Raha loomisest (ja pangandusest)

Millised on arvamused järgmise aasta 10% iga inimese hoiuselt pankade päästmiskorjandusest?

(17-12-2013 17:14 )Mees Kirjutas:  Millised on arvamused järgmise aasta 10% iga inimese hoiuselt pankade päästmiskorjandusest?

Mul on midagi kahe silma vahele jäänud Kust see info pärineb?

Nii mõneski kohas ringleb:

http://rahvuslane.blogspot.com/2013/10/m...roopa.html

http://www.oleteadlik.ee/imf-ja-euroopa-...roovimist/

Oli ka telegramis, kuid kuidagi kadunud järsku mingil põhjusel.

(17-12-2013 19:47 )Mees Kirjutas:  Nii mõneski kohas ringleb:

http://rahvuslane.blogspot.com/2013/10/m...roopa.html

http://www.oleteadlik.ee/imf-ja-euroopa-...roovimist/

Oli ka telegramis, kuid kuidagi kadunud järsku mingil põhjusel.

Et siis kui ei maksa siis devalveeritakse raha. Ja seda juba järgmisel aastal. Kahtlen siiralt.
Kogu kompott tundub pärinevat siit: http://deutsche-wirtschafts-nachrichten....-guthaben/

PS: Ka inflatsioon devalveerib raha. Mis puudutab ühekordset oletatavat ülalmainitud devalveerimist, siis minul ei ole selle vastu midagi. Kuigi olen "sellises" devalveerimises veidi kahtleval seisukohal. Samuti kahtlen sügavalt selles 10% maksus järgmisel aastal. See ei välista, et sellise maksu tekkimine ei või olla kunagi tulevikus kuigi kahtlen ka selles. aga see, et pangad koorivad iga liigutuse pealt kui seda saama siis olen nõus

(17-12-2013 20:28 )Faraday Kirjutas:  

(17-12-2013 19:47 )Mees Kirjutas:  Nii mõneski kohas ringleb:

http://rahvuslane.blogspot.com/2013/10/m...roopa.html

http://www.oleteadlik.ee/imf-ja-euroopa-...roovimist/

Oli ka telegramis, kuid kuidagi kadunud järsku mingil põhjusel.

Et siis kui ei maksa siis devalveeritakse raha. Ja seda juba järgmisel aastal. Kahtlen siiralt.
Kogu kompott tundub pärinevat siit: http://deutsche-wirtschafts-nachrichten....-guthaben/

PS: Ka inflatsioon devalveerib raha. Mis puudutab ühekordset oletatavat ülalmainitud devalveerimist, siis minul ei ole selle vastu midagi. Kuigi olen "sellises" devalveerimises veidi kahtleval seisukohal. Samuti kahtlen sügavalt selles 10% maksus järgmisel aastal. See ei välista, et sellise maksu tekkimine ei või olla kunagi tulevikus kuigi kahtlen ka selles. aga see, et pangad koorivad iga liigutuse pealt kui seda saama siis olen nõus

Seda ju pidevalt nüüdki tehakse. 96 senti maksu pangale deebetkaardi pealt, ja makse nad oskavad välja mõelda.
Ja 10% tuleb, sest orjadelt tulebki kõik ära võtta.

(17-12-2013 20:37 )corporis Kirjutas:  Seda ju pidevalt nüüdki tehakse. 96 senti maksu pangale deebetkaardi pealt, ja makse nad oskavad välja mõelda.
Ja 10% tuleb, sest orjadelt tulebki kõik ära võtta.

Nõus. Makse osatakse tõesti välja mõelda. Ebaselge on aga veendumus, et tuleb see 10%. Äkki tuleb hoopis 45% või rohkem või ei tule kohe mitte.

Ise eelistan devalveerimist Kuigi ka see on küsitava väärtusega spekulatsioon järgmiseks aastaks.

(17-12-2013 21:46 )Faraday Kirjutas:  Ebaselge on aga veendumus, et tuleb see 10%. Äkki tuleb hoopis 45% või rohkem või ei tule kohe mitte.

Su saksakeelse lingi sõnastus oli pisut umbmäärane. Ingliskeelne artikkel, mida lugesin, kuid nüüd üles ei leia , tõi selle 10% variandi välja koos mõne teise võimaliku lahendusega, aga mitte kui otsustatud asja.

http://nstarikov.ru/blog/35294#more-35294
võike ajalooline ülevaade Föderaalreservist, ja ka eellugu. Täienduseks ning kordamiseks.

Mida selle miinimumpalga tõusuga saavutada tahetakse? Riik paneb ettevõtjatele kohustuse maksta töötajale rohkem, töötajal vabu ressursse pole, järelikult tuleb selle võrra tõsta valmistoodangu hinda, kuna toodangu hind tõuseb, tõusevad ka sidustoodete hinnad ja mida me sellega siis saavutasime? Inflatsioonimäära tõusu, kõik saavad ühtäkki 300 asemel 500 eurot...

Rääkimata muidugi sellest, et miinimumpalga tõusuga saavutatakse suur koondamislaine.

Celticu kirjeldatut on kirjekdanud Ayn Rand oma raamatus Atlas Shrugged.

Lugesin enamus postitused läbi, eriti Tutanhamoni. Ma pole küll mingi rahandus või pangandus haridusega inimene ning see tõttu ma ei saanud kõik päris 100%-lt ka aru. Minu arust on pankadel siiski "pehmelt öeldes" liiga palju võimu inimese üle, mis teeb meist siiski orjad minu silmis. Ja mis puutub sellesse, et Tutanhamon rääkis, et kui pangad laene ei väljasta enam, siis majandus pmt kukub kokku ja oleme majanduslikus mõttes kiviajas. Kui üks süsteem lakkab töötamast või töötab vigaselt siis tuleb see asendada või muuta kogu struktuuri. Kindlasti on ka paremaid pangandus ja/või majandussüsteeme mida rakendada, aga paraku pole mina see, kes seda oskaks välja pakkuda.

Tuletan siin meelde, et inimesed ei oskagi ettekujutada olukorda, mida pole veel olemas. Kui inimene on harjunud elama sellises keskkonnas kus inimesi tapetakse kümnetes tema enda silme ees iga päev, siis tema jaoks on see normaalne. Ja kui praegune pangandussüsteem jne on nii nagu on, on ka see normaalne inimesele, sest ta elab sellises keskkonnas. Siit kohalt inimene enam ei suuda ette kujutada, kuidas parem oleks. Uskuge mind ilma pangast laenamiseta on võimalik hakkama saada, kui pangad enam üldse laene ei väljasta. Ma ei oska täpselt väljendada, mis ma sellega öelda tahan.

Süsteemid on tegelikult korruptsiooni täis (täis ei tähenda mitte arvult või võimult) ning maailmas leidub ikka inimesi, kes tahab maailma valitseda (üks kõik, mis haru või mis iganes). Süsteem ei ole vale, see tehtigi selliseks! Korruptsioon on nagu viirus süsteemis, mis segab, kontrollib või ründab olemas olevat süsteemi. Kui sa kontrollid raha, kontrollid ka maailma ning pangandus on siin kohal väga tähtis.

Tarkadele ka mõned küsimused, millele sooviksin häid ja lihtsalt lahti seletatud vastuseid. Oleksin väga tänulik.

1. Toon ühe näite: Maailma esimene pank laenab välja 100 dollarit ühele inimesele intressiga. Nüüd on maailmas liikvel 100 dollarit. Ütlen veel kord, et nüüd on maailmas liikvel KOKKU 100 dollarit. Ja tuleme tagasi intressi juurde. See inimene peab tagasi maksma 125 dollarit.

Küsimus on, et kust ta selle 25 dollarit saab, kui füüsiliselt liikvel on ju ainult 100 dollarit? Kust see 25 dollarit peaks välja ilmuma?

Mulle tundub, et käib mäng, kus muusika mängib ja nt 10 inimest ringlevad ümber 9 tooli, ja kui muusika vait jääb langeb see välja kes iste kohta ei leidnud ning mäng käib edasi 9 inimesega ja 8 tooliga jne. Kui see pole nii, siis palun seletust =)

2. Kes või mis loob rahale väärtust?

Sellele vastusele oleks hea, kui keegi targem räägiks sellega seotust inflatsioonist ja ka kulla standardist. Ja kas meil Eesti elanikel on rahalises ja/või pangandus mõttes mingi seos/sõltuvus USA Federal Reserve-ga, mis on teatavasti erafirma (võim USA üle?)?

Mis teemad siis Argo pange pani ja mis siis õiged on? Kust arvelt see raha mulle siis ikkagi tuleb, kui laenu võtan?! Ja, mis värk nende allkirjadega on, mis on laenaja andnud?

Keegi vastata ei oska?

Esemel on selline väärtus, mida tema eest tahetakse maksta. Ka rahal. Ja ülejäänu on kõik dela tehniki mu sõber. Raha on ju kokkulepe. Nagu on kokkulepe, et 2+2=4.

Vastust ma ju ikkagi ei saanud.

Sa tahad paranormaalseid selgitusi oma pangatehingutele Muist Su küsimusi peaks googeldades vastuseid pakkuma.

Islandil tekkisid 2008. aastal majanduskriisi alguses suured probleemid kui pangasektor praktiliselt kokku kukkus.

Riigi suurimate pankade võlad olid siis mitmekordsed võrreldes sisemajanduse koguproduktiga, edastab Talouselämä.
/-/
Pankade toetamise asemel suunati Islandil rahanduskriisiga toime tulekuks riigivara suurtesse elanikke abistavatesse sotsiaalprogrammidesse. Islandi valitsus tegi pankadele ettepaneku lõpetada eluasemelaenude tagasimaksete kasseerimine, et inimestel säiliks ostujõud.

Raha loomisest ja pangandusest räägib 39,50 minutil Andro Roos.

(16-01-2014 19:12 )Skyplanet Kirjutas:  Keegi vastata ei oska?

1. Täpselt nii. Me lihtsalt aksepteerime kõike, mida ette söödetakse. Seda vormitakse justkui see ongi kõige parem viis ja teist võimalust ei ole.

2. Raha väärtuse loob inimene. Vabaturg on teaduslik (iga põhjus moodustab vabalt voolavana oma tsüklilise tagajärje) ja ükski pank seda ei kontrolli. Pank saab ainult võimendada.

Mõned väljavõtted WD Ganni 1909-1918 aasta artiklitest.

"Minu arvutused põhinevad tsükliteoorial ja matemaatilistel arvutustel. Ajalugu kordab ennast. Seda olen ma oma arvutustes alati kaasanud - kui soovid teada, mis juhtub tulevikus, tuleb vaadata minevikku ja valida õige alguskoht."

"Iga uus tsükkel kujuneb eelmistest. Ajalugu kordab ennast nii iga inimese elus, riikide tulevikus kui ka kauplemisbörsidel."

"Meile on räägitud, et kunagi ammu eksisteeris tsivilisatsioon, mis oli arenenum kui meie tsivilsatsioon tänapäeval. Võimas Atlantis, mis vajus sügavale Atlandi ookeani. Atlantise elanikel olid traadita telefonid, raadiod ja lennukid. Selles väites on suurel hulgal tõde. Vastavalt matemaatilistele valemitele need suurepärased leiutised, mis tõid mugavuse ja käepärasuse Atlantise elanikele on juhtumas uuesti ja me seisame vaid selle ajastu künnisel."

"Liikumine universumis toimub elliptiliselt ehk ringis; see kehtib nii abstraktsetele kui ka tajutavale. Nii vaimselt kogetavale kui ka füüsikaliselt jälgitavale. Iga mõte mida inimene teeb tuleb talle ringiga tagasi. See võib võtta aastaid, halb või hea, vastavalt tema mineviku mõtetele. See on tõde, mida peaksime rohkem mõistma ja teadvustama ning maailm võiks olla selle võrra parem."

"Kauplemisbörside või ükskõik millise muu tulevikus juhtuva sündmuse arvutamisel kasutan ma infot minevikust ja uurin välja millises tsüklis me hetkel oleme. Kogutud andmeid kasutades arvutan elliptilise kurvi tulevikku, mis on aga kordus minevikust. See suurepärane seadus baseerub teadmisel - sarnane tekitab sarnase tulemuse.

"Sarnane põhjus loob sarnase tagajärge. Traadita telegramm, fonograaf ja raadio baseeruvad sellel samal seadusel. Tuleviku ennustamine täpsete valemite alusel on vaid limiteeritud puuduliku info tõttu minevikust. Analüüsida, mis juhtub saja või tuhande aasta pärast on sama lihtne kui arvutada, mis juhtub 1 või 2 aasta pärast. Ainuke mida vaja teada on õige alguskoht ja tsükkel, mida korratakse."

"Mõned aastad tagasi isegi teaduslik ringkond, rääkimata tavakodanikest, oleks naernud sellise väite üle ja keeldunud seda uskumast. Kuid matemaatika, mis on ainuke teadus, mida aksepteerib terve tsiviliseeritud maailm ja see vormib eksimatu tõestuse, et ajalugu kordub ning tsükliline teooria, harmooniline analüüs on ainuke viis kuidas kindlaks teha tulevikus tehtavaid otsuseid."

Seekord võtame ette kohtutäiturite tegevuse. Tuleb välja, et nende tegevuse tagatus seadusega on sageli enam kui küsitav. Saatejuht Andres Raid.
?

Seal käiakse ka välja mingi seadus 2012096074 lugesin seda natuke, aga ei saanud täpselt aru mis värk. Oskab äkki keegi selgitada?

24.04.2014 - LÕUNATUND

Miks on Eestis tegutsevad pangad Euroopa pankadest kasumlikumad?

Tsitaat:Kui võrrelda teiste pankadega, siis Eestis tegutsevate kommertspankade kasumid on Euroopa pankade tipus, tõdes Eesti Panga asepresident Madis Müller. Ta tõi välja ka kas peamist põhjust, miks see niimoodi on.

Nimelt on Eestis tegutsevate pankade jaoks raha hind väga madal. Eesti pangad ei kaasa raha võlakirjaturult, vaid kohalikelt hoiustelt.

Viimastele maksutud intressid on aga väga madalad. „ Intressimäärad, mida hoiustele makstakse, on Euroopa ühed madalamad,“ lausus Müller. Põhjuseks on siinsete hoiuste kiire kasv, mistõttu ei ole siinsetel pankadel tarvis hoiuste pärast võistelda.

Ja kuigi klientide laenuintressid ei ole Euroopa teiste pankadega võrreldes kõrgemad, tekitavad madalad hoiuseintressid olukorra, kus käärid laenu- ja hoiuseintresside vahel on suured ehk ka kasumlikkus panga jaoks kõrgem.

Teiseks kõrgema kasumlikkuse põhjuseks on viimaste aastate laenukahjumite puudumine. Kui teistel riikidel on pankadel suured laenukahjumite allahindlused, siis meil on saadud võimalike laenukahjumite eraldisi pigem vähendada ja see on pankade kasumlikkust toetanud.

Tuntud rahvusvaheline ajakiri The Economist kirjeldab Bremeri programmi ühes oma väljaandes pealkirjaga “Kutse odavale väljamüügile – kui programm on edukas, saab Iraagist kapitalistlik unelm”. Järgnevalt on loetletud peamised ameeriklaste poolt iraaklastele esitatud nõudmised:

100% kontroll kõikide Iraagi varade üle;
Iraagis teenitud kasumid tagastatakse täielikult investorriiki;
Välisettevõtetele antakse samad õigused kohalike ettevõtetega;
Välispankadele antakse voli osta üles Iraagi kohalikud kommertspangad;
Tulumaksu ja dividendimaksu ülemmäära kehtestamine 15% tasemele;
Tariifide universaalmäära langetamine 5% tasemele.


Nimetades asju õigete nimedega saab ilmsiks, kuidas imperialistlike jõudude nõudmised ei ole pooleteise sajandi jooksul praktiliselt muutunud. Kõlades nagu tõeline 19. sajandi kolonialist, üritas ka maailmakuulus ärižurnaal The Economist oma lugejaid veenda, et riiklike rikkuste ja iseseisvuse loovutamine ameeriklastele (st röövimine) on iraaklaste endi huvides, kuna riigil oli “arengu” saavutamiseks hädasti vaja välismaist kompetentsi. Kuid erinevalt 19. sajandi Taist keeldus Iraak Wall Streeti ja Londoni sõjalisele ähvardusele koheselt kapituleeruma, millele järgnevalt tegid imperialistid oma ähvardused teoks nagu Briti Impeeriumi “vanadel headel” hiilgeaegadel.
http://decivitate.ee/?news_id=1774

Kui nüüd Eesti poolt vaadata siis on juba mitmel korral poolvägisi püütud oma peremeestel maha parseldada Põlevkiviga seotud ettevõtmisi põhjendusega et ameeriklastel oleks siin oma varasid kaitsta nn NATO raames. Rääkimata pankade sunderastamisest rootslastel koos õigusega kogu kasum maksuvabalt välja viia ja mitte ainult pankade kasum vaid kõikide välisettevõtete siin teenitud kasum. Oleme veel allaheitlikum kui Iraak, ilma pauguta röövimiseks rahaga vallutatud maa

Kas vandenõuteoreetikud on rahaskeemitajatega kampa löönud?

Petuskeem või pensionisammas: miks ostavad inimesed kokku dinaare ja donge?

Tsitaat:Iraagi dinaar ja Vietnami dong ei tohiks kuuluda mitte mingil juhul ühegi investori pensionisambaks. Neid kahte peetakse „peturahadeks" ja sellel on ka põhjus.
...
Arvatakse, et neisse panustades on võimalik rikkaks saada, sest „peagi tulevad välja saladused, mida riikide valitsused meile veel ei räägi."
...
Investorite lootus on selles, et üleöö midagi muutub ja valuutat saaks vahetada hoopis soodsama kursi eest. Lootus on, et sa saad miljonäriks. Siin tuleb mängu ahnus ning diilerid kasutavad seda ära. Inimene saab aga kätte raha, mis ei ole isegi väärt paberit, millele see prinditud on.
...
„Iraagi dinaare liigub täna ringi 35 triljonit (seda on umbes kolm korda enam, kui on liikvel USA dollareid). Iraak on raha juurde tootnud meeletutes kogustes, aga iroonia on selles, et 80% dinaaridest asub Iraagist väljas ja need seisavad seal niisama. Saab järeldada, et suur osa dinaare on kasutuses mitte kaubavahetuses ja kaubanduses (kus raha tegelikult liikuma peaks) vaid on petetud investorite käes."

Alar Tamming “Rahast” veebr, 2017; saade Hallo Kosmos

Tsitaat:
/…/
Võlapõhine maailm puust ja punaselt: raha paljunemine sai alguse Rootsi Keskpangast 16, 17, või 18 saj (Tamming ei mäletanud täpselt). Pank laenas varem välja täpselt nii palju raha kui tal oli tagatiseks kulda. Kui Keskpank avastas, et inimesed oma kulda kätte saada ei taha, siis leiti, et kui laenata kaks korda nii palju raha välja kui kulda on, siis saame selle kõik tagasi, majandus areneb ja kõik on väga kift. Algselt 50% lubati rohkem välja laenata. Praegu on laias laastus 10-kordne võimendus.

Tavaliselt inimene mõtleb nii, et kui ta paneb panka 1000 eurot, siis pank saab tema 1000 eurot uuesti välja laenata. Ei, pank saab välja laenata hoopis 10 tuhat ! Nüüd väljalaenatud 10K pannakse uuest panka, pank saab laenata välja juba 100 000. Varsti saab laenata välja miljoni. See on üldjoones see mehhanism, kuidas raha kasvab, mitte küll päris täpne.

Kui maailmas on 3 inimest. Igaüks saab 100 eurot laenu pangast. Teeme tehinguid, raha liigub kõigi kolme vahel. Ühel on aasta pärast 110, teisel on 110, kolmandal 80. Tagasi peavad aga maksma kõik 10% rohkem. Kokku 330. Kolmas ei saa ära maksta. Seega oleks nagu praegusesse süsteemi sisse programmeeritud see, et kõik ei saakski ära maksta. See probleem on lahendatud nii, et raha hulk peab kogu aeg kasvama. Kuid seejuures on see nüanss, et raha hulga kasv peab olema kiirenev, eksponentsiaalne.

**************

Praegune rahandussüsteem ei ole kehtestatud teadlaste ja analüütikute otsuse põhjal. Vaid 1971, peale Vietnami sõda, mil USA oli sisuliselt pankrotis. USA dollar oli seni tagatud kullaga ja kõikide riikide valuutad olid seotud USA dollariga, st kõikide riikide valuutat sai vahetada USA dollarite vastu ja dollareid kulla vastu. 1971 leiti et kulda on vähem kui kogu maailmas dollareid (kõikide riikide valuutad). Nixon ütles lahti dollari tagatusest kullaga.

Seda otsust serveeriti kui suurt novaatorlust ja edasiminekut. Selle illusiooni püsimist on soodustanud IT-revolutsioon. Kogu maailm on saanud aidata kaasa dollari püsimisele. See on esmakordne eksperiment rahanduse 2600 aastase ajaloo jooksul, kus raha pole millegagi tagatud. Senine majanduskasv on saadud selle “dopingu” arvelt.

Tsitaat:

Rikkuse ja vaesuse jagunemine oli suurte filosoofiliste arutelude allikas kuni 19. sajandi lõpuni. 20. sajandil loodigi suur rikkus, kuid nüüd on filosoofiline süsteem selle ümbert kadunud.
Esimene rikkuse-vaesuse jagunemise süsteem oli orjandus, ori oli omand. Öeldi, et orja omamine on jumala poolt antud õigus. Keskajal öeldi, et orjad sobivadki orjatöö tegemiseks, orja mõttemaailm on sama kui vikati või reha mõttemaailm. Keskajal samuti öeldi, et see on jumala tahe, et ühed on kõrgemad, teised madalamad. Kõrgemad suhtusid madalamatesse kui lastesse ja kirjanduses jagati ohtralt kiitust töölistele, sest kõik said aru, et ilma nendeta ei tule keegi toime. Rõhutati ka seda, et madal staatus ei tähenda madalat moraali: rikkad ei pääse taevariiki jne.

See suhtumine kestis seni, kuni Mandeville tuli välja uue teooriaga (1720nendad). See teooria ütles, et rikkad kulutavad ja annavad tööd, nemad aitavad vaestel ära elada. Raha kokkukuhjamine ja kulutamine on palju kasulikum kui vaeste tegevus. Hume: ainult rikaste töö, mitte vaeste oma, loob rikkust. Sinnamaani pidasid inimesed rikkaid röövijateks, kuid nüüd hinnati ümber, et mida ahnem, seda parem. 1000 aastat oled olnud pätt, nüüd oled ühiskonna mootor. Selle teooria kõige äärmuslikum variant: tänu rikastele on kapitalism praeguse 7 miljardi inimese elu allikaks; kui rikkad poleks loonud kapitalismi, poleks neid vaeseid miljardeid sündinudki.

Kuni 1776 aastani ei olnud võimalik edasi liikuda oma seisusest, kuid sellest ajast (USA tekkimine) alates hakkasid inimese staatust määrama tema enda, eelkõige finantsilised saavutused. Ei ole nii, et jumal määras ühe rikkaks ja teise mitte. Kuid kui sai määratud, et inimese saatus on tema enda kätes, siis sai sellega ka inimese hingerahu kaotatud. Teooria pahupool on see, et vaesed on halvemad ja oma seisundi ära teeninud; et rahaline läbikukkumine on seotud ainult iseendaga, et rikkad on paremad looduslikus mõttes. Nõrgad on looduse eksimused, nende aitamine on saamatuse tasustamine, ehk teaduslik termin: õpitud abitus; seda mõtteviisi kohtab praegugi.

Rikkad teevad kõigepealt oma kulutused ja siis maksavad maksud, vaesed maksavad kõigepealt oma maksud ja siis alles saavad teha kulutusi. Rikastel, eriti suurkorporatsioonidel on maksumäär väiksem, nad rõhuvad sellele, et nad on job creatorid. Suurkorporatsioonidel on sisemine eetika puudu. Kas saabki sisemist eetikat nõuda kollektiivselt organilt? Kollektiivne organ on inimeste mõtete summa. Psühholoogid ja sotsiaalteadlased ütlevad, et gruppide moraal on alati madalam kui ükskikisiku moraal. See on paratamatu. Emotsioneerimine sel teemal ei muuda midagi, saame teha seda, et oma ümbruskonnas võtame võimalikult eetilisi otsuseid vastu. Me ei saa maailma kurssi muuta.
Isegi maailma kapten ei suuda midagi siin ära teha.

Kes on maailma kapten? küsis Ingrid Peek.

Kas Donald Trump? Ei, ka temal on kollektiiv taga, ta ei saa midagi teha. Kui ka Keskpanga, Föderaalreservi juht ütleks, et maailma rahanduse süsteem on vale, siis kas ka tema ei saaks midagi muuta? Ei saaks, iga süsteem läheb oma loomuliku lõpuni välja.

Ingrid: Vastutuse võtmine. Igal organisatsioonil peaks ju olema juht, kes vastutab, kes “annab lõpliku allkirja”. Kas tema ei saaks midagi muuta?

Alar Tamming: Igal süsteemil, korporatsioonil, grupil on grupi fenomen ehk egregor (energia informatsioon, mis igas grupis on erinev). Ei ole nii, et grupi juht mingil hetkel otsustab teistmoodi kui grupi üldine meelsus on, siis lastakse ta lihtsalt töölt lahti.
Üks näide: Euroopa Keskpank, seal oli tööl majandusteadlane Lietaer, kes tõi välja, mis on panganduses praegu loodusseadustega vastuolus – et puudub variatiivsus, mitmekesisus. Kui looduses variatiivsus puudub, siis on väljasuremisoht suur. Ta tõi välja, et meie pangad toimivad kõik ühe mudeli järgi ja on väga haavatavad. Tulemus oli see, et ta lasti lahti. Erinev mõtteviis grupis elada ei saa. Kollektiivne nähtamatu mõtteviis on see, mis määrab.

Veel üks näide kollektiivsest mõtteviisist, kuidas see meid endasse haarab. Kas need inimesed, kes kiidavad samasoolisuste abielusid, on lapsest peale sedaviisi mõelnud, et oh, väga tore kui samasoolised saavad abielluda, miks seda küll varem ei lubatud; või nad on millalgi hakanud jälgima kollektiivset mõtteviisi, kus vastupidine arusaam pole hinnatud. Ma ei ütle, et samasooliste abielud on hea või halb, mul on endal igasuguseid tuttavaid, kuid see on hea näide grupi mõjust , millel pole inimese endaga midagi tegemist.

Kodanikupalk põhjustaks hüperinflatsiooni. Mul on hea meel, et Šveits hääletas kodanikupalga maha. Kodanikupalk tuleks maksumaksja taskust. Ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik lahendus. Kui keegi saab raha, mille eest ta pole tööd teinud, siis keegi peab tegema tööd, mille eest ta raha ei saa. Finantsmaailm on näide valdkonnast, mis ise midagi ei loo, vaid jagab seda ümber ja neil on vaadake, millised autod, majad … protsess on kaldu...

Miks on üldse oluline majanduskasv? Võiks ju olla olulisem isiksuslik kasv? See on esimene tsivilisatsioon inimkonna ajaloos, mis on täielikult materialismile ja tarbimisele üles ehitatud. Tarbimise eesmärk peaks olema see, et meil oleks midagi lihtsam teha. Kuid nüüd on tarbimisest saanud eesmärk omaette. Meil on neandertaallase emotsioonid, keskaegsed institutsioonid ja jumalik tehnoloogia. Inimene pole vaimselt arenenum kui oli neandertaalina.

Ingrid: kas Eestile oli kasulik euroga liitumine?

Väikest laeva on kergem pöörata, kui mingi jama ees paistab. Euro on lühiajaline perspektiiv, lühiajaline kasu.
Ükskõik, mida rahasüsteem praegu teha, peaasi, et ta oleks isereguleeruv. Minule meeldiks, et Eesti raha oleks kullaga tagatud. Me oleks siis ainulaadne riik kogu maailmas. Kogu maailm tooks siia välisvaluutat, sest see oleks tagatud ja kindel. Kuid IMF eeskirjades on kirjas, et on keelatud raha tagamine kullaga.

Ingrid: Miks? Kes IMFi valitseb?

/Mõlemad naeravad/

Kui ma seal seespool töötaks, siis ma oskaks vastata. Miks ja kuidas võeti selline otsus vastu. Küllap seal on ajaloolised põhjused. Millal hakati kullast lahti ütlema? See oli 1915,sinnakanti. Sel ajal leiti uus kullapuhastamismeetod, mille tõttu sai suurimaks kullatootjaks LAV ja see oleks saanud maailma rikkaimaks riigiks ja muutnud seni kehtivaid võimusuhteid. Niiet kullast lahtiütlemine säilitas senised võimusuhted maailmas. See on sama küsimus, et kas on olemas varivalitsus, kas on õigus vandenõuteoreetikutel. Minu jaoks on vandenõuteoreetikute poolt välja selgitatud finantsmaailma mehhanism on õigem ja täpsem kui ametliku teaduse poolt kokkuklopsitu. Kuid siin on asi ka paradigmas, sest kui sa oled ühes süsteemis sees, siis näedki sa ainult selle süsteemi elemente.

Kui lähtuda minu hüpoteesist, et finantsmaailm on täiesti valel alusel, siis selle muutmine on võimatu. Lev Tolstoi: ka väga targal inimesel on võimatu mõista midagi, mis on väga lihtne tõde, aga mis paneks teda kogu oma elu, oma maailmavaadet ja elutööd ümber hindama. Sellist asja pole ajaloos kunagi toimunud. Me rõhutame küll ratsionaalsust, ja et tarkus võidab … kuid me eitame fakte, me ei suuda senistesse mõtte- ja närviringi seda uut mõtet sisse panna. Võlal põhinev rahasüsteem on jätkusuutmatu. Ja maailmas ei ole inimest ja institutsiooni, mis suudaks seda muuta. Palju maailma kullast on teadmata asukohas. Praegu on 95% kaubeldavast kullast elektrooniline kuld.

Elektrooniline raha. Minu hinnangul tuleviku raha peakski põhinema mingil elektroonilisel süsteemil. Kui muutub informatsiooni edastamise viis, siis tuleb uus ühiskondlik kord. Meil on toimunud suur infohüpe, kuid rahandus on sajanditevanune. Ideaalvariandis peaks elektrooniline raha olema tagatud kinnisvara või maaga. Selle miinus on see, et reeglipäraselt toimuvad päikesepursked. Aastal 2012 läks suur päikesepurse napilt mööda. Inimkond on elanud läbi paberraha krahhe palju-palju kordi, kuid ei ole sellest midagi õppinud. Elektroonilise raha krahhi pole veel toimunud, kuid selle tõenäosus on 100%. Me ei oska öelda ainult selle aega.

Sularahavaba maailm? Kelle huvides see on? küsis Ingrid

See tähendab, et sinul olev raha ei ole enam sinu kasutuses, see sõltub kolmandast osapoolest, mis tähendab, et sinu elu jooksul kogutud rikkus ei sõltu enam sinust. Rääkimata hävinguvõimalusest ja lisaks vabaduse vähenemine. “Targemad” on öelnud, et see (sularahavabadus) suurendab meie turvalisust. Inimene, kes loobub oma vabadusest, et saada turvalisust, kaotab mõlemad. Ohud on olemas, inimkond sellest vaevalt et võidab. Kuid ka siin tekib mingil ajal korrektsioon.

Pikas perspektiivis, kui tehnoloogiline areng samal moel jätkub ning mingit katastroofilist mullistust ei teki, ei ole kodanikupalgast nii ehk naa pääsu. Nimetame seda siis töötu abirahaks või kodanikupalgaks või veel mõnel kolmandal moel.