Keldid ja eestlased

Huvitav, millega heina niideti? Kari oli ju suur. Võta või Hendriku kroonikastki - muudkui rööviti aga karja. Aastatuhande vahetusel oli nn väike jääaeg. Eestis lehmad-lambad ilma heinata talvel hakkama ei saanud. Millega nad niitsid? Vikatid pidid olema ja puust või luust sa vikatit ei tee, mis heina niidaks. Kolme-nelja lehma heina sa käsitsi ei kitku! Kolm neli vikatit vähemalt igas peres miinimum. Kirveid ka kindlasti. Jahiodasid. Igal sõjamehel nuga, kirves, paar oda, kilp.
Kui nüüd mõelda, et igas talumajapidamises pidi olema ikka kokku paarkümmend kilo rauda, siis see Kaali rauajurakas oli köömes ja sellest küll ilmselt midagi Euroopas äritsemiseks ei jagunud. Iseasi, kui see mingi püha värk ei olnud nagu Hargla taamatu Kaliraud.

Loosi läksid Hüperborest jäänud raua jäänused.
Kvaliteet oli hea ja vedeles neid terves Euroopas kuni Siberini.

(30-04-2017 19:18 )Aadu66 Kirjutas:  Huvitav, millega heina niideti? Kari oli ju suur. Võta või Hendriku kroonikastki - muudkui rööviti aga karja.

Jah, Henriku Liivimaa kroonika on 13. sajandi Eesti ja Läti ajaloo tähtsaim allikas ning vanimaid läänemeresoome keelemälestisi.

Aga juba eelviikingiajal (6.–8. saj) valdasid meie sepad selliseid keerukaid kunstvõtteid nagu damaskimine (keeduteras) ja raudesemete hõbetamine. Viikingiajal aga võeti laiemalt kasutusele paljud rauast tarberiistad - adraterad, naelad, lukud, võtmed ja anumad. Hilisrauaajal suurenes raua tootmine ning sellest erinevate riistade valmistamine hüppeliselt, mille tagajärjel muutusid tööriistad ja relvad järjest odavamaks. Tolleaegsete põhiliste käsitööriistade valik ja tase ei jäänud enam alla tänapäevastele - lisaks kõikvõimalikele kirvestele, vasaratele, tangidele, meislitele ja peitlitele tunti muuhulgas ka viili, rasplit, raamsaagi ning oherdpuuri.

Kuna kohalikust madala süsinikusisaldusega soorauast ei saanud kõva terast valmistada, tuli seda elastse ning vaheda riista saamiseks sepakeevituse abil kokku keeta välismaalt sisse ostetud süsinikterasega. Suur osa 10.-13. sajandist pärinevatest odaotstest koosnevadki kokku keedetud pehmest rauast südamikust ja kõvast süsinikterasest odalehest.
Ehk nii valmistati ehk ka vikateid.

Muidu, Vahemereruumis levis raua tarvitamine 1200 eKr.
Kesk-Euroopas 800 eKr.
Sel ajal oli Euroopa peamiselt asustatud keltidega.

(30-04-2017 11:05 )Aadu66 Kirjutas:  Ma ei saa sellest teooriast aru, et Saarlased müüsid rauda poolele Euroopale.
No kas ikka jätkub sellest 5-6 m murikast valmistada tarbeasju ja relvi kogu Saaremaale ja siis veel sajandeid teistele müüa ka?

Saarlased müüsid soorauda. Vb tehti midagi vähesel määral ka meteoriitsest rauast (Tutanhamoni pistoda?), kuid on leitud Saaremaa soodest arheoloogilisi jälgi suuremahulisest sooraua kaevandamisest. Ja tegid seda päris pikka aega, kvaliteetselt (miskid omad nipid olid) ja ka tasemel sepad olid.
See raamat põhiliseks allikaks: https://www.rahvaraamat.ee/p/rahvaster%C...9949325108
aga see info on mujalt ka läbi käinud.

Nofre jõudis ette