Kuidas ehitati Giza püramiidid?

(26-07-2017 20:26 )Geargirl Kirjutas:  Iidsetesse kivimurdudesse on jäänud märke erinevatest kivide töötlemisest kasutatud tööriistadest ja tehnoloogiatest.

TÄPSELT! Ja neile tuginedes ametlik arheoloogia väidabki seda, mida ta väidab. Tulnukad ei käinud siin pronksmeislitega kive lahmimas. Finito.

(26-07-2017 20:26 )Geargirl Kirjutas:  Uurisin megaliitrajatiste ja metallide seoseid, ning leidsin kaks huvitavat fakti: osadel püramiidi välisvooderduse kividel oli kasutatud metallist kiilankruid. Materjalidena oli kasutatud vaske ja... HÕBEDAT! Samalaadsel meetodil ühendati kiviblokke Lõuna-Ameerikas ja seal pruugiti selleks meteoriitset RAUDA!

Ma ei saa aru. Ankrutes kasutatud sulamis leidus hõbedat? Noh ja siis?

Järgmiseks: Lõuna-Ameerikas kasutatud ankrutes leidus meteoriitsed rauda? Palun täpsusta! Rauda nimelt ei saa segada värviliste metallide sulamitesse. Võibolla minimaalsel, juhuslikul kogusel sattus mingeid jälgi. Kui kasutati rauda (meteoriitset või mitte), pidi tegu olema rauasulamiga. Teras, malm vmt. See oleks väga huvitav. Palun allikaid!

(26-07-2017 20:26 )Geargirl Kirjutas:  Üks arheoloog kunagi avaldas arvamust, et püramiidide välisvooderduse kadumise taga on just vaaraode aegsed egiptlased. Miski minus usub sama... Sulaselge ketserlus ametliku "egüptoloogia" suhtes, kuid loogiline... igatahes olid vask ja hõbe piisavad motivaatorid. Mis te arvate?

"Üks arheoloog"? Ega tal ju ometi nime pole? Kuskilt foorumist lugesid? Püramiidide vooderdise "kadumine" on suht täpselt dokumenteeritud. Guugelda, nagu parameestel on kombeks öelda

---

(03-08-2017 20:26 )Geargirl Kirjutas:  Ei pruugi küll 100% tõde olla, aga kuskilt lugesin, et kunagi olid püramiididel "kuldsed" tipud. Mida see tähendab, ei tea. Kuid on fakt, et pealisvooderduse kivide ühendamisel kasutati vasest ja hõbedast kiiltappe. See omakorda seab kahtluse alla kehtiva teooria, et pealisvooderduse alla kukkumise põhjustas 13dal sajandil maavärisemine. Mu loogika tõrgub uskumast, et kallihinnaliste metallide "vedelemine" ei ole aastatuhandete vältel tekitanud kelleski kiire rikastumise kiusatust.

Kirjandus nii tõesti väidab, et vähemalt Cheopsi Püramiidi tipp olevat olnud kaetud kuldplaatidega. Loomulikult pole teada, kui paksud need plaadid olid aga võib oletada, et ilmselt siiski väga õhukesed.

MIKS "see" seab kahtluse alla välisvooderduse hävingu maavärinas? Kõigepealt esita tõendid, et vooderdises kasutati ankrute või tappidena väärismetalle. Vasest ja pronksist olen kuulnud aga mitte seoses egiptusega. Hõbe kõlab esimest korda küll alles siin sinu juttudes. Ma arvan, et sul on VÄGA raske hõbeda kasutamist tõestada

---

(03-08-2017 21:07 )Tyto Alba Kirjutas:  Enamus Kairost on ehitatud püramiidide pealisvooderduse kividest.
Tendents algas juba päris mitu sajandit tagasi.

Kindlasti mitte "enamus Kairost" aga arvata võib, et pärast fassaadi maha langemist moodustas see tõesti märkimisväärse osa ehitusmaterjalist.

Pressid siin tõendeid ja allikaid välja? Mulle esita tõend, et iidsed ehitajad kopeerisid kõigest isetekkelisi, looduslikke püramiide.

Terviseks!

Maavärinast. Allikad ütlevad, et maavärin ainult lõdvendas pealiskivide ÜHENDUSI. Seejärel kasutasid araablased kive mosheede ja kindluste ehitamiseks, kiskudes maha ka paigale jäänud voodrikivid. Mis ühendused, sellest ajalugu vaikib, nagu ka tipu kullatise kadumise ajast.
Meteoriitsest rauast. Umbes 5% Maale langenud meteoriitidest on raud-nikkel tüüpi. Just raua niklisisaldus viitab tema meteoriitsele päritolule. Miks kasutati Lõuna-Ameerikas just seda metalli, sellele on lihtne selgitus: kliima. Raud ju roostetab õhuniiskuse toimel olematuks, kuivas kõrgmäestiku kõrbes aga seda ei juhtu. Seepärast kasutatigi kõige lihtsamini kogutavat ja kättesaadavat metalli.
Ka Egiptuses tunti meteoriitset rauda. Kuid tema vähesuse(kliima) tõttu oli ta tunduvalt kõrgemalt hinnatud kui vask, hõbe ja kuld.
Need kes usuvad, et püramiidide kivide lõikamiseks kasutati pronksist tööriistu, neist on mul tõsiselt kahju.

Püramiidide ehitamisel kasutatud metallide teema on palju pönevam ja kõnekam kui pealiskaudsel vaatlemisel algul võib tunduda.
Palju on spekuleeritud teemal, et Egiptuse püramiidide ja Lõuna- Ameerika megaliitrajatiste ehitajad kasutasid kivide töötlemiseks sarnaseid töövõtteid. See, et nad kasutasid kivide ühendamiseks täpselt samasugust võtet, kiiltappi, on minu jaoks suur ja huvitav avastus. Ametlik arheoloogiaajalugu kasutab selle ebamugava fenomeni selgitamise asemel mahavaikimise ja eitamise taktikat.
Kehtiva teooria kohaselt ehitasid püramiide orjad... No mina näen siin mitmeid vastuolusid. Esiteks on orjatööjõud ebaefektiivne. Nagu me kõik teame, püstitati püramiidid erakordse kiirusega ja vaevalt, et seda suutsid teha orjad piitsahirmu sunduses... Järelikult kasutati ehitajate motiveerimiseks mingit "prääniku" tüüpi meelitusvahendit. Teiseks, ehitajad ilmutasid erakordset nutikuse tundemärke: kaldteed ja rullikud, püramiidi sisesed rambid on kõik selleks, et ehituskivid saaksid kohale toimetatud võimalikult kiiresti ja vähese jõukuluga. Kolmandaks, see et püramiidide ehitusel kasutati palju kalleid metalle, viitab sellele, et nende maksumus ja kättesaadavus polnud projektis probleemiks. Mis tõestab omakorda, et orjatööjõust saadav tööjõukulude kokkuhoid oleks nii mõtetult väike, võrreldes metallide maksumusega.
Vastupidi, püramiidide tipud kaeti toretsevalt ja priiskavalt kullaga. Mis eesmärgil? Mul pole peaaegu mingeid pidepunkte. On ainult üks uitmõte: ameerika ühedollarilisel asuv vabamüürlik "kõikenägeva jumala silma" sümbol. Kas seda ümbritsev salapärane nimbus võib olla kullasära?
Pole mõtet eitada, meid kõiki erutab selle kollase metalli helk. Oma harulduse, kättesaadavuse tõttu kallis metall on läbi aegade kujunenud kaubavahetusel raha ekvivalendiks. Ja seda juba varajases, vaaraode aegses Egiptuses. Sama kehtis vase ja hõbeda kohta, nad olid liiga kallid selleks, et neid ehitusmaterjalina kasutada. See teeb ülimalt vähetõenäoliseks teooria vaaraode võimekuse kohta püramiidide püstitajatena...
Võtan endale vastutuse jultumuse eest täiendada ajalookäsitluse auku kiviaja ja varajase pronksiajastu vahel. Umbes 12800 aastat tagasi tabas Maad suurte kataklüsmide(maavärinad ja üleujutused) laine, mis hävitas võimsa ja arenenud tsivilisatsiooni. Torkab silma selle tsivilisatsiooni eriline suhe ühte kollasesse metalli, seega võib seda epohhi nimetada kuldajastuks. Te kõik olete kindlasti seda väljendit kuulnud, nii iseloomustatakse müütilist aega: õnne, rahu, jõukuse perioodi, aega mil Maal kõndisid jumalad, jagades inimestele teadmisi ja tarkust, õpetades neile maaharimist ja täheteadust.
Miks me teame sellest ajastust nii vähe? Kaks põhjust: paljud varajased arheoloogid on kasutanud oma seisust isikliku rikastumise eesmärgil, käitudes tedlase asemel labase hauaröövlina(Ceram "Arheoloogia ajalugu"). Samuti Lõuna-Ameerikas omas illegaalne arheoloogia veel hiljuti tööstuslikke mõõtmeid(Bossov "Kriminaalsest arheoloogiast"). Teiseks religioon: igasugune katse õõnestada usuteaduste alustugesid viiks suurte (usuhullude) rahvamasside rahutusteni. Seda tõestab siingi aegajalt märatsemas käiv tooretest seentest toituv ja ametlikku ajalookäsitlust usutunnistusena lehvitav kontingent.

Ei vaidlusta muid eelmises postituses toodud väiteid.

Ainult seda, et "ametliku teooria kohaselt ehitasid püramiide orjad".

Vb kunagi oli ametlik teooria selline. Kuid praegu arvatakse ka ametlikult, et püramiide ehitasid vabadest talupoegadest palgatöölised. Kuna iga egiptlane oli huvitatud, et ta saaks omale kohased matused korraldada, peo, rituaalide ja hauapanustega, siis ainuüksi "kirsturaha" jaoks läks 30 kuupalka. Motivatsioon töötamiseks oli ligikaudu sama, mis tänapäeval. Ainult et matuste asemel töötame meie pangalaenude maksmiseks.

Ma ei viitsi praegu kuupalga suurust (maksti enamasti natuuras) välja otsida, mis vaarao ajastust need andmed on jms. Raamat on koguteos "Egiptus", "Koolibri" kirjastuse väljaanne.

(21-08-2017 13:00 )Geargirl Kirjutas:  Vastupidi, püramiidide tipud kaeti toretsevalt ja priiskavalt kullaga. Mis eesmärgil?

Jäin mõtlema. Varem teemas Muistne maagia ja smaragdtahvlid on kirjutatud, et:
Suure Püramiidi tipus oli püramiidioni kujuline kristall, mis oli kaetud Valge Kulla (mitte tänapäeva valge kuld) kihiga. Valge Kuld polnud Vanas-Egiptuses midagi muud kui Electrum, mis on ka naturaalselt esinev põhiliselt kulla ja hõbeda (ka vase) sulam. Vastavalt metallide sisaldusest muutub selle sulami värv kahvatust erk-kollaseks.
Olevat ka hea elektrijuht.

Postitus 38:

http://www.para-web.org/showthread.php?tid=1393&page=2

(12-08-2017 10:54 )TTT Kirjutas:  Pressid siin tõendeid ja allikaid välja? Mulle esita tõend, et iidsed ehitajad kopeerisid kõigest isetekkelisi, looduslikke püramiide.

Päriselt kah, ma ei hakka taolist jampsi isegi lähemalt kommenteerima. Kui sa isegi nii elementaarseid asju ei mõista, pole enam minu probleem sulle neid seletada. Siin tuleb ilmselt näpuga näidata su vanematele ja kooliõpetajatele

Lihtsalt üllatav, mis toimub! Ühes teises kohas ja teemas teatab üks teine aga väga sarnane kodanik, et kui ma ei tee vastavat arvutust ega ütle seejärel talle, mitme aasta pärast Kuu praegusega võrreldes 5% vähem Päikesest katab, siis "järelikult said mul vastused otsa." Siin aga ei suuda teine kodanik uskuda, et inimesed läbi aegade looduse poolt loodavaid stabiilseid struktuure jäljendada püüdnud on....

(12-08-2017 22:13 )Geargirl Kirjutas:  Allikad ütlevad, et maavärin ainult lõdvendas pealiskivide ÜHENDUSI. Mis ühendused, sellest ajalugu vaikib...

Aga samas jääb tahtmatult mulje, nagu teaks sa siiski ülimalt täpselt, et seal kasutati hõbedasegust ankruid ("Kuid on fakt, et pealisvooderduse kivide ühendamisel kasutati vasest ja hõbedast kiiltappe"). Ma olen nüüd veidi segaduses. Aita mind siit välja!

(12-08-2017 22:13 )Geargirl Kirjutas:  Umbes 5% Maale langenud meteoriitidest on raud-nikkel tüüpi. Just raua niklisisaldus viitab tema meteoriitsele päritolule. Miks kasutati Lõuna-Ameerikas just seda metalli, sellele on lihtne selgitus: kliima. Raud ju roostetab õhuniiskuse toimel olematuks, kuivas kõrgmäestiku kõrbes aga seda ei juhtu. Seepärast kasutatigi kõige lihtsamini kogutavat ja kättesaadavat metalli.

Ning kõige kättesaadavam metall Lõuna-Ameerikas oli (on?) meteoriidne raud?

(12-08-2017 22:13 )Geargirl Kirjutas:  Ka Egiptuses tunti meteoriitset rauda. Kuid tema vähesuse(kliima) tõttu oli ta tunduvalt kõrgemalt hinnatud kui vask, hõbe ja kuld.

Sa siis tõsiselt arvad, et Egiptuses oli meteoriidset rauda vähem pelgalt seepärast, et see roostetas kätte ära?

(12-08-2017 22:13 )Geargirl Kirjutas:  Need kes usuvad, et püramiidide kivide lõikamiseks kasutati pronksist tööriistu, neist on mul tõsiselt kahju.

Aga miks? Kas seepärast, et arheoloogiline leiumaterjal ja egiptlaste enda kirjeldused ning pildid sind lihtsalt ei huvita? Või seepärast, et sa arvad, et lubjakivi on pronksriistadega liiga raske töödelda? Sel juhul on mul hoopis sinust kahju

Ma olen ammu mõistnud, et seenetoorik on ise need püramiidid sinna kivimurrumst kokku tassinud.

Lahe sell see toorete seente närija. Peaks ka proovima, ehk lööb mul ka maailmapildi selgeks.

(25-08-2017 00:58 )seenetoorik Kirjutas:  arvad, et lubjakivi on pronksriistadega liiga raske töödelda?

Lubjakiviga pole probleemi, aga näiteks dioriit? Seal kivimurdudes on näha selliseid lõikeid, mida saab teha ainult teatava profiiliga lõikeriistadega. Sinu materjalivaliku puhul tuleb valmistada väga palju ühesuguseid pronksist lõikeriistu, mis kuluvad ülikiiresti ja lõike tegemiseks läheb väga palju riistu ja aega või oskad sa viidata pronksisulami ülikõvaks/vähekuluvaks töötlemise iidsele tehnoloogiale? Või osati valmistada sulameid, millest meil pole tänapäeval aimugi?
Täitsa para on see, et arheoloogid pole metallitehnolooge uurimiste juurde kutsunud. Vähemalt pole ühtegi sellist hinnangut/analüüsi kusagilt lugeda olnud.

(25-08-2017 11:31 )haneracryth Kirjutas:  Lubjakiviga pole probleemi, aga näiteks dioriit? Seal kivimurdudes on näha selliseid lõikeid, mida saab teha ainult teatava profiiliga lõikeriistadega.

Seal kivimurrus. Kus seal ? Kas enan ei olegi dioriiti vaja ? Tänapäeva tehnoloogiaga abil tehtud väljalõikeid esitletakse muistsete pähe ehk .

Kõvast kivimist kujusid peksti kivist välja kivimeisliga , mitte pronksist.
https://rutube.ru/video/bc6a8ca4efbb4722...56ac16c46/

Kõikvõimalike suure-kivi-tassimiste-võrdluste viga on selles, et "oli ja suur ja raske aga tehtav" - tahetakse öelda. Tegelikult need suured kivid lajatati gizasse ja ka mujal ( lõuna ameerikas vms) - kuna neil olid vahendid, et seda on "suhteliselt kerge ja lihtne teha" .

Teadlased on nüüd leidnud kindlaid tõendeid sellest,mis selles foorumis on ammu teada, et kiviplokid toodi püramiidide ehituseks kohale veeteid pidi.link

Kaevati kanalid püramiidideni? Sellist jama on vastik kommenteeridagi... Mainin veelkord, Niiluse veetaseme ja püramiidi jalami kõrguste vahe on üle 30 meetri... Küll on aga olemas kanal causeway alguseni, kus asub dokki meenutav ehitis. Paat 70 tonnise kivi vedamiseks? Pigem ikka pargas või praam... Herodotus kirjeldab neid üsna detailselt.
Kuid ega siis "teadlased" saa allikana kasutada Herodotust, kes ütles: "iron with which they worked". Raud, mu kallid egüptoloogid, nad kasutasid ehitamisel RAUDA! See tõmbaks ju nende teooriale pronkstööriistadest vee peale.

Püramiidide ehituseks kivide ülesvinnamise kohta leidsin ühe huvitava teooria levitatsiooni alal, näiteks see kuidas nii rasked mardikad nagu skarabeused ja põrnikad lennata saavad oma suurest kaalust hoolimata. Võidi kasutada polariseeritud valgust elik laserikiirt. Info on venekeelne ja kirillitsas, niisiis täpset lehte siia ei lisa, muidu tekib jälle jama. Kuid üldotsingu link: dorohov.alex
https://www.google.ee/search?q=dorohov.a...e&ie=UTF-8 Kel huvi, otsib ja leiab.

(24-09-2017 20:36 )Geargirl Kirjutas:  Kaevati kanalid püramiidideni? Sellist jama on vastik kommenteeridagi... Mainin veelkord, Niiluse veetaseme ja püramiidi jalami kõrguste vahe on üle 30 meetri... Küll on aga olemas kanal causeway alguseni, kus asub dokki meenutav ehitis. Paat 70 tonnise kivi vedamiseks? Pigem ikka pargas või praam... Herodotus kirjeldab neid üsna detailselt.

30 meetrit praegu või siis? Aga üleujutuste ajal? Aga kui kasutada tammi veetaseme tõstmiseks?

(24-09-2017 20:36 )Geargirl Kirjutas:  Kuid ega siis "teadlased" saa allikana kasutada Herodotust, kes ütles: "iron with which they worked". Raud, mu kallid egüptoloogid, nad kasutasid ehitamisel RAUDA! See tõmbaks ju nende teooriale pronkstööriistadest vee peale.

Kas ta ikka mõtles rauda kui ta ütles rauda ja kas ta ikka ütles rauda (eeldan, et tõlkes võib nii mõndagi kaduma minna)?

(24-09-2017 14:51 )Punahabe Kirjutas:  Teadlased on nüüd leidnud kindlaid tõendeid sellest,mis selles foorumis on ammu teada, et kiviplokid toodi püramiidide ehituseks kohale veeteid pidi.link

Selles artiklis kirjutatakse, et
Detailselt kirja pandud arheoloogiline materjal näitab, et osavad ehitajad transportisid 170 000 tonni kiviplokke mööda Niiluse jõge paatidega. Kiviplokke hoidis paadis kinni köis, kirjutab Daily Mail.

Niilus asub aga püramiididest paari kilomeetri kaugusel. Selleks, et vahemaa hõlpsalt läbida, kaevati kanalid ehitusplatsini. Keerukas kanalite süsteem võimaldas paadiga plokke viia väga lähedale, suisa paari meetri kaugusele sihtpunktist.

Leitud papüürus oli päevikuks Mererile, kes oli 40-liikmelise töölisgrupi juht. Papüüruselt leiab detailse kirjelduse, kuidas lubjakivist plokid Turast Gizasse jõudsid. Ta kirjeldab ka seda, kuidas meeskond maastikku ümber kujundas ning hiiglaslikud tammid avas, et Niilusest vett kõrvale kanalitesse suunata.

Arheoloog Mark Lehner, kes on selle valdkonna juhtiv ekspert, sõnas uue teooria kohta: „Oleme visandanud keskse kanali, mis meie arvates oli peamine transpordikanal Giza platoo jalamile.“

Meenub, et Mark Lehnerit on teemas ka varem mainitud.

Minu viimastel andmetel valati plokid nende tulevase asupaiga kõrval. Jahvatatud kivim saadeti lintkonveieritega üles, seal pandi see kasti ja valati vesi peale. Seejärel kast võeti lahti ja valatud plokk nihutati oma kohale.

---------ehitajad transportisid 170 000 tonni kiviplokke--------

170 000 - lollus!

Nielander, katse Niiluse veetaset tõsta tammiga oleks kordades mahukam projekt kui püramiidide enda ehitus...
Ka Herodotuse tekstide tõlkimise-tõlgendamise juures olen tõesti märganud erinevusi. Kuid mina ei julge kahelda tema esitatud faktides. Kuna ta elas just varase rauaaja perioodil, pidi ta väga täpselt teadma selle sõna tähendust. Sensatsioon peitub just selles, et ta räägib raua kasutamisest ENNE rauaajastut.
Muidugi ei saa jätta märkimata Mereri papüüruse ja Herodotuse tekstide sisu kokkulangevust.

---

Ahh, rahunege maha, see ju ÕHTULEHT! Otsisin välja inglisekeelse originaalartikli, seal pole öeldud, et kanal kaevati püramiidideni... Vaat nii sünnivad libafaktid, ajakirjanike sensatsioonijanust...

Kulla Geargirl,Niilusest püramiidideni pole tarvis rajada 30 meetri sügavust kanalit, piisab täiesti 2 meetri sügavusest. Ülemine kanal ei pea olema ühendatud Niilusega,kive saab ka vastavale kõrgusele tõsta ja sealt edasi trantsportida. Igal juhul on veetee kõige loogilisem,teised vahendid ei kannataks materjali kulumise tõttu teekonda välja.
See kas püramiidiehitajad tundsid rauda või mitte ei oma mingit tähendust ehituse seisukohalt. Sa ometi ei arva et nad raudteed kasutasid.
Kolmandaks tasub mõelda milline nägi välja Eesti maastik veel 90 aastat tagasi.Polnud selliseid sirgeid ja madalaid jõgesid nagu praegu. Jõesuudmed ja ka keskjooksud olid sageli ummistunud ja veetase väga kõrge,praegused kenad heinamaad soostunud ja pikalt vee all. Tuleta meelde Tammsaare Andrest kelle unistus oli et jõgi saaks alla lastud.

Ikkagi lasid sisse loogikavea... Kanali täitmiseks oleks tarvis üüratus koguses vett üles tassida, see tööjõukulu muudaks mõttetuks parvetamisest saadava efekti. Kordan veelkord, mingit kanalit püramiidi jalamini pole kunagi ehitatud(see on õhtulehe sulesepa tõlkesoperdis), küll aga on olemas kanal jõest kuni causeway alguseni. Kuna sellesama causeway sillutisel on selgelt märgatav kulumine, tegin loogilise järelduse, et seda mööda on kive kanalist kuni püramiidideni transporditud. Umbes 900 meetri pikkuse tee kohta pole 30 meetriline tõus eriliseks lisatakistuseks. Pöörake tähelepanu ka sellele, et causeway on kogu ulatuses ühesuguse kallakuga, kohati tõuseb ümbritsevast pinnareljeefist oluliselt kõrgemale. Täpselt samuti ehitatakse tänapäeval sõiduteid: läbi küngaste ja üle orgude...

---

Siin foorumis on piisavalt kakeldud sel teemal, et kas tõesti suudeti pronksist meisliga uuristada paekivi, basalti või graniiti. Loomulikult on ajaloolastel õigus, kui nad ütlevad et vaaraode dünastiate ajastul rauda ei tuntud ja järelikult kasutati tol ajal kõvimat tuntud metalli pronksi. Laskmata end häirida loogikast, et pronksi kõvadusest jääb graniidi vastu vajaka...

(26-09-2017 18:42 )Punahabe Kirjutas:  ...
Kolmandaks tasub mõelda milline nägi välja Eesti maastik veel 90 aastat tagasi.Polnud selliseid sirgeid ja madalaid jõgesid nagu praegu. Jõesuudmed ja ka keskjooksud olid sageli ummistunud ja veetase väga kõrge,praegused kenad heinamaad soostunud ja pikalt vee all. Tuleta meelde Tammsaare Andrest kelle unistus oli et jõgi saaks alla lastud.

Esmalt vabandused teemavälise repliigi eest:

Tammsaare Andrese jõe põhjas olid puude kännud ning juurikad nagu oleks läbi kasvava metsa jõgi omale tee rajanud.
Seda Andrese jõge ei ole enam, igatahes 1970 alguseks oli kaevatud uus sügavam ning sirgem jõesäng. Ja kui vana jõe käärude ääres maad kaevata tulevad tänapäevalgi nähtavale langenud puude tüved. Mets kasvab peal, peal vähem kui meeter puutumatut mulda ja all poolpehkinud paarikümne sentimeetri jämedused puud risti-põiki lebamas. Inimese käe välistaks, seda on näha liig suurel alal. Kuid millal see ala vee alla mattus, et tüved tänaseni säilinud?

(26-09-2017 19:36 )Geargirl Kirjutas:  Ikkagi lasid sisse loogikavea... Kanali täitmiseks oleks tarvis üüratus koguses vett üles tassida, see tööjõukulu muudaks mõttetuks parvetamisest saadava efekti. Kordan veelkord, mingit kanalit püramiidi jalamini pole kunagi ehitatud(see on õhtulehe sulesepa tõlkesoperdis), küll aga on olemas kanal jõest kuni causeway alguseni. Kuna sellesama causeway sillutisel on selgelt märgatav kulumine, tegin loogilise järelduse, et seda mööda on kive kanalist kuni püramiidideni transporditud. Umbes 900 meetri pikkuse tee kohta pole 30 meetriline tõus eriliseks lisatakistuseks. Pöörake tähelepanu ka sellele, et causeway on kogu ulatuses ühesuguse kallakuga, kohati tõuseb ümbritsevast pinnareljeefist oluliselt kõrgemale. Täpselt samuti ehitatakse tänapäeval sõiduteid: läbi küngaste ja üle orgude...

---

Siin foorumis on piisavalt kakeldud sel teemal, et kas tõesti suudeti pronksist meisliga uuristada paekivi, basalti või graniiti. Loomulikult on ajaloolastel õigus, kui nad ütlevad et vaaraode dünastiate ajastul rauda ei tuntud ja järelikult kasutati tol ajal kõvimat tuntud metalli pronksi. Laskmata end häirida loogikast, et pronksi kõvadusest jääb graniidi vastu vajaka...

Kui kogu vesi tuli Niilusest tuua siis on üha rohkem vaja ju kanalit. Tuhanded töölised vajasid min 5 liitrit vett päevas igaühe kohta,samuti loomad ja vett kulus ka paljudeks muudeks toiminguteks. Kuidas sa kujutad selle vedu ette,vedasid savipottide ja nahklähkritega või? Muidugi kui see vahemaa on nüüd kahanenud juba 900 meetri peale siis suudab minu fantaasia erinevaid trantspordiliike ettekujutada.
Võiksid meile panna ka selle õhtulehe artikli algallika lingi,eks me siis kõik koos vaatame mis seal on kirjas ja mis mitte
Lisaks olid egiptlased veetõstmise juba selleks ajaks peaegu omaaegses mõttes et "automatiseerinud" Veetõstmine neile küll mingiks eriliseks probleemiks polnud.

(26-09-2017 20:39 )togli Kirjutas:  

(26-09-2017 18:42 )Punahabe Kirjutas:  ...
Kolmandaks tasub mõelda milline nägi välja Eesti maastik veel 90 aastat tagasi.Polnud selliseid sirgeid ja madalaid jõgesid nagu praegu. Jõesuudmed ja ka keskjooksud olid sageli ummistunud ja veetase väga kõrge,praegused kenad heinamaad soostunud ja pikalt vee all. Tuleta meelde Tammsaare Andrest kelle unistus oli et jõgi saaks alla lastud.

Esmalt vabandused teemavälise repliigi eest:

Tammsaare Andrese jõe põhjas olid puude kännud ning juurikad nagu oleks läbi kasvava metsa jõgi omale tee rajanud.
Seda Andrese jõge ei ole enam, igatahes 1970 alguseks oli kaevatud uus sügavam ning sirgem jõesäng. Ja kui vana jõe käärude ääres maad kaevata tulevad tänapäevalgi nähtavale langenud puude tüved. Mets kasvab peal, peal vähem kui meeter puutumatut mulda ja all poolpehkinud paarikümne sentimeetri jämedused puud risti-põiki lebamas. Inimese käe välistaks, seda on näha liig suurel alal. Kuid millal see ala vee alla mattus, et tüved tänaseni säilinud?

Venemaa foorumid arutavad 18 sajandi suurest veeuputusest...