendati (u 3000 eKr), hakati sümboolikat kasutama koos, ehk siis vaaraole pandi otsaette mao ja kotka pea kujutis, papüürus ja lootos seoti omavahel kokku jms. Aga see selleks.

Siis oli egiptlastel veel selline huvitav kujutamisviis, et kõrgema seisusega isikuid kujutati suuremana kui nt alamklassi rahvast. Lahe on vaadata mõnda reljeefi, kus on kümmet erinevat suurust isikuid. Vaarao nagu hiiglane. (siia juurde käib loomulikult spekulatsioon, et ehk muistsel ajal olidki vaaraod suurt kasvu, jumalad või nende pojad, nagu neid nimetati..). Ja muidugi see, et neil kujutistel puudus selline asi nagu perspektiiv, Samas nad on rangelt proportsioonis.
Inimest kujutati nii, sest see oli lihtsaim viis kujutada harmoonilist inimest, väikese vaevaga, nagu Hallucigenia juba eespool ka mainis. :o

See fakt, et see poos püsis muutumatuna nii kaua, tuleneb minu teada sellest, et püramiidid olid pühad ning oleks olnud 'patt' hakata kujutama midagi nii püha teistmoodi. Samuti, kui mingi uus dünastia tekkis (nt troon võeti väevõimuga üla, seda juhtus päris mitu korda...), siis oli nii, et uus valitseja sai alles siis seaduslikuks, kui ta võttis üle ka kõik traditsioonid ning valitsemise nn välise vormi (kombed, sümbolid jms.).
Ja neil oli ka nii, et kunstnikke kui selliseid tegelikult ei eksisteerinud, ei olnud mingit originaalitsemist ning annet. Kunstnikke hinnati selle järgi, kui hästi nad suutsid kujutada etteantud 'püha poosi'. Kunsti tehti kamba peale, seega ei olnud need ka signeeritud.

See on niipalju kui mina sest asjast tean... :o

Muudetud: 9-9-05 kell 10:47:45 elis

Väga huvitav, et madu oli Alam-Egiptuse sümbol, aga tekib kohe küsimus, miks selleks sümboliks just nimelt madu oli valitud? Näiteks Vanas-Testamendis meelitab Evat ka just madu?...Mehhiko müütide järgi oli tähtsaim jumalus Quetzalcoatl (Sulismadu)- heleda nahaga pika habemega mees. Maiad kutsusid teda Kukulcaniks, inkad Viracochaks. Ta tuli koos kaaskonnaga inimesi õpetama. Ehk tuli muistseid egiptlasi ka õpetama sarnane (teispoolne olend?)Ta nimi võis näiteks olla Thoth (ka Tehuti, egiptuse dhwj).Too olevat olnud Atlantise preesterkuningas ja Egiptuse müsteeriumide rajajaks, aga Thoti sümboliks on valge sulg ning tiivuline kepp ja pühaks linnuks iibis. Siis on veel jumal Seth (akephalus ehk peatu). Seth oli algselt Ülem-Egiptuse ja kõrbe, hiljem võõraste maade jumal. Teda kujutati mehe keha ja looma (mõnikord eesli) peaga olendina. Aga mõned araabia autorid on kujutanud teda ka hea maona. Neil on Seth Typhose ehk maojumal. Äkki sellest hoopis see ussi kujutamine peakatete all?
See maokultus kestab tegelikult tänapäevani. Mao asemel kujutatakse lõvi, soku asemel ükssarvikut.
David Icke: Madu (lõvi) valitseb ja vangistab aheldatud inimrassi oma kõige vihasemat vaenlast põhjarassi (ükssarvikut).
Ja seda viimast sümboolikat leiab juba oi, oi, kui palju.


[Muudetud: 1-7-2010 Müstik]

Seda mao/draakoni motiivi just valitseja kontekstis võib näha Tallinna Raekoja draakonilaadsete veesülititena.

Dokumentaalfilmis "Kuidas kunst lõi maailma” pakuti välja hoopis isemoodi versioon.
Leiti üks iidne hauakamber. See oli küll juba ammu rüüstatud, kuid arheoloogide üllatuseks võis hauakambrist hankida palju olulisemat informatsiooni, kui keegi iial arvata võis. Sealsed seinamaalingud olid mingitel põhjustel pooleli jäänud. Nende juures võis näha kindlat ruudustikku, kuhu olid paigutatud juba lõpetatud figuurid. Asja lähemalt uurides selgus, et kõik Vana- Egiptuse seinamaalid olid valminud vastava ruudustiku järgi. See oli range korrapärasus, millest kõrvale ei kaldutud.
Egiptuse poosi kohta olen ma veel sellist asja kuulnud, et inimesi ei kujutatud täielikult profiilis(õlgu võis siiski näha), sest vastasel juhul oleks surmajärgsesse ellu läinud ainult pool inimese hingest.

Muudetud: 11-3-06 kell 15:46:13 Wolfgirl

Vaid üks mõte: see, et tänapäeva kunst saastunud on, on ikka väga subjektiivne arvamus. Kunst areneb ja muutub koos ühiskonna ja inimestega, ehk loojatega. Ei saa oodata, et nüüd kõik järgivad rangelt ühte teatud kunstivoolu ja oma fantaasia ja loovuse väljendamine on tabu.