Mannu
uxake
Postitusi: 2,668
Liitunud: Aug 2010
|
01-09-2018 18:21
RE: Raha loomisest (ja pangandusest)
Alar Tamming “Rahast” veebr, 2017; saade Hallo Kosmos
Tsitaat:
/…/
Võlapõhine maailm puust ja punaselt: raha paljunemine sai alguse Rootsi Keskpangast 16, 17, või 18 saj (Tamming ei mäletanud täpselt). Pank laenas varem välja täpselt nii palju raha kui tal oli tagatiseks kulda. Kui Keskpank avastas, et inimesed oma kulda kätte saada ei taha, siis leiti, et kui laenata kaks korda nii palju raha välja kui kulda on, siis saame selle kõik tagasi, majandus areneb ja kõik on väga kift. Algselt 50% lubati rohkem välja laenata. Praegu on laias laastus 10-kordne võimendus.
Tavaliselt inimene mõtleb nii, et kui ta paneb panka 1000 eurot, siis pank saab tema 1000 eurot uuesti välja laenata. Ei, pank saab välja laenata hoopis 10 tuhat ! Nüüd väljalaenatud 10K pannakse uuest panka, pank saab laenata välja juba 100 000. Varsti saab laenata välja miljoni. See on üldjoones see mehhanism, kuidas raha kasvab, mitte küll päris täpne.
Kui maailmas on 3 inimest. Igaüks saab 100 eurot laenu pangast. Teeme tehinguid, raha liigub kõigi kolme vahel. Ühel on aasta pärast 110, teisel on 110, kolmandal 80. Tagasi peavad aga maksma kõik 10% rohkem. Kokku 330. Kolmas ei saa ära maksta. Seega oleks nagu praegusesse süsteemi sisse programmeeritud see, et kõik ei saakski ära maksta. See probleem on lahendatud nii, et raha hulk peab kogu aeg kasvama. Kuid seejuures on see nüanss, et raha hulga kasv peab olema kiirenev, eksponentsiaalne.
**************
Praegune rahandussüsteem ei ole kehtestatud teadlaste ja analüütikute otsuse põhjal. Vaid 1971, peale Vietnami sõda, mil USA oli sisuliselt pankrotis. USA dollar oli seni tagatud kullaga ja kõikide riikide valuutad olid seotud USA dollariga, st kõikide riikide valuutat sai vahetada USA dollarite vastu ja dollareid kulla vastu. 1971 leiti et kulda on vähem kui kogu maailmas dollareid (kõikide riikide valuutad). Nixon ütles lahti dollari tagatusest kullaga.
Seda otsust serveeriti kui suurt novaatorlust ja edasiminekut. Selle illusiooni püsimist on soodustanud IT-revolutsioon. Kogu maailm on saanud aidata kaasa dollari püsimisele. See on esmakordne eksperiment rahanduse 2600 aastase ajaloo jooksul, kus raha pole millegagi tagatud. Senine majanduskasv on saadud selle “dopingu” arvelt.
Tsitaat:
Rikkuse ja vaesuse jagunemine oli suurte filosoofiliste arutelude allikas kuni 19. sajandi lõpuni. 20. sajandil loodigi suur rikkus, kuid nüüd on filosoofiline süsteem selle ümbert kadunud.
Esimene rikkuse-vaesuse jagunemise süsteem oli orjandus, ori oli omand. Öeldi, et orja omamine on jumala poolt antud õigus. Keskajal öeldi, et orjad sobivadki orjatöö tegemiseks, orja mõttemaailm on sama kui vikati või reha mõttemaailm. Keskajal samuti öeldi, et see on jumala tahe, et ühed on kõrgemad, teised madalamad. Kõrgemad suhtusid madalamatesse kui lastesse ja kirjanduses jagati ohtralt kiitust töölistele, sest kõik said aru, et ilma nendeta ei tule keegi toime. Rõhutati ka seda, et madal staatus ei tähenda madalat moraali: rikkad ei pääse taevariiki jne.
See suhtumine kestis seni, kuni Mandeville tuli välja uue teooriaga (1720nendad). See teooria ütles, et rikkad kulutavad ja annavad tööd, nemad aitavad vaestel ära elada. Raha kokkukuhjamine ja kulutamine on palju kasulikum kui vaeste tegevus. Hume: ainult rikaste töö, mitte vaeste oma, loob rikkust. Sinnamaani pidasid inimesed rikkaid röövijateks, kuid nüüd hinnati ümber, et mida ahnem, seda parem. 1000 aastat oled olnud pätt, nüüd oled ühiskonna mootor. Selle teooria kõige äärmuslikum variant: tänu rikastele on kapitalism praeguse 7 miljardi inimese elu allikaks; kui rikkad poleks loonud kapitalismi, poleks neid vaeseid miljardeid sündinudki.
Kuni 1776 aastani ei olnud võimalik edasi liikuda oma seisusest, kuid sellest ajast (USA tekkimine) alates hakkasid inimese staatust määrama tema enda, eelkõige finantsilised saavutused. Ei ole nii, et jumal määras ühe rikkaks ja teise mitte. Kuid kui sai määratud, et inimese saatus on tema enda kätes, siis sai sellega ka inimese hingerahu kaotatud. Teooria pahupool on see, et vaesed on halvemad ja oma seisundi ära teeninud; et rahaline läbikukkumine on seotud ainult iseendaga, et rikkad on paremad looduslikus mõttes. Nõrgad on looduse eksimused, nende aitamine on saamatuse tasustamine, ehk teaduslik termin: õpitud abitus; seda mõtteviisi kohtab praegugi.
Rikkad teevad kõigepealt oma kulutused ja siis maksavad maksud, vaesed maksavad kõigepealt oma maksud ja siis alles saavad teha kulutusi. Rikastel, eriti suurkorporatsioonidel on maksumäär väiksem, nad rõhuvad sellele, et nad on job creatorid. Suurkorporatsioonidel on sisemine eetika puudu. Kas saabki sisemist eetikat nõuda kollektiivselt organilt? Kollektiivne organ on inimeste mõtete summa. Psühholoogid ja sotsiaalteadlased ütlevad, et gruppide moraal on alati madalam kui ükskikisiku moraal. See on paratamatu. Emotsioneerimine sel teemal ei muuda midagi, saame teha seda, et oma ümbruskonnas võtame võimalikult eetilisi otsuseid vastu. Me ei saa maailma kurssi muuta.
Isegi maailma kapten ei suuda midagi siin ära teha.
Kes on maailma kapten? küsis Ingrid Peek.
Kas Donald Trump? Ei, ka temal on kollektiiv taga, ta ei saa midagi teha. Kui ka Keskpanga, Föderaalreservi juht ütleks, et maailma rahanduse süsteem on vale, siis kas ka tema ei saaks midagi muuta? Ei saaks, iga süsteem läheb oma loomuliku lõpuni välja.
Ingrid: Vastutuse võtmine. Igal organisatsioonil peaks ju olema juht, kes vastutab, kes “annab lõpliku allkirja”. Kas tema ei saaks midagi muuta?
Alar Tamming: Igal süsteemil, korporatsioonil, grupil on grupi fenomen ehk egregor (energia informatsioon, mis igas grupis on erinev). Ei ole nii, et grupi juht mingil hetkel otsustab teistmoodi kui grupi üldine meelsus on, siis lastakse ta lihtsalt töölt lahti.
Üks näide: Euroopa Keskpank, seal oli tööl majandusteadlane Lietaer, kes tõi välja, mis on panganduses praegu loodusseadustega vastuolus – et puudub variatiivsus, mitmekesisus. Kui looduses variatiivsus puudub, siis on väljasuremisoht suur. Ta tõi välja, et meie pangad toimivad kõik ühe mudeli järgi ja on väga haavatavad. Tulemus oli see, et ta lasti lahti. Erinev mõtteviis grupis elada ei saa. Kollektiivne nähtamatu mõtteviis on see, mis määrab.
Veel üks näide kollektiivsest mõtteviisist, kuidas see meid endasse haarab. Kas need inimesed, kes kiidavad samasoolisuste abielusid, on lapsest peale sedaviisi mõelnud, et oh, väga tore kui samasoolised saavad abielluda, miks seda küll varem ei lubatud; või nad on millalgi hakanud jälgima kollektiivset mõtteviisi, kus vastupidine arusaam pole hinnatud. Ma ei ütle, et samasooliste abielud on hea või halb, mul on endal igasuguseid tuttavaid, kuid see on hea näide grupi mõjust , millel pole inimese endaga midagi tegemist.
Kodanikupalk põhjustaks hüperinflatsiooni. Mul on hea meel, et Šveits hääletas kodanikupalga maha. Kodanikupalk tuleks maksumaksja taskust. Ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik lahendus. Kui keegi saab raha, mille eest ta pole tööd teinud, siis keegi peab tegema tööd, mille eest ta raha ei saa. Finantsmaailm on näide valdkonnast, mis ise midagi ei loo, vaid jagab seda ümber ja neil on vaadake, millised autod, majad … protsess on kaldu...
Miks on üldse oluline majanduskasv? Võiks ju olla olulisem isiksuslik kasv? See on esimene tsivilisatsioon inimkonna ajaloos, mis on täielikult materialismile ja tarbimisele üles ehitatud. Tarbimise eesmärk peaks olema see, et meil oleks midagi lihtsam teha. Kuid nüüd on tarbimisest saanud eesmärk omaette. Meil on neandertaallase emotsioonid, keskaegsed institutsioonid ja jumalik tehnoloogia. Inimene pole vaimselt arenenum kui oli neandertaalina.
Ingrid: kas Eestile oli kasulik euroga liitumine?
Väikest laeva on kergem pöörata, kui mingi jama ees paistab. Euro on lühiajaline perspektiiv, lühiajaline kasu.
Ükskõik, mida rahasüsteem praegu teha, peaasi, et ta oleks isereguleeruv. Minule meeldiks, et Eesti raha oleks kullaga tagatud. Me oleks siis ainulaadne riik kogu maailmas. Kogu maailm tooks siia välisvaluutat, sest see oleks tagatud ja kindel. Kuid IMF eeskirjades on kirjas, et on keelatud raha tagamine kullaga.
Ingrid: Miks? Kes IMFi valitseb?
/Mõlemad naeravad/
Kui ma seal seespool töötaks, siis ma oskaks vastata. Miks ja kuidas võeti selline otsus vastu. Küllap seal on ajaloolised põhjused. Millal hakati kullast lahti ütlema? See oli 1915,sinnakanti. Sel ajal leiti uus kullapuhastamismeetod, mille tõttu sai suurimaks kullatootjaks LAV ja see oleks saanud maailma rikkaimaks riigiks ja muutnud seni kehtivaid võimusuhteid. Niiet kullast lahtiütlemine säilitas senised võimusuhted maailmas. See on sama küsimus, et kas on olemas varivalitsus, kas on õigus vandenõuteoreetikutel. Minu jaoks on vandenõuteoreetikute poolt välja selgitatud finantsmaailma mehhanism on õigem ja täpsem kui ametliku teaduse poolt kokkuklopsitu. Kuid siin on asi ka paradigmas, sest kui sa oled ühes süsteemis sees, siis näedki sa ainult selle süsteemi elemente.
Kui lähtuda minu hüpoteesist, et finantsmaailm on täiesti valel alusel, siis selle muutmine on võimatu. Lev Tolstoi: ka väga targal inimesel on võimatu mõista midagi, mis on väga lihtne tõde, aga mis paneks teda kogu oma elu, oma maailmavaadet ja elutööd ümber hindama. Sellist asja pole ajaloos kunagi toimunud. Me rõhutame küll ratsionaalsust, ja et tarkus võidab … kuid me eitame fakte, me ei suuda senistesse mõtte- ja närviringi seda uut mõtet sisse panna. Võlal põhinev rahasüsteem on jätkusuutmatu. Ja maailmas ei ole inimest ja institutsiooni, mis suudaks seda muuta. Palju maailma kullast on teadmata asukohas. Praegu on 95% kaubeldavast kullast elektrooniline kuld.
Elektrooniline raha. Minu hinnangul tuleviku raha peakski põhinema mingil elektroonilisel süsteemil. Kui muutub informatsiooni edastamise viis, siis tuleb uus ühiskondlik kord. Meil on toimunud suur infohüpe, kuid rahandus on sajanditevanune. Ideaalvariandis peaks elektrooniline raha olema tagatud kinnisvara või maaga. Selle miinus on see, et reeglipäraselt toimuvad päikesepursked. Aastal 2012 läks suur päikesepurse napilt mööda. Inimkond on elanud läbi paberraha krahhe palju-palju kordi, kuid ei ole sellest midagi õppinud. Elektroonilise raha krahhi pole veel toimunud, kuid selle tõenäosus on 100%. Me ei oska öelda ainult selle aega.
Sularahavaba maailm? Kelle huvides see on? küsis Ingrid
See tähendab, et sinul olev raha ei ole enam sinu kasutuses, see sõltub kolmandast osapoolest, mis tähendab, et sinu elu jooksul kogutud rikkus ei sõltu enam sinust. Rääkimata hävinguvõimalusest ja lisaks vabaduse vähenemine. “Targemad” on öelnud, et see (sularahavabadus) suurendab meie turvalisust. Inimene, kes loobub oma vabadusest, et saada turvalisust, kaotab mõlemad. Ohud on olemas, inimkond sellest vaevalt et võidab. Kuid ka siin tekib mingil ajal korrektsioon.
Brain expedition.
|
|