18-07-2014 14:11
RE: Ukraina-Venemaa maailmakriis
Venemaa.
Nõukogude ideoloogiat ja vene iseloomu on kerge ühte patta panna, sest 70 võitlus ja -arenguaasta jooksul eksisteerisid need kõrvuti. Nõukogude venelased polnud midagi muud kui vaid üks rangele kontrollile allutatud rühmitus vene ühiskonnas - ja see jures oli tegu suuresti ebapopulaarse, kättemaksuhimulise ja lühinägeliku inimtõuga, kuigi nende totaalne võimuhaare ja raudne halastamatus võimaldas neil hoida valitsusohje enda käes seitsmekümne aasta vältel. Kultuuri eripära pidi teatud mõttes põranda alla minema, et paremaid aegu oodates eluspüsida, aga vene hing on niisama surematu nagu iga teise rahvuse oma.
Mõned nõukogude-aegset venemaad iseloomustavad negatiivsed jooned - ülepingutatud kollektivism, apaatia, välismaalaste umbusaldamine,pessimism, korruptsioon, pürgimuste puudumine,sissepoolepööratus - polnud pelgalt bolshevistliku reziimi saadus. Venemaa oli kommunistlik 70 aastat, õigeusklik on ta olnud 1000 aastat. Nii tsaari kui ka nõukogude valitsus toitus oma sentimentaalsete, romantiliste, ülimalt haavatavate alamate kollektiivsusest, alistumisest,eneseohverdusest ja kannatusest.
Venelase iseloomu on teatud mõttes määranud sajandeid kestnud autokraatlik valitsemisstiil,kui kaks peamist tegurit mis vormisid vene põhiväärtusi ja -veendumusi ei allunud valitsuse kontrollile. Need kaks tegurit on Venemaa mõõtmatu avarus ja muutumatu karm kliima. Ääretud stepid, mida sageli oli võimatu vaenlase eest kaitsta, sisendasid inimestestesse haavatavuse ja eraldatuse tunde,mis sundis üksikuid inimgruppe ellujäämise nimel ühinema ja õppima võõrastesse vaenulikult suhtuma.
Klimaatilised tingimused (üks tähtsamaid tegureid kõikide kultuuride kujunemisel) avaldasid eriti karmi mõju vene talupoegadele, kes traditsiooniliselt olid sunnitud pikaks ajaks peaaegu talveunne vajuma ja siis hullumeelselt võitlema, et järele jäänud ajavahemiku jooksul künda, külvata ja lõigata.
Paljukannatanud vene talupojad, keda ei soosinud karmid geograafilised tingimused ja kel ( suurte vahemaade ja keeruka maastiku tõttu) puudusid võimalused omavaheliseks normaalseks lävimiseks, oli kerge saak võimu ahnitsejatele. Väikeste harimatute inimgruppidega oli kerge manipuleerida. Õigeusu kirik, tsaarid, nõukogude võimukandjad - kõik nad ekspluateerisid noid sadu tuhandeid põlistest maaelanikest koosnevaid haledaid, maha jäänud kogukondi. Mis tahes ajupesule vastuvõtlikuid talupoegi hirmutati, peteti, maksustati julmalt ja võeti sõjaväkke millal aga vaja. Venelased on salapolitsei valvsa silma all olnud juba Ivan Julma valitsusajast 16.sajandil.
Sajandite pikkune ikestav, küüniline valitsemine kujundas venelaste edaspidiseid omadusi - kõike hõlmavat kahtlustamist, salatsemist, näilist passiivsust, korruptsiooni valmidust, seaduste mitte austamist-, mis lisandusid traditsioonilisele vene pessimismile ja stoilisele kannatlikkusele raskuste korral.
Kuigi venelased on ellujäämise nimel kasutama kõikvõimalikke vahendeid, on nad sooja südamega, emotsionaalsed, kaastundlikud inimesed, kes oskavad hinnata lahkust ja armastust, kui taipavad, et neid ei taheta järjekordselt ninapidi vedada. Soomlased, kes on Vene ekspansiooni ohvrid olnud rohkem kui ühel korral - tunnistavad varmalt venelaste soojust ja kaasasündinud sõbralikkust. Isegi ameeriklased, kui nad endale järele mõtlemise aega annavad, avastavad üllatavalt palju ühisjooni venelastega. Venelaste räme külalislahkus meenutab Metsiku Lääne mõnusat õhustikku nagu ameeriklased, on ka venelased püüdnud taltsutada kogu mandrit. Kumbki rahvas ei usalda aristokraate.
Venelased tegutsevad nii nagu mängiksid nad malet, st nad mõtlevad mitu käiku ette.
Venelased näevad kompromissivalmiduses nõrkuse märki.
Nende eelistatuim taktika ummikseisu korral on ilmutada kannatlikkust ja oodata lahendust.
Nad loobuvad sellest taktikast vaid siis, kui teine pool näitab üles suurt meelekindlust.
Üldine tendents on jõuliselt peale tungida, kui teine pool taganeb, ja tagasi tõmbuda kui vastaspool on jäik ja järeleandmatu.
Venelased nagu ameeriklasedki kasutavad rämedat kõnepruuki ja arvavad, et nende positsioon on tugevam.
Nad teevad järeleandmisi vaid siis, kui teine pool on teinud omapoolseid järeleandmisi.Sageli on nende poolsed järele andmised tähtsusetud, samas vastas poolelt oodatakse olulisemaid järeleandmisi.
Oma esialgsetesse plaanidesse panevad nad punkte - tähtsusetuid asju, millest nad võivad vajadusel loobuda ilma oma seisundit kahjustamata.
Venelasi tuleb kohelda kui võrseid, mitte suhtuda nendesse kui alaväärtuslikkesse. Venelased on uhke rahvas, neid ei tohi alandada.
Venelased tunnevad ennast lepingutega seotud olevat just nii kaua kui see on vastastiku kasulik.
Venelased pigem inim- kui tehingukesksed. Nad ei tunne raha vastu nii palju huvi kui mõni teine rahvus ja see pärast on nad võimelised igasugu tehingutest kiiremini loobuma.
Ida ja lääne elemendid nende temperamendis jätavad neist sageli skisofreenilise mulje.
Sellised terminid nagu "demokraatlik", "aumeeste mäng" ,"suhtekorraldus","hea tahe" ei tähenda neile üheski keeles mitte midagi.
Venelased on oma põhiolemuselt konservatiivid, ega lähe uuendustega kergesti kaasa.
Nad avaldavad survet ja saavad aru kui neile survet avaldatakse, aga nad tõstavad mässu alles siis , kui pinge muutub talumatuks.
Suurema osa venelaste hulgas määrab selle mis on õige, mis vale, enamus, mitte seadus.
Nad saavutavad selle mida nad tahavad tänu isiklikesidemete keerukale võrgustikule. Teene eest tasutakse teenega.
Venelaste väärtushinnangud on olemuselt üldinimlikud, nende sangarid ülemaailmselt mõistetavad, nende väljendusvormid
kunstipärased ja esteetilised. Venelaste suhtlemisel tuleb keskenduda just nendele omadustele, mitte pöörata liigset tähelepanu nende mõistatuslikule ja sageli paradoksaalsele käitumisele ja suhtumisele.
Richard D.Lewis "Kultuuride vahelised erinevused" TEA kirjastus 2003
(selle postituse viimane muutmine: 18-07-2014 14:42 Digitaria.)
Omada omamata.
|