Kuidas ehitati Giza püramiidid?

Leidsin selle Daily Mail artikli ise üles
Egiptuse kanal
Millisest kanalist siin jutt siis sinu arvates käib?

Oeh, arusaamatus tekkis õhtulehe tõlkeveast, kus väideti, et kanal kaevati püramiidide jalamini. Originaalis on öeldud, et kanal rajati kuni aluskaljuni, mis on korrektne. Samuti öeldi, et edasine transport toimus maismaad mööda, mis samuti on tõenäoline.

---

Kuna mitte midagi uut ja huvitavat see artikkel ei sisalda, siis soovitan kõigil võtta lonks morssi ja eluga edasi minna.

(27-09-2017 18:36 )Geargirl Kirjutas:  Kuna mitte midagi uut ja huvitavat see artikkel ei sisalda, siis soovitan kõigil võtta lonks morssi ja eluga edasi minna.

Hüpoteesi tõestamine ei pruugi olla klassikalises mõttes huvitav, aga niisama selle tähtsust minetada ei tasu.

Ma oletan, et segadus tekib just Herodotuse ütlemisest, mis vabas tölkes võib kõlada: vesi juhiti mööda kanalit vastumäge?

Graham Hancocki video, kus ta arutleb kuidas püramiid võidi ehitada:
https://www.youtube.com/watch?v=3u8Jg-JX8tM

Sel mehel (Steven Myers) hulga videosid,et kuidas püramiidid vee abil ehitati.Teooria on huvitav ja mitte kõige ulmelisem..

Kas on ka lahti seletatud, kuidas sai vesi üles tassitud? Ühe sellise lüüsi täitmiseks kuluks ju kümneid kordi rohkem vett kivibloki enda kaalust. Lihtne loogika tehe: kui ühe kivi massist kümneid või sadu kordi suurema massiga vee hulga üles tassimiseks kuluv energia on kümneid või sadu kordi suurem töö kui kuluks kivi enda liigutamiseks, mis oleks sellise ettevõtmise mõttekus? Ulme kuidas napakad teooriad leiavad uskujaid.

Ulme sellepärast ,et ei suudeta seedida iidsetes ürikutes kirjutatut.
Tänapäeval heli jõul ju midagi paari tonnist ei liigutata.

Et jumala eest jääksite füüsikaõpikust teatud dogmade piiridesse.

Mingi aafrika vend sai kunagi tulnukatega kokku, kes temaga eksperimente tegid. kogu koos oldud karnevali jooksul jõudis küsida püramiidide ehitamise kohta, tallegi näidati pulka millega saab soovitud detaile hõljutada

Puust ja ümmargused, rulli kujulised olid need võlukepid...

(27-09-2017 21:55 )Geargirl Kirjutas:  Ma oletan, et segadus tekib just Herodotuse ütlemisest, mis vabas tölkes võib kõlada: vesi juhiti mööda kanalit vastumäge?

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,​,,,
Vähem kui nädal tagasi juhtusin nägema üht rändurite saadet, üks osalejatest on Peeter Vähi. Näidati, kuidas vesi vabalt voolab mäest üles. Kas just mäest üles, kuid altpoolt ülespoole küll. Endal on teada paar kohta, kus jalgrattaga tõusust üles tallata on imelikult kerge, justkui pool kaalust oleks ära kadunud.

Optiline illusioon, silmapiir on nihkes... Ise kogenud; kõrgmäestikust laskudes jõudsin tasasele platoole. Ajul kulus umbes 15 minutit, et aru saada et platoo oli 10-12 kraadi kaldu, mitte horisontaalne...

---

Herodotuse "kanal" on olemas. Aga kui, me otsime seda causeway`lt siis teeme seda valest kohast. Jah Giza kompleksi causeway külgedel on kohati säilinud kive, mis muudab ta kanaliga sarnanevaks. Kuid on mitmeid vastuolusid:

1. Selle tammi pealmine pool on tugevasti kulunud, kuid külgmistel kividel pole ühtki kriipsu.
2. Puuduvad igasugused märgid lüüsidest.
3. Tõenäoliselt kandis see ehitis katust, nagu on näha Unase püramiidi juures säilinud fragmendil.

See pani mind järeldama, et tegu on pigem torujuhtme kui kanaliga ja ehitamisel kasutati selle alust kivide transpordiks.

Kuid paralleelselt causewayga asub veel üks ehitis. Maa peal on näha kolme avatud kaevu, ülejäänuid katavad massiivsed kivist kaaned. On teada, igaüks neist on ühendatud kahe omavahelise tunneliga, lisaks läheb igast kaevust (tsisternist) drenaazh suunaga püramiidi alla. Need tunnelid on avarad (erinevalt püramiidi kitsastest käikudest) ja nad ei ole sirged, vaid keeravad üles- alla. Filigraanselt siledate (lõigatud, mitte murtud) seintega tunnelite alumised osad on jõevee pinnast allpool ja üle ujutatud.

Punahabe:" Tuhanded töölised vajasid min 5 liitrit vett päevas igaühe kohta,samuti loomad ja vett kulus ka paljudeks muudeks toiminguteks."

Hea tähelepanek. Joogivesi,... Kui kaugelt peaks joomiseks kõlbulikku vett tooma 100000 töölise tarbeks? Ei usu, et jõevesi juua kõlbaks...

(08-10-2017 19:32 )Geargirl Kirjutas:  Punahabe:" Tuhanded töölised vajasid min 5 liitrit vett päevas igaühe kohta,samuti loomad ja vett kulus ka paljudeks muudeks toiminguteks."

Hea tähelepanek. Joogivesi,... Kui kaugelt peaks joomiseks kõlbulikku vett tooma 100000 töölise tarbeks? Ei usu, et jõevesi juua kõlbaks...

Tollal paljast vett ei joodud- kui vähegi võimalik oli - ikka parasiitide pärast. Kui võimalik oli, joodi kas veega lahjendatud veini või siis läbikeedetud vett. Seega lisaresursse veini ja/või keetmise näol lisatagu juurde.

http://www.ancientegyptonline.co.uk/beer.html
https://www.ancient.eu/article/1033/beer...ent-egypt/
Egiptuses olla õlu väga popp olnud,mida ehitajatele anti 3 korda päevas ja mida üldse tolleaegses ühiskonnas tarbisid nii lapsed kui vanurid.Ka ravimina kasutati seda.Eks tolleaegsel õllel oli omajagu toiteväärtust,nn ¨vedel leib¨.Oli egiptlastel isegi õllejumal olemas nimega Tenenet.

The common name for beer was heqet (also given as hecht and henket) or tenemu (giving the goddess Tenenet her name), but there were also names for specific types of beer. Beer was classified according to alcoholic strength and flavor, with the average beer having an alcohol content of 3-4% while beer used in religious festivals or ceremonies had a higher alcohol content and was considered of better quality.
Men, women, and children all drank beer as it was considered a source of nutrition, not just an intoxicant. Beer was regularly used as compensation for labor (referred to as hemu) and workers at the Giza plateau, for example, were given beer rations three times a day as payment. Records of payment through beer at various sites throughout Egypt, in fact, provides some of the best evidence that the great monuments were not built by slaves but by paid Egyptian labor.
Beer was also frequently prescribed in medical texts. Over one hundred recipes for medicines included beer, and even when beer was not included in the list of ingredients, it was suggested that a patient take the prescription with a cup of beer which was thought to "gladden the heart." Beer was also thought to confuse the evil spirits which were considered the cause of many diseases. A spell given to cure one unnamed disease directs the person to call upon the god Set who will empower the beer so that the spirits become perplexed and disoriented and will leave the body. Precise recipes for these brews were never written down, but the general method used is fairly clear from both texts and small models of brewers found in tombs.

Tel Avivis leiti 2 aastat tagasi u 5000 aasta vanune Egiptlaste ¨õlletehas¨
http://www.history.com/news/ancient-egyp...-in-israel

Õlu see oli jah.
Vett oli aga tarvis pumbata kõrgustesse. Kuidas seda tehti? Või tassiti?

https://www.youtube.com/watch?v=W0cjSM4-Tzs

Õlu oli kallis luksuskaup tollal... Kuid õllest kindlasti ihaldatum: KÜLM, PUHAS ja mõnusalt soolaka mekiga kaevuvesi.

Kuid mõlemal pool causeway`d asuvad ju kaevud? Küllalt sügavad, et küündida põhjaveeni ja parasjagu kõrgel, et mitte saastuda üleujutuse veest.

(betooni) valamiseks kasutatav vesi peab ka väga puhas olema

Täpsustame natuke püramiidide andmeid.
http://tõde püramiididestTõde püramiididest
keskmine kaal 2.5 tonni,peamine ehituskivi liivakivi.

Olen kindel, et neist kaevudest sai koguda joomiseks kõlbulikku vett ja seda jätkus... sest need kaevud on MASSIIVSED.

---

Massiivsed- sama omadussõna tuleks pruukida ka kaevusid ühendavate käikude kohta. Nagu kanalid...

(25-08-2017 11:31 )haneracryth Kirjutas:  

(25-08-2017 00:58 )seenetoorik Kirjutas:  arvad, et lubjakivi on pronksriistadega liiga raske töödelda?

Lubjakiviga pole probleemi, aga näiteks dioriit?

Aga kus on dioriit ja liiatigi veel sellises hulgas, et selle töötlemine oleks üle jõu käinud? Väheses koguses pole hullu - kulub küll kauem aega aga saadakse hakkama. Suurel hulgal dioriidi kasutamisest pole aga mingeid märke.

(25-08-2017 11:31 )haneracryth Kirjutas:  Seal kivimurdudes on näha selliseid lõikeid, mida saab teha ainult teatava profiiliga lõikeriistadega. Sinu materjalivaliku puhul tuleb valmistada väga palju ühesuguseid pronksist lõikeriistu, mis kuluvad ülikiiresti ja lõike tegemiseks läheb väga palju riistu ja aega

Ole palun konkreetsem. Viita neile lõigetele.

(25-08-2017 11:31 )haneracryth Kirjutas:  Täitsa para on see, et arheoloogid pole metallitehnolooge uurimiste juurde kutsunud. Vähemalt pole ühtegi sellist hinnangut/analüüsi kusagilt lugeda olnud.

Kuidas siis pole?? Kust arheoloogid sinu arvates kasvõi elemetaarseid metallurgiaalaseid teadmisi on hankinud?

---

(14-10-2017 16:42 )Punahabe Kirjutas:  keskmine kaal 2.5 tonni,peamine ehituskivi liivakivi.

Link mõistagi ei tööta aga täpsustan, et pigem siiski lubjakivi.

Tsiteerin tundmatut netikommentaatorit:

100 000 töölist ja 23 aastat annavad kokku 2,3 miljonit tööaastat. Püramiidis on 2,3 miljonit kiviplokki. Igale mehele üks aasta kiviploki kohta. Või kui tehti näiteks 12-meheliste brigaadidena, siis üks kiviplokk kuus. Mis selles ulmelist on?

Panid naelapea pihta!