26-07-2014 16:52
RE: Ukraina-Venemaa maailmakriis
Kuna mu klientuur on põhiliselt venekeelsed siis oleks paslik arusaamiseks kuidas nad mõtlevad ja suhtuvad praegusesse venevastasuse üleskütmisesse meenutada minevikku.
Sõjaväepensionär: Isamaast oleneb, kas suhtun Eestisse lojaalselt või vaenlasena 13.05.1994
„Eesti Ekspress” 13.05.1994
Sõjaväepensionär:
„Isamaast” oleneb,
kas suhtun Eestisse lojaalselt või vaenlasena
Jevgeni Štukaturov. Sündinud 1958 Aserbaidžaanis sõjaväelase perekonnas, rahvuselt venelane. Lõpetanud Leningradi Sõjamereväe Akadeemia. Tallinnas elab alates 1980.aastast. On olnud sõjalaeva komandör. Oktoobrimässust (1993) võttis Štukaturov osa Jeltsini vastasrinnas – juhtis kindral Makašovi turvameeskonda. Erru saadeti möödunud aasta lõpul kolmanda järgu kapteni (majori) aukraadis.
Kuidas te Tallinnas teenimise ajal sattusite oktoobrimässu sündmuste keerisesse?
„Sõitsin 23.septembril isiklike asjatoimetuste tõttu Tallnnast Moskvasse. Otsustasin enne Moskvast tagasisõitu Valge Maja juures ära käia, et vaadata, mis seal õieti toimub. Tahtsin taksoga kohale sõita, aga mitu taksojuhti keeldus – Valge Maja juurde ei pidavat kedagi lastama, seal olevat lahinguid oodata. Lõpuks oli üks autojuht nõus mind 10 dollari eest kohale viima.”
Kuidas teid hoonesse sisse lasti?
„Esimese päeva ja öö olin väljas. Hoone ees peeti ju pidevalt miitinguid ja korraldajad kartsid provokatsioone. Moodustati valvesalku, kes korda peaksid. Sattusin valvemeeskonna koosseisu. Hilisõhtul avati parlamendihoones Vene rahvasaadikute erakorraline kongress. Kell 23.34 tagandas kongress Jeltsini ja määras presidendi ajutiseks kohusetäitjaks viitsepresident Rutskoi. Samas määrati ka uued „jõuministrid”. Kindral Atšalov nimetati kaitseministriks ja kindral Makašov tema asetäitjaks. Tõin oma asjad Leningradi vaksali hoiuruumist ära. Panin selga igaks juhuks kohvris kaasas olnud mereväeohvitseri mundri. Keegi kõrgematest ohvitseridest kontrollis mu dokumente ja teatas, et minuga soovib kohtuda kaitseminister. Vestlesime. Ministri asetäitja kindralpolkovnik Makašov, kes omal ajal kandideeris Venemaa presidendi ametikohale, andis mulle käsu võtta arvele kõik Valges Majas olevad relvad.”
Miks see ülesanne just teile määrati?
„Relvastus on minu sõjaline eriala. Mu viimane teenistuskoht oli Tallinnas suurtükiväebaasis.”
Kus see baas Tallinnas asus?
„Kadaka puiesteel. Pärast relvade inventariseerimist jäin ma Makašovi otsesesse alluvusse, formeerisin tema iskliku kaitsemeeskonna ja olin selle komandör.”
Kui palju oli Valges Majas relvi?
„Kaitsjatel olid valvemeeskonna automaadid – umes 150-200 tükki, 500-600 püstolit, 4 käsikuulipildujat.”
Kindral Makašov juhtis rünnakuid Moskva linnavalitsuse hoonele ja telekeskusele Ostankinos. Te olite kogu aeg tema kõrval?
„Just nii.”
Mis mees see Makašov õieti on?
„Valges Majas oli igasuguseid inimesi – kommunistidest monarhistideni välja. Võin kinnitada, et siiramat ja otsekohesemat meest kui Makašov nende hulgas ei olnud. Ausamat inimest kui tema pole ma elus kohanud. Otsustasin kindlalt, et olen tema kõrval kuni lõpuni, mis ka ei juhtuks.”
Aga juhtus nii mõndagi. Te olite oma kindralikõrval ka tema arreteerimise ajal?
„Jah. 4.oktoobril pärast ägedat suurtükituld tulid Valgesse Majja peasissekäigu kaudu kaks ohvitseri ründajate eriüksusest „Alfa”. Nad teatasid, et „Alfal” on korraldus ükskõik mis moel parlamendi juhtkond arreteerida ning tervelt ja puutumatult hoonest välja viia. Väljusime neljakesi – mina ees, Makašov, Rutskoi ja Hasbulatov minu järel. Makašov algul nõudis, et ajakirjanikke sel ajal sinna juurde ei lastaks, aga mina soovitasin, et olgu just tunnistajad juures ja tehtagu fotosid, sest siis ei saa meid salaja maha nottida.”
CNN-i kaadreid mässujuhtide arreteerimisest on näidatud terves maailmas.
„Ma olen neis kaadreis, barett peas, Makašovi kõrval. Bussi ronin ma Makašovi järel. Minu naine nägi seda ülekannet Tallinnas televiisorist. Nii sai ta teada, kuhu ma olen kadunud.”
Teid viidi Lefortovo vanglasse?
„Lefortovos sain väga korralikult süüa ja puhaste linade vahel välja magada. Tahtsin vangla „külalisteraamatusse” tänusõnu kirjutada, kuid sain enne vabaks, kui seda teha jõudsin. Kolmandal päeval tulin Lefortovost välja ja sõitsin kohe Tallinna.”
Mingit süüdistust teile ei esitatud?
„Kuni novembrini oli kõik rahulik. Aga 18.novembril saabusid äkki Tallinnasse Venemaa peaprokuröri ja sõjaväeprokuratuuri esindajad. Mind arreteeriti uuesti. Esitati süüdistus massiliste rahutuste organiseerimises. Nädala pärast toimetati mind Moskvasse.”
Kuidas teid üle piiri viidi?
„Lennukiga. Oli mitu ümberistumist. See oli terve epopöa, millest saaks omaette pika jutu. Moskvas viidi mind vanglasse „Matrosskaja Tišina”, kus istusin, kuni riigiduuma andis oktoobrisündmustest osavõtjatele amnestia. Eestisse tagasi jõudsin veebruari lõpul. Siin sain teada, et vahepeal olin „sobimatuse tõttu” sõjaväest erru saadetud.”
Nii et olete sõjaväepensionär?
„Olen, kuid ma nõuan enda ennistamist ja aukraadi tagastamist. Passiivselt ootama jääda, mis juhtub, ma ei kavatse.”
Passiivsuses on Jeltsin süüdistanud kaitseminister Gratšovi. Sellest kirjutab Jeltsin oma uues raamatus.
„Ma pole seda raamatut lugenud ja ei kavatse lugema hakata. Mind ei huvita, mida Jeltsin eneseõigustuseks teeb või kijutab. Sõjaväelased teavad suurepäraselt, et kui väed tõmmatakse poliitikasse, langeb kogu vastutus toimuva eest neile. Nii oli see Tbilisis, Bakuus ja Vilniuses – igal pool. Kui Jeltsin käskis oktoobris väed välja tuua, vastas Gratšov, et ilma kirjaliku korralduseta tema rünnakut ei alusta. Lõpuks Gratšovile toodigi vastav kirjalik käsk.”
Kelle allkirjaga?
„Jeltsini allkirjaga ukaas. Huvitav on aga see, et nüüd ei suudeta seda dokumenti enam kusagilt leida.”
Kes selle siis ära peitis?
„Arvan, et Gratšov ise. Seda indulgentsi võib tal edaspidi vaja minna. Avalikkuse eest on varjatud ka seda, et Moskvas leidsid aset kokkupõrked Jeltsini pooldajate endi vahel. Septembri lõpul saabus autobussidega Peterburist Moskvasse 300 Afganistani sõjast osa võtnud meest, kes tulid ilma relvadeta kaitsma parlamenti. Linna piiril oli bussidel vastas liiklusmiilits, kes saabujad Valge Maja lähedal kõrvalisse kvartalisse juhtis. Siin ründas Peterburi Afganistani veteranide rühma Põhja-Osseetiast Moskvsse toodud Jeltsinile truu OMON. „Kivist kotist” leidis aset verine käsivõitlus – 4 Afganistani veterani peksti surnuks, 150 arreteeriti. See oli siiski lahing „teisitimõtlejate” vahel. Hullem oli lugu 4.oktoobril, kui üks Jeltsinile truu diviis „sai tuld” presidendile alluvalt sisevägede üksuselt. Tamani diviis pidi ründama Valget Maja. Diviisi komandör keeldus käsku täitmast. Mehed viis lahingusse staabiülem. Ründajad koondati peastaabi hoone juurde Arbati väljakul. Siin täiendati ründajate ridu jälle „afgaanidega”, kuigi hiljem selgus juurdluse käigus, et nad polnud kuidagi Afganistani sõjaga seotud. Need ei tea kust ilmunud erariides mehed said relvad ja nad viidi soomukitega parlamendihoonet vallutama. Teele saatis neid Gratšov isiklikult – pidas peastaabi ees kõne. Kui sisevägede mehed nägid soomukitel erariides mehi, avasid nad omade pihta tule. Puruks lasti neli soomusmasinat. Ühe puruks pommitatud soomuki meeskond jättis põgenedes oma haavatud komandöri alampolkovnik Švatšenko põlevasse masinasse.”
Teie järgi tuleb välja, et peamine lahing oligi „omade” vahel?
„Vastavad dokumendid kinnitavad seda. Minu käes olevatest nimekirjadest on näha, et Jeltsini pooldajate omavahelistes lahingutes sai surma ka üks leedukas – Bronius Jurgelenis. Jeltsinil oli iga hinna eest tarvis, et lahingutegevus algaks. Kui lahing käib, ei küsi enam keegi, kellel on õigus, kellel mitte.
Oktoobrimässu ajal sai surma kümneid moskvalasi, kellel lahingutega polnud mingit pistmist.
Süüdi on Jeltsini OMON, kes tulistas kõiki ja igal pool. Tapeti uudishimulikke linlasi, kes lahingut vaatama olid tulnud, ajakirjanikke, eriti kaameramehi. Ohvreid küttisid ka snaiperid, kes moodustasid niinimetatud kolmanda jõu.”
Kes see „kolmas jõud” siis oli?
„Selle kohta mul pole fakte, on vaid kuuldused.”
Mis kuuldused need on?
„Moskvas ja mitte ainult seal, tegutseb sionistlik organisatsioon „Beitar”, kuhu kuuluvad snaiperpüssidega relvastatud noored mehed. „Beitar” tappis miilitsaid ja eraisikuid. Nende eesmärk oli äratada viha Valge Maja kaitsjate vastu.”
Kas teie arvates jutt sionistide osalemisest Moskva oktoobrisündmustes on usaldusväärne?
„Usun, et see vastab tõele.”
Te väidate, et Valge Maja kaitsjad ei tapnud kedagi?
„Valge Maja ümber oli pidevalt suur rahvamurd. Me lihtsalt ei saanud kasutada relvi, sest kartsime tabada mõnd süütut inimest.”
Vene ajakirjanduses vaieldakse ikka veel ohvrite arvu üle – kui palju inimesi hukkus oktoobrimässu käigus?
„Valges Majas hukkus kokku 250-300 inimest.”
Ametlikult oli seal 100 ohvrit. Kuidas oletatavad laibad kaduda said?
„Mul on informatsiooni, et 6.oktoobril toodi Smolenskist Valgesse Majja OMONI erisalk, kes korjas laibad kokku ja toimetas need staadiini jäähalli.
Olen kohtunud meestega, kes isiklikult vestlesid laipu koristanud inimestega.”
Millega te praegu tegelete?
„Valmistun kohtuprotessiks. Kaebasin kohtusse Vene valitsuse viitsepeaministri Anatoli Tšubaisi. Tšubais esines Moskva raadios „Majaka” programmis etteheitega, et riigiduuma on vangist välja lasknud kurjategijad ja terroristid. Näiteks tõi ta minu, väites, et hr.Štukaturov on Ostankinos isiklikult tapnud neli inimest. Nõuan viitsepeaministrilt kahjutasu 350 000 dollarit. Mul on head advokaadid. Olen päris kindel, et ma protsessi võidan.”
Teil oli nendes lahingutes relv?
„Oli, kuid ma ei kasutanud seda. Ma ei ole kedagi tapnud.”
Vene sõjaväepensionäride teema on praegu Eestis teravalt päevakorras. Te vist ei taha siit lahkuda?
„Minu eas pole kerge elu uuesti alustada. Mu lapsed on Tallinnas sündinud, mul on siin kolmetoaline korter, naine töötab polikliinikus arstina.”
Kas ta eesti keelt oskab?
„Enam-vähem. Mõni eestlasest patsient on aga nõus arstiga ka vene keeles rääkima – peaasi, et abi saaks.”
Kas te arvate, et Eesti võib taganeda oma soovist sõjaväepensionäridest lahti saada?
„Kui me võiksime siia jääda ja siin rahulikult elada, ei kujutaks me Eesti riigile mingit ohtu. Kui meid aga lahkuma sunnitakse, muutume Eesti riigi veendunud vaenlasteks. Minu lojaalsus või vaenulikkus oleneb „Isamaa” poliitikast.”
Kas vastab tõele, et Vene sõjaväest erru läinud ohvitserile jäetakse kätte isiklik relv?
„Seadus seda ette ei näe.”
Aga tegelikult?
...
Ene Hion
|
Abi
