Ruhnust leiti saladuslikud varemed.

Ruhnu saare läänekaldal jaanuaritormiga väljatulnud varemed võivad olla rootsiaegsele kuninglikule admiraliteedile kuulunud majaka hoonete vundamendid. Eesti muinsuskaitseamet menetleb varemete kaitse alla võtmist. Juba kevadest saadik on Ruhnu elanike tähelepanu pälvinud Vana-paagi nimelisel rannal võimsad maakivivundamendid, telliskivi tükid ja keraamilised ahjuehiskivid.
Ruhnu muuseumi juhataja Märt Kapsta ei julgenud küll väita, et need on mitmesaja aastased varemed, kuid lisas, et asi väärib uurimist.
"Tundub et katus on kunagi sisse langenud, sest katusekivid on vundemanedi sees. Ei tea, kas meri on neid liigutanud aga neid on ka Holma pool, 50 meetrit ulatuses, maapinna ja killustikuvahelises kihis." ütles Kapsta.
Varemnetel on näha tulekolded ja söestunud kivid ning leitud on kivisöe tükke. Hiljuti käisid varmeid mõõtmas kunstiakadeemia professor Mati Raal ja riigikogulane Mark Soosaar, kes esitasid need ka muinsuskaitse ameti alla võtmiseks.
Kapsta arvates võib olla tegemist Eesti vabariigi algusaastate aegse lätlaste suitsuahjudega. "Peale Limo oli ka Pärsis sadamakoht, kus laevad tõmmati rannale, et nad jäässe kinni ei jääks Aga müürid on Ruhnu kohta väga aukartust äratavad. See võis olla ka nõukogude aegne ehitis, kusvõisid olla blinžaarid laskeavadega." arvas ta. Arvestades leitud potikildude ornamente, võib ehitis olla palju vanem.
Armas Luige raamatus "Eesti tuletornid" viidatakse Mellini "Liivimaa" altlasele, kus on esimene ruhnutuletorn näidatud madalalsaare läänerannikul, kus oli ruhnulaste purjekoht ja talveks laevade maale tõmbamiseks slipp. 1646 a rajati Rootsi adrmiraliteedi poolt otsusega tulepaak. See kujutas endast viipemajakat, mis toimissarnaseltkaevukoogaga - raudkorvis tõsteti üles põlevad sõed. Sarnased viipemajakad rajati ka tollal Sõrve otsa ja Domsnäsi ehk Kolka neemele, et lihtsustada laevaliiklus. Liivi lahes ning ja suurendada kaubavahetust Riia, Pärnu ja Kuressaarega. Ka koha nimi Vana-paagi viitab viipemajaka asukohale. Rootslastel oli plaanis ehitada sinna ka kindlus kuid ruhnulased osutasid visa vastu panu ja see jäi ehitamata. Ilmeslt pidi aga pideva tule hoidmiseks olema pagi juures ehitis, kus sai püidevalt tuld hoida.
Ngajevi "Balti mere altlases" 1757 on juba märgitud Ruhnu saare majakas idakülje luitelisel seljandikul, merepinnast 28 m kõrgusel Habjerre mäel.
1820 oli Ruhnus Haubjerrel 8-tahuline 79 jala kõrgune puittuletorn jka 1877 pandi püsti Le Havre'is Prantsusmaal valmistatud kokkumonteeritav raudtuletorn.

Allikas:Meie Maa, Svea Aavik'





Mõtteid:
Ma isiklikult arvan et need on ikka piisavalt vanad, vanemad kui 1646. võib olla isegi enne jääaega rajatud. Üks itaalia teadlane ju arvas et Trooja sõda ja kogu see pull võis toimuda läänemere ääres. Aga kuna kliima jahenes koliti lõuna poole. Ja seda tunduvalt varem kui praegu arvatakse. Mandrijää puhkuis kõik tõendid minema, kuid äkki need on tõestuseks? Sama väidab ka ju leitud ornamendid ja potikillud, mis tunduvad antiiksed. Vähemalt antud pildi peal ka ju. Vaevalt et need kaubavahetusega sinna tassiti. Ja eemalt leiti ka vist sama ehitise tükke, mandrijää poolt tassitud? Võib olla oli pime juhus ja varemed jäid enamvähem terveks. Miks riigikogulane kohal käis? Kunsti huvist või siis ameti asjus? Või hoopis sepistakse vandenõud?
Pidid olema üsna pirakad ja mingid nõukogude aegsed need nüüd ka pole. Kohalikud peaksid mäletama ja vaevalt need siis nii sügaval maasees peaksid olema.


18 sajandil rajati juba uus tuletorn. Mis siis vanal viga oli? MIks siis nii suured müürid tehti? Ja pealgi mingi paak tuletorni jaoks küll pole võimsaid müüre vaja.

Ootaks ka siis arutlust.


Muudetud: 27-7-05 kell 13:44:41 bolteque

http://www.zone.ee/marzdesign/ruhnu.jpg?2 õige pildi aadress
Ma ei kaldu nii utoopilistesse väidetesse, vaid usun, et tegemist on 1646 a. rajatisega. Trooja sõja kohta, et see toimus Kreeka ja Trooja vahel ning Eugeuse (vist, koolist kaua möödas) mere piirkonnas, ning Trooja varemete asukoht on teada ju.

Tsitaat:Algselt postitas: FLT
http://www.zone.ee/marzdesign/ruhnu.jpg?2 õige pildi aadress
Ma ei kaldu nii utoopilistesse väidetesse, vaid usun, et tegemist on 1646 a. rajatisega. Trooja sõja kohta, et see toimus Kreeka ja Trooja vahel ning Eugeuse (vist, koolist kaua möödas) mere piirkonnas, ning Trooja varemete asukoht on teada ju.

see kõik arvatakse nii olevat et toimus vahemeres. midagi kindlat selles teoorias pole. Koha kirjeldus ja see kus need varemed asuvad ei klapi eriti hästi minu arust. Soomes pidavat mingi koht olema mis sobib homerose? ( ei mäleta vb oli mingi teine antiikkirjanik ) kirjeldusega.

Tsitaat:Algselt postitas: bolteque
Ma isiklikult arvan et need on ikka piisavalt vanad, vanemad kui 1646. võib olla isegi enne jääaega rajatud.

muidugi enne jääaega! appike, lugege vähem ulmeraamatuid.

Tsitaat:Algselt postitas: boltequeÜks itaalia teadlane ju arvas et Trooja sõda ja kogu see pull võis toimuda läänemere ääres.

üks võis ju nii arvata aga musmiljon ei arva teps mitte nii. ega sa vist eriti ei usu kui ma ütlen, et pisikese kuulsuse nimel on pajud inimesed valmis täiesti avalikult arvama ükskõik millist lollust?

Tsitaat:Algselt postitas: boltequeSama väidab ka ju leitud ornamendid ja potikillud, mis tunduvad antiiksed. Vähemalt antud pildi peal ka ju. Vaevalt et need kaubavahetusega sinna tassiti.

kas sa ei karda, et tundumisest üks on vähe? vot just samasugune "tunduja" on ka see su itaalia teadlane ja muud tüübid, kes ulmearheoloogia alaseid raamatuid kirjutavad. neile kah tundub, et justkui oleks miski värk.

ega sa muidugi enne ei teadnud, et viimastel aastasadadel oli hirmsasti moes antiikarhitektuuri ja selle detailide jäljendamine?

muideks, mis potikillul häda on, et ta imtingimata antiikne olema peab? ja kus seda potikildu üldse näha saab? või arvad sa järjekordselt, et potikillud kaasnevad üksnes kiviaegsete leidudega? no ma soovitaks sul siis lüüa labidas maasse mu vanematekodu hoovis tartu kesklinnas. sinu loogika kohaselt oli seal vist suisa mingi jääajaeelse kõrgkeraamikakultuuri kultuurikeskus või vähemalt 100000a vanune potiladu.

miks ei võinud need potid kaubavahetuse käigus sinna sattuda? kas potte siis ei veetudki ühest kohast teise?

Tsitaat:Algselt postitas: boltequeJa eemalt leiti ka vist sama ehitise tükke, mandrijää poolt tassitud?

ikka mandrijää poolt jah. mandrijää sõitis üle maja, tassis paar tükikest sada meetrit eemale ja siis läks vaikselt tuldud teed tagasi.

Tsitaat:Algselt postitas: boltequeVõib olla oli pime juhus ja varemed jäid enamvähem terveks.

võibolla ehitati see maja pimeda juhuse tõttu hoopis paarisaja aasta eest?

Tsitaat:Algselt postitas: boltequeMiks riigikogulane kohal käis? Kunsti huvist või siis ameti asjus? Või hoopis sepistakse vandenõud?

sepad sepistavad! vandenõulased sepitsevad. tead, üks riigikogulane olla kunagi ka peldikus käinud. ma ei suuda ettegi kujutada, mis vandenõud seal sepistada võidakse. tead, sul on vist paranoia...

Tsitaat:Algselt postitas: boltequePidid olema üsna pirakad ja mingid nõukogude aegsed need nüüd ka pole. Kohalikud peaksid mäletama ja vaevalt need siis nii sügaval maasees peaksid olema.

ega keegi suurt väidagi, et nõukaaegsed. muideks, mis taolistesse asjadesse puutub, siis kohalikud võisid neist kogu teadaoleva aja teada. aga mõndade asjadega on lihtsalt nii, et kui sul on tagahoovis majavaremed ja need ehitati juba siis kui su vana-vana-vanaema alles plikake oli ja keegi neile mingit tähelepanugi ei pööra, siis sa lihtsalt ei hooligi sellest ja kui see loss su tagahoovis lõpuks vaikset lagunebja tasapisi mulla alla mattub, siis varsti sa ei mäletagi enam teda ja su lapselapsed kaevavad kunagi sinna uut peldikut ja siis imestavad ja ahhetavad, et oi, kui vana see küll olla võib sest keegi ju ometigi ei mäleta midagi sellest majast. ja raudselt ilmub siis välja mingi kiiks, kes kukub kuulutama, et need olid seal juba enne jääaega ja veeuputust.

Tsitaat:Algselt postitas: bolteque18 sajandil rajati juba uus tuletorn. Mis siis vanal viga oli? MIks siis nii suured müürid tehti? Ja pealgi mingi paak tuletorni jaoks küll pole võimsaid müüre vaja.

minu mäletamnist mööda on suured müürid vastupidavamad. eriti kui müürid asuvad vee ääres kus tormid aeg-ajalt jääd rannale loobivad. aga ega sa ise selle peale ju ei tuleks...

Tsitaat:Algselt postitas: boltequeOotaks ka siis arutlust.

said arutlust?

Tsitaat:Algselt postitas: bolteque

Tsitaat:Algselt postitas: FLT
http://www.zone.ee/marzdesign/ruhnu.jpg?2 õige pildi aadress
Ma ei kaldu nii utoopilistesse väidetesse, vaid usun, et tegemist on 1646 a. rajatisega. Trooja sõja kohta, et see toimus Kreeka ja Trooja vahel ning Eugeuse (vist, koolist kaua möödas) mere piirkonnas, ning Trooja varemete asukoht on teada ju.

see kõik arvatakse nii olevat et toimus vahemeres. midagi kindlat selles teoorias pole. Koha kirjeldus ja see kus need varemed asuvad ei klapi eriti hästi minu arust. Soomes pidavat mingi koht olema mis sobib homerose? ( ei mäleta vb oli mingi teine antiikkirjanik ) kirjeldusega.

kuule, me saame ju aru küll, et nii oleks põnevam aga..get real and grow up, please...

Muidu on päris huvitavad mõtted
Jason, kui aus olla siis sa ei saa välistada et Ruhnu saarel ei saa olla Trooja varemed, just äsja loodi uus teooria selle asukoha suhtes

ps. See, et miski naeruväärne on, ei tähenda et see kohe vale on.

Umbes kui suured varemed need võisid olla? Arvestades, et teemaga tahetkase sidda troojat siis päris suured ikka

Tsitaat:muidugi enne jääaega! appike, lugege vähem ulmeraamatuid.

et nagu miks ka mitte?

Tsitaat:üks võis ju nii arvata aga musmiljon ei arva teps mitte nii. ega sa vist eriti ei usu kui ma ütlen, et pisikese kuulsuse nimel on pajud inimesed valmis täiesti avalikult arvama ükskõik millist lollust?

kui kõik arvavad teisti kui see must lammas siis teda ei tohi mitte mingil juhul uskuda, isegi siis kui ta ära tõestab et tal võib olla õigus või et tema versioon asjast ei saa ka täitsa vale olla? Ma ei või teisti uskuda ja pean neid teadlasi uskuma kes ei suuda mulle asja ära seletada? pean koolis mingeid mõttetuid fakte ja asju õppima mille tõestusest pole mul õrna aimugi?(lihtsalt näide, mitte antud teema puhul)

Tsitaat:kas sa ei karda, et tundumisest üks on vähe? vot just samasugune "tunduja" on ka see su itaalia teadlane ja muud tüübid, kes ulmearheoloogia alaseid raamatuid kirjutavad. neile kah tundub, et justkui oleks miski värk. ega sa muidugi enne ei teadnud, et viimastel aastasadadel oli hirmsasti moes antiikarhitektuuri ja selle detailide jäljendamine?

muideks, mis potikillul häda on, et ta imtingimata antiikne olema peab? ja kus seda potikildu üldse näha saab? või arvad sa järjekordselt, et potikillud kaasnevad üksnes kiviaegsete leidudega? no ma soovitaks sul siis lüüa labidas maasse mu vanematekodu hoovis tartu kesklinnas. sinu loogika kohaselt oli seal vist suisa mingi jääajaeelse kõrgkeraamikakultuuri kultuurikeskus või vähemalt 100000a vanune potiladu.

miks ei võinud need potid kaubavahetuse käigus sinna sattuda? kas potte siis ei veetudki ühest kohast teise?

no ma pakkusin ju võimaluse et kaubavahetusega. lihtsalt huvitav leid. Eestis on pinnas üldiselt üsna ära songitud mandrijää poolt aga ma pakkusin võimaluse lihtsat et need varemed võisid jääda mandrijää poolt puudutamata.

Tsitaat:ikka mandrijää poolt jah. mandrijää sõitis üle maja, tassis paar tükikest sada meetrit eemale ja siis läks vaikselt tuldud teed tagasi.

et nagu jah. suudad sa mulle ära tõestada et selline asi on võimatu? minu teada jää sulab ja külmub. ja seleta mulle mis moodi rändrahnud eestisse said? ise tulid või UFO'd tõid? ja ma ei räägi tervest majast. vaid maja osadest mis tükk maad eemal on. võimalik ka et merejää tassis neid kuid võimatu see pole.

Tsitaat:võibolla ehitati see maja pimeda juhuse tõttu hoopis paarisaja aasta eest?

miks ka mitte? ütlesin ma et just 100% on see väga vana ja ei kuulu sellele majakale? ma ainult pakkusin võimaluse.

Tsitaat:sepad sepistavad! vandenõulased sepitsevad. tead, üks riigikogulane olla kunagi ka peldikus käinud. ma ei suuda ettegi kujutada, mis vandenõud seal sepistada võidakse. tead, sul on vist paranoia...

see oli naljana mõeldud tegelt. aga püüa mind veenda et mingit vandenõud ei ole?

Tsitaat:ega keegi suurt väidagi, et nõukaaegsed. muideks, mis taolistesse asjadesse puutub, siis kohalikud võisid neist kogu teadaoleva aja teada. aga mõndade asjadega on lihtsalt nii, et kui sul on tagahoovis majavaremed ja need ehitati juba siis kui su vana-vana-vanaema alles plikake oli ja keegi neile mingit tähelepanugi ei pööra, siis sa lihtsalt ei hooligi sellest ja kui see loss su tagahoovis lõpuks vaikset lagunebja tasapisi mulla alla mattub, siis varsti sa ei mäletagi enam teda ja su lapselapsed kaevavad kunagi sinna uut peldikut ja siis imestavad ja ahhetavad, et oi, kui vana see küll olla võib sest keegi ju ometigi ei mäleta midagi sellest majast. ja raudselt ilmub siis välja mingi kiiks, kes kukub kuulutama, et need olid seal juba enne jääaega ja veeuputust.

omad kogemused?

Tsitaat:minu mäletamnist mööda on suured müürid vastupidavamad. eriti kui müürid asuvad vee ääres kus tormid aeg-ajalt jääd rannale loobivad. aga ega sa ise selle peale ju ei tuleks...

võib nn tavalisemajaka jaoks jah aga paak majaka jaoks pole vaja nii massiivseid. minu arust. paakmajakana kasutati ka puusõrestikku. Jah koha nimi viitab et seal asus kunagi paakamajakas. kuid miks see ei võind olla puust ja pime juhuse tõttu just vanadele varemetele rajatud? Sealt siis koha nimi. Jason, suudad vastupidist tõestada?


Ise pole neid varemeid näind ja ple õrna aimugi kui suured need on. kuid kui juba lehes olid et Ruhnu jaoks aukartustäratavad siis mingid väga pisiksed need ka pole.

hehe, vaata, ma ei pea vajalikuks midagi erilist tõestada. asi on nõnda, et sa esitasid hüpoteese ja mina esitasin neile omapoolsed vastused.

saame aru küll, et nali aga...nali naljaks...ei maksa oma hullumeelsete teooriatega väga liiale kah minna.

nüüd on siis nii et oma arusaamisi ja versioone kuidas asi oli võis olla ei või pakkuda sest siis on kohe liialdus?
Kuna see teema mõttekäik sinu maailmavaatega ei kattu ei tähenda seda et see vale on ja sul on ka alati oma fantaasiat kasutada.

Tsitaat:muidugi enne jääaega! appike, lugege vähem ulmeraamatuid.

Jääaeg ei pühi ju kõike minema. Ma seda täpselt ei tea, aga minu poolest võis Ruhnu koha peal varem maismaa olla. Ja kui need mälestised on mingid eriti vanad, siis need võivad mine tea mis pinnasekihist pärit olla. Jääajal vee all või kuskil ligipääsmatus pinnases jää jaoks. Vähe tõenäoline muidugi, aga appi pole siin kedagi hüüda. Ma olen kindel, et see asi on juba selge ja leiud on dateeritud.

Tsitaat:üks võis ju nii arvata aga musmiljon ei arva teps mitte nii. ega sa vist eriti ei usu kui ma ütlen, et pisikese kuulsuse nimel on pajud inimesed valmis täiesti avalikult arvama ükskõik millist lollust?

See kuidas mustmiljon arvab ei puutu siia. Paljud teadlased arvavad, st et ei ole 100% kindlad. Järelikult teadlaste arvamusi ei tasu kuulata? Näiteks kui kuskil annab teadlane oma arvamuse, siis see on vägagi võimalik, et sõber tõi talle Uruguaist mingit vahvat kalaliha, et too teadusajakirja just sedasi kirjutaks või mis. Point on selles, et me ei tea mis oli tema arvamuse taga. Imelik, et just sina arvad, et see mingi vandenõu moodi asi oli.

Tsitaat:kas sa ei karda, et tundumisest üks on vähe? vot just samasugune "tunduja" on ka see su itaalia teadlane ja muud tüübid, kes ulmearheoloogia alaseid raamatuid kirjutavad. neile kah tundub, et justkui oleks miski värk. ega sa muidugi enne ei teadnud, et viimastel aastasadadel oli hirmsasti moes antiikarhitektuuri ja selle detailide jäljendamine?

muideks, mis potikillul häda on, et ta imtingimata antiikne olema peab? ja kus seda potikildu üldse näha saab? või arvad sa järjekordselt, et potikillud kaasnevad üksnes kiviaegsete leidudega? no ma soovitaks sul siis lüüa labidas maasse mu vanematekodu hoovis tartu kesklinnas. sinu loogika kohaselt oli seal vist suisa mingi jääajaeelse kõrgkeraamikakultuuri kultuurikeskus või vähemalt 100000a vanune potiladu.

miks ei võinud need potid kaubavahetuse käigus sinna sattuda? kas potte siis ei veetudki ühest kohast teise?

Minu arvates tundumisest täiesti piisab, et siia foorumisse kirjutada. Samuti on igasugu itaalia arheoloogide arvamusega, mida võibolla ainult poole kõrvaga kuskilt aastaid tagasi oled kuulnud.
Kust sa tead, et see itaallane ulmearheoloog oli. Ma olen päris kindel, et neist, keda sa ulmearheoloogideks nimetad, on väga tõsiselt võetavad teadlased. Aga sulle lihtsalt meeldib neid ulmearheoloogideks nimetada.
See, et antiikarhitektuuri jäljendatakse ei välista midagi.

Tsitaat:ikka mandrijää poolt jah. mandrijää sõitis üle maja, tassis paar tükikest sada meetrit eemale ja siis läks vaikselt tuldud teed tagasi.

Ja kui üldse maja oleks enne jääaegset aega. Siis äkki maja oli kuskil pinnase sees kenasti ja lagunenud ning jää tuli ning nihutas natuke kive. Kuskil ei ole minu teada kirjas, et jää saab asju ainult üle 100 km liigutada ja mitte vähem.

Tsitaat:võibolla ehitati see maja pimeda juhuse tõttu hoopis paarisaja aasta eest?

Aga võibolla ehitati maja ainult iroonia pärast.

Tsitaat:kuule, me saame ju aru küll, et nii oleks põnevam aga..get real and grow up, please...

Minu arust ei ole lapsik leida, et mingi koht sarnaneb raamatu kirjeldusega teisest paigast.
Näiteks kui mina tulin teiselt kokkutulekult, märkasin ma paremal pool Tallinn-Tartu maantee ääres pikka ja kõrget kuusehekki, mis sarnaneb J.R.R Tolkieni kirjeldatud hekile Pukkivallas Vana metsa ääres raamatus "Sõmuse vennaskond". Ma olen alles 22 ka. Mul on siis paar aastat veel, et sellest üle saada Lausa hullumeelne.

Tsitaat:Algselt postitas: bolteque
nüüd on siis nii et oma arusaamisi ja versioone kuidas asi oli võis olla ei või pakkuda sest siis on kohe liialdus?
Kuna see teema mõttekäik sinu maailmavaatega ei kattu ei tähenda seda et see vale on ja sul on ka alati oma fantaasiat kasutada.

a mis teha, kui oma versioon ON liialdus.

ma võiks ju kah versionaneerida, et äkki on tegu sõrmuste isandast tuntud sarumani lossi varemetega ja viitaksin juurde, et tolkien võttis oma lugude kirjutamisel kõvasti snitti põhjala muistenditest jne aga kuigi see on minu pakutud versioon, oleks see ju ilmselge liialdus. kas pole?

Tsitaat:Algselt postitas: Thorondor
Ma olen alles 22 ka. Mul on siis paar aastat veel, et sellest üle saada Lausa hullumeelne.

ära isiklikult võta aga omast käest, omadest kogemustest võin kinnitada, et mõni ei saa ka siis suureks kui 30 kukub ;-)

Aga miks mitte sarumani varemed
hladjate keel võeti ju meie põhjanaabritelt.

Tsitaat:Algselt postitas: bolteque
... võib olla isegi enne jääaega rajatud ...

Olgu siis aastad ka lisatud: Eesti jaoks tähendab see aega vähemalt 20 000 aastat tagasi. Vanimate maailmas teadaolevate keraamikaleidude vanuseks on hinnatud umbes 13 000 aastat (http://en.wikipedia.org/wiki/Pottery#Pal...ic_Pottery). Keraamika vanuse määramiseks on muidugi teatud meetodid olemas (termoluminestsents nt).

Mis aga puutub fantaasiatesse ... ma tsiteerin: "Imagination is more important than knowledge. Knowledge is limited. Imagination encircles the world" ("Kujutlusvõime on tähtsam kui teadmine. Teadmine on piiratud. Kujutlusvõime haarab [kogu] maailma."). Et, huvitavam oleks, ei ütle, kelle ütlus see on. Kes teab (või välja uurib) võiks siia kirjutada. Üks teine mees (kes?) on jälle öelnud: "Your theory is crazy, but it's not crazy enough to be true" ("Teie teooria on hullumeelne, kuid mitte piisavalt hullumeelne, et olla tõsi."). Ja nüüd tulebki see oluline küsimus, et millele mingi fantaasia pretendeerib. Kui ta pretendeerib sellele et olla tõsi (siis räägitakse harilikult hüpoteesist), siis loomulikult tõmmatakse ta kontrollimiseks kogu olemasoleva teadmise liistudele. Ja kui on ikka väga tugev fantaasia, siis võib (mitte küll väga sageli) juhtuda, et need liistud ise tõmmatakse kõveraks. Kui fantaasia ei pretendeeri sellele, et olla tõsi - no siis tuleb teda hinnata mingitest muudest kriteeriumitest (kunstilistest nt) lähtuvalt - võrrelda teda näiteks Tolkieni loominguga. Või - mis antud juhul ehk asjakohasem - nt Lennart Meri "Hõbevalgega". Kuidas Sinu fantaasiale (või hüpoteesile) lähendeda, bolteque?

tegelt on asi nii et ma üritasin väita ( mitte TÕESTADA ) et enne jääaega oli ka siin mail tsivilisatsioon ja üsnagi arenenud. Selle Ruhnu varemed tõin aint näitena. Ja kui need varemed ongi selle majaka omad, siis see ei tähenda et mu arvamus muutuks ( selle kohta et enne jääaega oli tsivisatsioon )

http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2001/51/Aosa/kuum13.html ok üks link ka siis. Jason, loe hoolega!
Ja see 'taldrik' mis kuangi leiti kreekast ja kus oli setu keeles peale kirjuatud tõestab ju seda eelnevat teksti. Siis ei saa ju ka maha laita seda et ruhnu teooria 100% vale on.

Muudetud: 27-7-05 kell 07:08:54 bolteque

Tsitaat:Algselt postitas: bolteque
... enne jääaega oli ka siin mail tsivilisatsioon

Jah, sellist asja on teisedki väitnud: "Põhja-Euroopa mannerjääväli hakkas sulama viimase maksimumi lõpus umbes 19 500 aasta eest. Kuid viimase 50 000 aasta jooksul oli varemgi olnud interstadiaale ehk jäävaheaegu, mil inimasustus võis ulatuda Euroopas kuni Põhja Jäämereni, nii et elanikke võis varem olla ka näiteks Eesti alal. Jäälaama viimane pealetung on aga kõik inimtegevuse varasemad jäljed oma teelt pühkinud." (http://lepo.it.da.ut.ee/~kunnap/fennougristika_alused). Niiet üks teravmeelne hüpotees selle kohta, kuidas seda TÕESTADA, oleks nüüd juba märksa uhkem asi. Ehk siis - ajalooline ulmekas elust Eestis enne jääaega.

Mis puutub mu eelmises postis toodud tsitaatidesse, siis nende autoriteks olid vastavalt Albert Einstein ja Niels Bohr (kvantmehhaanika rajajaid).

olen seda troojateooriat lugenud ja kahtlemata on see huvitav aga sellegipoolest liiga vägivaldselt sobitatud.

siin tekivad kohe küsimused: miks üldse homeros kirjutas mingist põhjala juhtumist?

miks muutis ta kõik nimed ja tegevuse kreekakeskseks?

kuidas sa kujutad ette mingi soome rannaküla piiramist 7aastat?

kuidas on võimalik, et kreeka kubiseb homerose eepostega seotud arheoloogilistest leidudest aga siitmaalt pole leitud mitte muhvigi.

üldiselt ei uu ma isegi mitte seda, et eestlased-soomlased tollal, vähemalt 3000a tagasi üldse olid suutelised laevadega selliseid vahemaid katma.

küsimusi on palju. aga peamine on siiski see, et miks kuram pidi homeros mingist põhjala värgist pajatama? vaevalt mingeid erilisi kontakte oli.

muideks, ma tahaks lähemalt näga-lugeda selle setukeelse taldriku kohta.

Ta võib kirjutada igasugu kohtadest ju millega tal kontakti on. Näiteks 1500 aastat tagasi ja ilmselt varemgi oli siin jube popp koht kust merevaiku ära viia ja siin olid igast vahvad sõjad ka.

Siinmail olid linnused ju olemas, mitte ainult rannakülad.

Võib-olla ei ole siit lihtsalt otsitud ja proovitud sobitada eepostega.

1500 aastat tagasi oli väga raske leida nii kõvasid laevu ja meremehi kui olid eestlastel, soomlastel ja teistel siinsetel rahvastel. Kellel siis veel sellised laevad olid kui mitte meil.

keegi pole kindel et homeros selle eepose kirjutas. ainult arvatakse nii. Ja kui ta ka kirjutas siis mingite legendide järgi ju ja kust kohast ta pidi teadma et see põhjalas toimus? Vb arvas et toimus kunagi väga-väga ammu kreekas ja sellepärast proovis kreeka päraseks teha ( tol ajal kui ta kirjutas kaasaegseks äkki? ). Ja vaevalt nad rannaküla piirasid. Võis ikka mingi kindlus ju olla. Aga lihtsalt jää hävitas enamus mä'rgid. Või miks need varemed jne ei võiks sügaval maa sees olla. Kuskil ju võib. Jää kuhjas purustatud varemed setetega üle? Või siis meri kuhjas? Enamus eesti territooriumist on mere setete all.

Tsitaat:kuidas on võimalik, et kreeka kubiseb homerose eepostega seotud arheoloogilistest leidudest aga siitmaalt pole leitud mitte muhvigi

oskad sa mingi korraliku lingi tuua nende andmete kohta.

Tsitaat:üldiselt ei uu ma isegi mitte seda, et eestlased-soomlased tollal, vähemalt 3000a tagasi üldse olid suutelised laevadega selliseid vahemaid katma.

eestlased võisid siia ju peale jääaega elama tulla? või hiljem. Nii nagu praegune teooria eesti asustuse kohta on.

ja selle taldriku kohta ei leidnud linki. Aga olen 100% kindel et selline taldrik või kettaheide ketas leiti sealt.




Muudetud: 27-7-05 kell 13:40:57 bolteque

Mu hea sõber ütleb alati, kui keegi hakkab rääkima mingist välisreisist, aga "kas sa Ruhnu saarel oled käinud"
Kuna meil on mõlemal konto ühel avalikul saidil, siis olen kursis kui paljudelt ta seda küsinud on, ja imede ime..
Mõni üksik on sinna kunagi korra oma elu jooksul sattunud. Olen päris kindel, et tal on ka Ruhnu ajalooga seoses mingi kirjatükk valmis treitud, eks küsin järgi.. ja kui on, ehk lubab ta selle siis mul ka siia riputada.

http://www.ruhnu.ee/

Seda Ruhnu saare ajaloolist kroonikat sellelt lingilt oli päris huvitav lugeda.

~11.550 aastat tagasi tekkis Balti jääpaisjärvel ühendus ookeaniga, veetaseme alanedes kerkis Ruhnu merest.
Antsülusjärve staadiumi lõpus oli Ruhnu saare pindala tänasest tunduvalt suurem, seda ida ja kirde poole ulatuvate alade arvelt.
~6000-4500 e.m.a.- Litoriinamere staadium, mil veetase tõusis ja saare pindala vähenes. 4500 aastaks e.m.a. tagasi moodustas Ruhnu paari kilomeetri suuruse hobuserauakujulise saare, mis piiras madalat merelahte. Sellest ajast alates on Ruhnu pindala suurenenud.

1714 – Koguduses peeti juurdlus oletatava nõidumise asjus.
http://ruhnu.ee/category/kronoloogia/

On veel igasuguseid andmeid, aga selle kohta, mis varemed saarelt 2005 leiti, pole ridagi. Kas neid varemeid üldse on uuritud? Ja kas need muinsuskatse alla on võetud?

P.S. Aa, leidsin, et terve Ruhnu saar on muinsuskaitse all.

http://www.eestikirik.ee/3-09-ruhnu-kirikud-unesco-sse/

Muinsuskaitsjate erilist tähelepanu pälvisid puukirik ja uuem kivikirik, nende juurde kuuluv kalmistu. Oma avalduses kultuuriministeeriumile, muinuskaitseametile ja riigikogu liikmetele soovitavad nad esitada Ruhnu kirikud ja kalmistu UNESCO maailmapärandi nimistu kandidaadiks.

1912. aastal ehitatud uue kiriku puitosi on toonesepad ja majasiklased hävitanud palju suurema hooga kui 1644. aastast pärinevat puukirikut. Viimast on hoidnud iidsed tarkused: ehitusel kasutati merevees leotatud ja hülgerasvaga töödeldud palke, kuid sellegipoolest vajab puukirik puidukahjurite vastu tõhusat kaitset.

Tähelepanu pälvisid Korsi talu kompleks, tuletorn Haubjerre mäel, samuti ajutise kaitse alla võetud Vanapaagi endise viipemajaka ja selle teenindushoone varemed Pärsis.

Enne jääaega rajatud? irw. Enne jääaega polnud siin mingeid ehitisi! Ulmekirjandus ei kuulu ajalooteaduste hulka.

---

Üks ornament ei ütle oma ajastust päritolu kohte veel midagi. See ornamendiga kivi, täpsemalt taimornament-, lehtornament ehk alabaster oli nii antiikajal kui ka renessanssis, mil antiikkunsti hakati jäljendama, sellest järgmine antiigi jäljendamine toimus klassitsismis (joonia-korintosesambad hoonete peaportaalidel ja sammassaalides, maalikunstis, näiteks Davidi "Horatiuse vanne." jne.).

Teemasse on tõesti palju jama kirjutatud, aga küsisin, kas nüüdseks üheksa aastat hiljem, on kindlaks tehtud mille varemed Ruhnust avastati ja kui vanad need tegelikult on?
Teema on aastast 2005.

(26-07-2005 14:36 )Flash Kirjutas:  Ruhnu saare läänekaldal jaanuaritormiga väljatulnud varemed võivad olla rootsiaegsele kuninglikule admiraliteedile kuulunud majaka hoonete vundamendid. Eesti muinsuskaitseamet menetleb varemete kaitse alla võtmist. Juba kevadest saadik on Ruhnu elanike tähelepanu pälvinud Vana-paagi nimelisel rannal võimsad maakivivundamendid, telliskivi tükid ja keraamilised ahjuehiskivid.