Raha loomisest (ja pangandusest)

Nagu ma juba varem korduvalt olen viidanud, siis ma ei ole kellegi palgal, õpin praegu doktorantuuris.

Seepärast tõin välja mediaanpalga, mitte keskmise palga, kuna mediaanpalk ongi kõige keskmise inimese töötasu (kui kõik palgasaajad ritta panna ja keskmise inimese palk võtta, mitte aritmeetiline keskmine, mida mõjutavad enam teenivad). Seepärast tõin välja Maksuameti statistika, kuna see näitab reaalselt välja makstud ja deklareeritud palka. Mediaanpalka ei saa kõrgepalgalised tõsta.

Toon välja statistikat, kõigil võimalus seda tõlgendada. Antud juhul poleks Eesti toimetuleku iseloomustamisel väga pädev hinnang see, kellega mina suhtlen ja mis palka nemad saavad.

(11-12-2013 15:56 )Minaelan Kirjutas:  Noh, statistika usaldusväärsusest ma rääkima pikemalt ei hakka. Paneksin ta emori küsitlusega samasse patta.

Aga kui kristalselt ausad olla, peaks keskmise palga sisse minema ka meid üles kasvatanud ja eluaeg rasket tööd teinud pensionäride "vanadustöötasu". Või nimetatakse seda almuseks?

Nii või teisiti, neid austusväärseid inimesi on 30 protsenti rahvastikust ehk üle 400 000. Ok, osa neist veel töötab. Aga ülejäänute "vanadustöötasu" on keskmiselt 300-350.-. Aga kus nüüd seda saab arvestada, see rikuks ju "ilusa" pildi ära.

http://www.pensionikeskus.ee/?id=3684

Päris täpselt nimetatakse seda "pensioniks". Kusjuures pensionäride olukord (täpsemalt nende toimetulek) saab rahvastiku vananedes aina suuremaks "probleemiks", kuna pensione makstakse töötasu pealt tasutavatest maksudest. Seetõttu isiklikult loen kogumispensioni positiivseks (võimaldab tulevastel pensionäridel paremini elada).

Ilusa pildi rikub veel rohkem ära, kui võtame arvesse töötud ja lapsed näiteks. Tasu inimese kohta on ju madal. Aga eelnevalt tõin välja lihtsalt selle, et kõigi töötavate inimeste mediaanpalk tegelikult ei ole nii madal, nagu tihti väidetakse.

Maksuameti statistika ei ole sama, mis EMORi uuring. See on reaalselt välja makstud palkade põhjal tehtud jagatis.

Tegemist pole statistikaga, nagu korduvalt olen öelnud, vaid välja makstud palkade infoga. Aga kui see on ebausutav, siis on kogu Eesti riik tõenäoliselt oma olemuselt ebausutav. Kui juuksur küsitleks kõiki 640 tuhat tööealist inimest, siis jõuaks ta samale järeldusele.

Aga kuiv ongi igav ja spekulatsioonid märksa põnevamad. Mina viimastega tahtlikult ei tegele.

Maal on 500 kätte veel väga hea palk.

Asi ongi selles, et mediaanist allapoole palgaga inimestel on elu selline sendiveeretamine, et närvid sööb seest ära. Kusjuures need tööd, mida nad teevad, ON vajalikud. Mina isiklikult saan väga hästi hakkma ilma reisikorraldajata, sisearhidektita, laenuhaldurita jne, aga ilma poemüüjata ei saa.

Tut, kutsud üles inimesi ennast väärtustama. No olgu. Lahkuvad maxima kassaspidajad, eestiposti kliendteenindajad, lasteaedade-koolide abipersonal soome tööle. Kohe nende väärtus tõuseb. Aga kes täidab nendest jäänud tühjad kohad? On see nüüd vandenõu või lastakse lihtsalt oma mugavuse nimel murjanitel sisse tulla. Pärast meid tulgu või veeuputus, peaasi, et lähituleviku kasum kindlustatud oleks.

Töötasin enne doktorantuuri 7 aastat ca 60 Eesti erineva ettevõtte nõustamisel ja olen kursis palgatasemete ja majandusliku olukorraga. Aga jah, siin on asjatu arutelu, kui veendumus olukorra kohta on kinnistunud ja reaalse info pakkumisega pole võimalik seisukohta muuta.

---

(11-12-2013 16:42 )Marina Kirjutas:  Tut, kutsud üles inimesi ennast väärtustama. No olgu. Lahkuvad maxima kassaspidajad, eestiposti kliendteenindajad, lasteaedade-koolide abipersonal soome tööle. Kohe nende väärtus tõuseb. Aga kes täidab nendest jäänud tühjad kohad? On see nüüd vandenõu või lastakse lihtsalt oma mugavuse nimel murjanitel sisse tulla. Pärast meid tulgu või veeuputus, peaasi, et lähituleviku kasum kindlustatud oleks.

Täpsustuseks, mitte see polnud päris minu üleskutse. Minu üleskutse oli see, et püüda olukorda hinnata objektiivselt. Ma ei vaidle, et allapoole mediaanpalka jäävatel inimestel on olukord keeruline ja väga madala palga näol on tegemist tõsise olukorraga. Ma argumenteerin, et tuleks vaadata keskmist Eesti töötavat inimest, et anda hinnang riigi majandusele tervikuna.

Jutustan niisama, ilma statistika ja linkide vahenduseta.

Ühest küljest räägitakse para-web`is pikad lood lambakarjaks olemisest, mis nüüd siis äkki? Pangad süüdi, juristid ja advokaadid! Vaene inimene nii rumal ju...kus tema siis! Nüüd äkki võtame enesele millegipärast just nimelt lambakarja mentaliteedi!
Tõenäoliselt teadsid juba meie esiisad, et võlg on võõra oma. Kui palju on selleks majandusharidust vaja? Distsipliin ja tahtejõud. Ülejäänu on peaaegu, et vabandused.

See Minaelani viidatud 3%-i jutt on järjekordne tark mõte. Ainult, et laenamine peab arvesse võtma laenusaaja riskantsust, tema kasumi genereerimise võimet ja majandusharu spetsiifikat. Enamuse ettevõtete finantsjuhtidel on mõistusega ilmselt enam-vähem korras. Ei nad kipu laenama kõrgema intressiga kui ise majandustegevusest genereerida suudavad. Lihtsalt tulevik on tundmatu.
Suurettevõtted on professionaalsed riskivõtjad, nad teevad laenuotsusdeid üsna kaalutletult. Kas seda sama saab öelda inimeste kohta? Mis kriteeriumide alusel nemad laenuotsuseid teevad?Ometi võtavad nemadki riske. Elu on risk hällist hauani, iseasi, kas me seda enesele teadvustame. See, mida räägivad pankade laenuhaldurid ja kaaskodanikud, see pole kaugeltki kõige olulisem.

Panganduseta oleks me hakkama saanud kahtlemata. Ainult, et väärtusloome kiirus oleks kordi ja kordi aeglasem. Intressiga välja laenatud raha sunnib kapitali liikuma. Majandusaktiivsus on nii oluliselt kõrgem.
Pole midagi halba selles, et kui sul on idee ja tahe, aga puudub kapital, siis laenavad need, kel selleks vahendid. Seisvad säästud/ressursid olekski kasulik ühiskonnal vist tööle panna. Kaasaegne pangandus on sealt lihtsalt mitu sammu edasi juba astunud. Ammu ei laenata enam kommertspanganduses sääste, laenatakse võimendatult säästude tagatisel. See on loonud olukorra, kus finantsressursid ei ole enam probleem, kapitali kättesaadavus on ajaloolises perspektiivis pretsedenditu. Nähtavasti on see saavutus/probleem ühteaegu. Täpselt nagu on kaasaegne auto saavutus/probleem ühteaegu.
.

Palkadest.
Vaid statistika vahendusel pole tõesti alati mõtet ehk vaielda. Aga Minaelan, mulle meeldib Su subjektiivne hinnaga sellest, et kui palju keegi on väärt. Ainult, et kas Sa kordki oled mõelnud, et miks Sinu armas kaaskodanik ei ole valmis alati piisavalt maksma teatud ametite eest? Mis on tal viga?
Nõudlus ja pakkumine ametikohtadele on väga erinev. Ametiks ettevalmistudes on kulutatud aeg ja ressurss väga erinev. Emotsionaalne argument on ka minu jaoks argument, aga me ei saa ju teistest argumentidest üle minna. Või siiski saame?

Marina.
Täiesti õigus. Turg hindab väärtuse ümber vaid siis, kui ametiks enam rahvast ei ole. Tekib seis, kus peab tõusma palk. Aga praktikas ei ole ju nii. Alati on keegi nõus tegema. Kui keegi ei ole nõus tegema, ja palk ka ei tõuse, siis on turu jaoks amet väärtusetu. Kui ühiskond ei jaga ameti väärtust Sinuga, siis oleks tark lüüa käega. Karm aga tõsi.

Tere. Oma rumaluses küsin, on ka teada, kui palju on neid kõige keskmise palga saajaid?

(11-12-2013 17:07 )andrus Kirjutas:  Tere. Oma rumaluses küsin, on ka teada, kui palju on neid kõige keskmise palga saajaid?

Rumal see küsimus nüüd küll ei ole

Lisatud failis on pilt sellest, kuidas keskmine palk jaotub inimeste kaupa. Detsiil tähendab 10% inimestest. Ehk siis I detsiil tähendab 10% kõige madalamat palka saavatest inimestest ja nende keskmine töötasu.

Andmed on 2010. aastast, kahjuks hilisemaid ei ole (rahvaküsitluse andmed). Tegemist on brutotasuga. 2011. ja 2012. aastal kasvas keskmine palk vastavalt 5,9% ja 5,7%

Tänud vastamast!

Täiendan pisut kasutaja Tutanhamonit terviklikuma ülevaate saamiseks meie rahaasjadest otse algallikast.

Eelmise aasta (2012) eest deklareeriti tulu ligi 5,7 miljardit eurot http://www.emta.ee/index.php?id=34589&tpl=1026
Suurima osa deklareeritud tulust moodustas ka sel korral palgatulu: 509 258 inimest deklareerisid palka kogusummas 4,4 miljardit eurot. See tähendab, et 2012. aasta tuludeklaratsioonide põhjal oli keskmine palk kuus 715 eurot, mis on aastataguse ajaga võrreldes 46 eurot enam.
Tulude osas tegi järjekordselt suure kasvu ehk 16,2% võrra kasvas nende inimeste arv, kes deklareerisid välismaal saadud tulu, mis kuulus Eestis maksustamisele.
2012. aasta kohta tervikuna oli väljamaksete summa üle 5,1 miljardi (5 106 319 429) euro ja seda maksti 626 344 inimesele. Kuu keskmine brutoväljamakse 2012. aasta kohta oli 680 eurot ja mediaanväljamakse ligi 535 eurot (kokku 6419 eurot aastas).
Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

MTA andmetel oli 2013. aasta I kvartali mediaanväljamakse 634 eurot kuus http://www.emta.ee/index.php?id=34272&tpl=1026
MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
Selle aasta esimeses kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku ligi 1,3 miljardit (1 274 242 320) eurot ja seda maksti 533 570 inimesele.
2012. aasta I kvartalis tehti väljamakseid kokku 527 599 inimesele ja väljamaksete summa oli kokku 1 198 115 133 eurot. Mediaanväljamakse oli 2012. aasta I kvartalis 600 eurot kuus.

MTA andmetel oli 2013. aasta II kvartali mediaanväljamakse 705 eurot kuus http://www.emta.ee/index.php?id=34603&tpl=1026
Selle aasta teises kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku üle 1,4 miljardi (1 440 407 442) euro ja see maksti välja 545 059 inimesele. II kvartali mediaanväljamakse oli 2115 eurot ehk 705 eurot kuus.
2012. aasta II kvartalis tehti väljamakseid kokku 541 627 inimesele ja väljamaksete summa oli kokku 1 337 271 396 eurot. Mediaanväljamakse oli 2012. aasta II kvartalis 655 eurot kuus.

MTA andmetel oli 2013. aasta III kvartali mediaanväljamakse 638 eurot kuus http://www.emta.ee/index.php?id=34804&tpl=1026
Selle aasta kolmandas kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku üle 1,3 miljardi (1 332 804 871) euro ja see maksti välja 553 804 inimesele. III kvartali mediaanväljamakse oli 1915 eurot ehk 638 eurot kuus.
Aasta varem ehk 2012. aasta III kvartalis tehti väljamakseid kokku 550 601 inimesele ja väljamaksete summa oli kokku 1 232 249 185 eurot. Mediaanväljamakse oli 2012. aasta III kvartalis 591 eurot kuus.

PS! Tutanhamon, kas see lisatud pisipilt on terviklik?

(11-12-2013 21:37 )Sinis Kirjutas:  ...

PS! Tutanhamon, kas see lisatud pisipilt on terviklik?

Ei, miks? Kõige olulisem on see, et kõigil oleks terviklik pilt ees. Tänud, et võtsid vaevaks info kokku panna!

(12-12-2013 07:20 )Minaelan Kirjutas:  Kas see on teadlik poliitika, et maad tühjaks teha ja kõiki kui kariloomi linna ajada? Mis meie tühjade maadega peale hakatakse?

Kas see on su teadlik teema kõrvaleviimise poliitika, Minaelan, et sa punktid 1, 2, 3 artiklis lugemata jätsid ja panganduse ning rahanduse asemel siin väikse palga üle muret tunned? Kas edasised postitused sel teemal ei võiks kusagil mujal olla?

(12-12-2013 07:20 )Minaelan Kirjutas:  ...
Kas see on teadlik poliitika, et maad tühjaks teha ja kõiki kui kariloomi linna ajada? Mis meie tühjade maadega peale hakatakse?

Lisaks küsiks veel, et kelle teadlik poliitika? Turumajanduses riik ei hakka kehtestama palkasid maal. Seda teevad ikkagi ettevõtjad. Ettevõtjad võtavad riske, palkavad töötajaid ja maksavad neile palka. Ettevõtjad ei tule tühjast kohast. Need on inimesed, kes leiavad idee, kliendid, kapitali ja panevad kogu idee tööle. Sinu jutust jääb mulje, nagu valitsus (või ettevõtjate salajane kokkulepitud poliitika) keelaks maal palku tõsta eesmärgiga maaelu välja suretada (meenutab corporise poolt väidetud Laari põllumajanduse suretamist).

Tutanhamon - jahh riik ei hakka kehtestama palkasi - selles sul õigus. Kuid Riik keda huvitab enda ja Rahva jätkusuutlikus pikemaks kui mõned valimised ette omab mitmeid hoovasi mille abil on võimalik soodustada näiteks põllumajanduse arengut maal. Näiteks "mängides" maksudega ja muude soodustustega, et kui teed põllumajanduse äri maal ja maksad piisavalt suurt palka siis saad maksu soodustusi.
Võimalusi on veel ja neist on ilusti rääkinud Maaülikoolis tegutsev Leetsaar. Loodan, et nimi täpselt kuna hetkel pole arhiivi käepärast aga olen teda ka varem siin foorumis "promonud".

(12-12-2013 10:15 )Minaelan Kirjutas:  Jah, näed, pühendasin oma liigset tähelepanu sellisele tühisele asjale nagu tavainimeste palgad, sorry!

Väga hea, et tähelepanu sellele juhid ja pühendad, aga kas raha loomise ja panganduse teema on väikse palga ja viletsa elu üle arutlemiseks sinu arvates õige koht või jätkaks sellega teemas Eesti majandus ja selle allakäik?

Vabandan, virutan teemast mööda jällegi.

Jäta nüüd see suretamise jutt Minaelan. Prooviks natuke laiemalt vaadata. Maailm on kohutavalt kiiresti muutunud viimase sajandiga. Linnastumine tõmbab ressurrsse linna lihtsalt. Objektiivne paratamatus (muidugi, muidugi. V.teoreetikutele lihtsalt vandenõu), mis sai kiirenduse kaasa tööstusrevolutsiooniga. Talutöö oli suhteliselt raske ja talupojad leidsid, et kergem on linnades liinide taga kui maal. See toimub siiamaani ja täiesti globaalsetes mõõtmetes. Naljakas, aga tõenäoliselt on protsess kiirem just vaesemates riikides. Hiinas on sajad ja tuhanded vaesed talutöölised liikumas linnadesse. Isegi sotsialistlik valitsus ei saa sinna midagi parata, kuigi nemad on ju seal väidetavalt „inimeste jaoks“.

See taustaks, siis peaks mõistma, et ettevõtlus ongi maal raskem (tööjõu, trantspordi, jms tõttu) Iga maal elava inimese jaoks on iga infrastruktuuriühik riigi jaoks võrreldamatult kallim linna investeerimisega võrreldes. Kui Sa oled teinud finantsanalüüse, siis peaksid Sa sellist elementaarset tõde mõistma. Aga kuna rahakott on teadagi piiratud, siis kipuvad esmaselt korjama investeeringuid just linnad. Seal on valijad. Iseennast toitev ahelreaktsioon.
Mida ma nüüd siis öelda tahtsin? Lihtsalt seda, et riigil ongi väga raske objektiivset paratamatust muuta. Agraarühiskond on kiiresti muutumas linnastunud tööstusühiskonnaks. See on lihtsalt maailma majanduse järgmine etapp arengus. Maal koondub põllumajandustootmine suurte ja üksikute tootjate kätte, ellu jääb vaid tugevalt kapitaliseeritud ja mastaabiga tootjad ja talud. Maa muutubjärjest rohkem puhkamise kohaks, mitte niivõrd töötamise kohaks. Protsess, mis on tegelikult maal täna juba nähtav. Masinad ja mehhaniseeritud tootmine ei vaja enam arvukalt tööjõudu. Ja inimene lähebki sinna kus tööjõudu on vaja. Koolitab end selleks keda vajatakse. Me võime naerda ja ilkuda nende ametite üle, aga kui turg maksab nende eest, siis inimühiskond neid väärtustab. Ja ma ei väidagi, et see protsess on lihtne ja tore, aga käsi rusikas taskus ei muuda maailma, too läheb Sinult küsimatagi edasi.
Mulle meeldivad Eesti tugevad talud, meeleldi ostan nende toodangut. Ometi ei ole nad elus tänu poliitikule, vaid iseenda ellujäämisvõimele ja tahtele.

Omaette võigas on vaadata seda kohutavat ülepolitiseeritust. Tekib tunne, et justkui poliitik määraks maailma iga tahu. Kust see pärit on? NL-ist? Turumajanduses toob riigile rikkuse vaid erasektori võimekus. St. Sinu otsus teha valikuid erasektoris viib kumulatiivselt oluliselt parema resultaadini kui see poliitikute poole küürutamine või sajatamine. Maksudega võib mängida siia-sinna, aga enne peab olema võimekus neid maksta. Poliitikutel on oma roll, aga see roll on piiratud. Ei tule sealt kunagi väga tõsiseltvõetavat lahendust Eesti majandusele.

Märkusena olgu öeldud, et see objektiivne paratamatus paistab ilusti silma juba tegelikult vanemast Eesti kirjandusklassikast. K.Ristikivi teosed „Tuli ja raud“ ja „Õige mehe koda“ kirjeldavad üsna hästi tollaseid inimesi, mõtteid ja motiive.

(12-12-2013 10:21 )excubitoris Kirjutas:  Tutanhamon - jahh riik ei hakka kehtestama palkasi - selles sul õigus. Kuid Riik keda huvitab enda ja Rahva jätkusuutlikus pikemaks kui mõned valimised ette omab mitmeid hoovasi mille abil on võimalik soodustada näiteks põllumajanduse arengut maal. Näiteks "mängides" maksudega ja muude soodustustega, et kui teed põllumajanduse äri maal ja maksad piisavalt suurt palka siis saad maksu soodustusi.
Võimalusi on veel ja neist on ilusti rääkinud Maaülikoolis tegutsev Leetsaar. Loodan, et nimi täpselt kuna hetkel pole arhiivi käepärast aga olen teda ka varem siin foorumis "promonud".

100% nõus Sinuga, seepärast mulle meeldiks diskussioon teemal "Mida saaks paremini teha", mitte "Nad teevad kõik valesti". Usun, et tõeliselt hea ideega oleks võimalik ettepanekule 1000 allkirja kokku saada, mis tagaks mingi teema arutelu juba Riigikogus.

Ma ei arva, et oleksin piisavalt pädev alustama diskussiooni "mida saaks maal paremini teha", kuid olen kindel, et härra Leetsaare peaks võimalikult vara sellesse kaasama - võimalik, et kellegi veel aga temaga olen ühes ruumis istunud ja teemat lahanud ehk mida saab ja mida vaja muuta maal ja selle seotus ühistegevusega. Lisan ühe lingi - keda teema tõsiselt huvitab peaks saama otsa peale. Link on hea ka selle pärast, et viib lehele mis on otseselt mõlema teemaga seotud.
http://yhistupank.ee/konverents/kolmas

Teine link veel: http://uus-riigikogu.blogspot.com/

Jaan Leetsar andis 2012. aastal välja ka õpiku kõrgkoolidele "Maamajanduslik ühistegevus", 570 lk. Väga huvitav lugemine oli, ise usun ka, et ühistuline ühistegevus oleks kuldne kesktee sotsialismi ja kapitalismi vahel.

Fakt on lihtsalt see, et on grupp inimesi, kes on suunaks võtnud konkreetse ajaloolise rahva tõekspidamised (Pheonicians), läbi selle loonud raha - intressiga, ning orjastanud nii enamus rahvastikust. Ühele äri - teistele põlvkondadel orjus terve elu.
Siinkohal küll küsimus, mis elu, kui tegelikult elu ennast terve eluea jooksul on vaid kübeke, sest enamus hõlmab kooliskäimist, suuresti tarbetu informatsiooni tuupimist, seejärel veel eriala õppimist (üldjuhul tasulisel kohal, siiani veel), seades ennast valmis töökohaks, mida sa ei pruugigi ega tõenäoliselt saagi. Töötades nii terve elu, mitte elades, kuna on siiski suur vahe, kas inimene läheb tööle motivatsiooniga tehtava töö tulemuslikkusest või lihtsalt järjekordse palgapäeva ootuses, millest viimane variant paratamatult enamuste elu saadab.
Ei jagata meile koolis teadmisi püramiidide kohta, nt Giza - kui joonestada ring pürmiidi sisse, järgides sisekülgi ning välja, järgides selle otsi - lahutades välise ringi sisemisest, saad valguse kiiruse. Või jagades näiteks püramiidi kõrguse kahe külje pikkuse summaga, on vastuseks Pii või et terve kompleks on ehitatud Fibenacci spiraali järgides, nii üle terve maailma, kõik omavahel ühenduses.
Infot ja teadmisi on palju, teadjad vähe, sest enamus sünnivad, et teenida - teenivad, et surra.
Kunagi inimesi armastati, asju kasutati,
nüüd aga asju armastatakse ja inimesi kasutatakse ära.
Senikaua, kui inimene ei ütle rahale Ei, eriti seda praegusel moel, ei lähe paremaks midagi ega kellegil, kuid sellele oleks väga hea ning efektiivne lahendus.

(16-12-2013 15:20 )Mees Kirjutas:  Kunagi inimesi armastati, asju kasutati,
nüüd aga asju armastatakse ja inimesi kasutatakse ära.

Jah, inimene on (töö-jõu/ väärtuste loomise) ressurss elik ese, mida kasutatakse kuni...lõpuks on ressurss versus ese ammendunud ja edasi tekitab tema ülalpidamine kuni utiliseerimiseni nö "haldajale" ebamugavusi, kulusid ehk muutub probleemiks.

(16-12-2013 16:50 )Eithea Kirjutas:  

(16-12-2013 15:20 )Mees Kirjutas:  Kunagi inimesi armastati, asju kasutati,
nüüd aga asju armastatakse ja inimesi kasutatakse ära.

Jah, inimene on (töö-jõu/ väärtuste loomise) ressurss elik ese, mida kasutatakse kuni...lõpuks on ressurss versus ese ammendunud ja edasi tekitab tema ülalpidamine kuni utiliseerimiseni nö "haldajale" ebamugavusi, kulusid ehk muutub probleemiks.

Iirimaal ma täpselt ei mäleta, mis minister, palus oma kodanikest töötutel "võimaluse korral" Iirimaalt lahkuda, et ei oleks koormaks. Khm.

Mõned lõigud Euro kasutuselevõtu aruandest Eesti panga kodulehelt

LISA 1. EESTI MAJANDUSPOLIITILISED EESMÄRGID EUROALA LIIKMENA.
Rahandusministri ja Eesti Panga presidendi kiri Euroopa Komisjonile, eurorühmale ja ECOFINile Tallinn, 3. juuni 2010

/---/Eesti väike ja avatud majandus tegi 2008. ja 2009. aastal üleilmse finantskriisi tõttu läbi tähelepanuväärse kohandumise. Nüüdseks on majanduslanguse põhi läbitud ning 2010. aastaks ootame 1% kogutoodangu kasvu. 2011. aastal kiireneb kasv kuni 4%ni.
/---/Eesti ametivõimude ühine eesmärk on tagada keskmises perspektiivis jätkusuutlikku majanduse ja tööhõive kasvu soodustavad ning tasakaalustatud makromajanduslikud tingimused, sealhulgas hinnastabiilsust loov majanduskeskkond. Meie poliitika toetab tootlike ressursside liikumist suure lisandväärtusega majandusharudesse, mis on jätkusuutliku arengu ja lähenemise üks eeltingimusi.
Eelarvepoliitika
/---/Oleme juba rakendanud peaaegu kõik 2010. aastaks kavandatud eelarve konsolideerimise meetmed, sealhulgas elektri ja kütuste aktsiisimaksude tõus.
/---/Et avalike teenuste kvaliteeti veelgi tõsta ja eelarve pikaajalist jätkusuutlikkust parandada, plaanime aastatel 2011 ja 2012 I) suurendada sotsiaalkaitsesüsteemide tõhusust, rakendades sealhulgas enam sihtotstarbelisi meetmeid; II) vaadata üle eripensionide süsteemi ning III) käivitada tervisekindlustuse rahastamisallikate ja kolmesambalise pensionisüsteemi riiklikult rahastatud komponendi analüüsi. Parlament kinnitas 2010. aasta aprillis pensionisüsteemi muudatused, mille kohaselt tõuseb kohustuslik pensioniiga järk-järgult 65 aastani.
Struktuurireformid
Struktuurireformide eesmärk on soodustada konkurentsivõimet ning jätkusuutlikku, laiapõhjalist ja inflatsioonisurveta majanduskasvu, mis tugineb kõrge lisandväärtusega sektoritele. Struktuurireformide tegevuskava eesmärk on toetada avatud majanduse põhimõtteid, soodsat ärikliimat ja turu paindlikkust, muu hulgas I) parandades veelgi meie suhteliselt paindliku tööturu toimimist, II) tagades toodete ja teenuste turgude tõhusa toimimise ning III) toetades investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning haridusse. 2009. aasta keskel töölepingu seadusesse tehtud muudatused suurendasid tööturu paindlikkust märkimisväärselt.
/---/Lisaks jätkavad ametivõimud maksukoormuse nihutamist otsestelt kaudsetele maksudele. Ootame, et need meetmed soodustavad paindlikke turustruktuure ning toovad kaasa töötuse vähenemist ja püsivat tööhõive määra kasvu.
/---/Arvestades, et Eesti turud juba on peaaegu täielikult avatud, oli jaeelektrituru avamine (jaetarbijatele aastaks 2013) ja Eesti elektrijaotusvõrgu jätkuv füüsiline integreerimine Põhjamaade turgudega üks 2010. aasta olulisematest sammudest.
/---/Avalikke investeeringuid on kasutatud ka muude kasvu takistavavate kitsaskohtade vähendamiseks ja tootmistegurite mobiilsuse tõstmiseks, kasutades sealjuures märkimisväärselt ELi struktuurifondide vahendeid.
/---/Kuigi valdav osa avalikest investeeringutest suunatakse teedevõrgustiku uuendamisse, moodustab tervishoiu, hariduse, teadus- ja arendustegevuse ning IT infrastruktuuri investeeringute maht täna kokku umbes 45% avalikest investeeringutest.
Finantssektori poliitika
Finantssektori poliitika eesmärk on tagada finantsstabiilsus ja vältida võimalike ohtude teket, sealhulgas ülemäärane laenukasv tulevikus.
/---/Kapitali adekvaatsuse nõue on Eestis kõrgem, kui Baseli raamistik ette näeb, ning ka riskikaale tõsteti 2006. aastal. Lisaks plaanivad ametivõimud konkreetsete võimalike ohtude paremaks vältimiseks kasutada Baseli raamistiku II samba võimalusi.
/---/Lisaks kasutame vajadusel regulatiivseid meetmeid ja muid vahendeid, sealhulgas maksupoliitika meetmeid, et I) vähendada stiimuleid ülemäärase riskiga laenamiseks; II) tagada, et pangad rakendavad veel hoolikamat krediidiriski hindamist; ning III) soodustada tasakaalustatud säästmiskalduvust.

Basel II http://www.fi.ee/?id=3224 ja http://www.deloitte.com/view/et_EE/ee/to.../index.htm

Milline (põllumajandus)majanduspoliitika selle eesmärgi alla mahub?

(16-12-2013 23:44 )Sinis Kirjutas:  Milline (põllumajandus)majanduspoliitika selle eesmärgi alla mahub?

Tänud ülevaate eest! Ega see polegi otseselt Eesti Panga ega Rahandusministeeriumi ülesanne (põllumajanduspoliitika ajamine). Küll on aga Euroopal lausa oma põllumajanduspoliitika.

Siin põllumajandusest laiemalt:
http://europa.eu/legislation_summaries/a...dex_et.htm

Siin kokkuvõte rahastamisest:
http://europa.eu/legislation_summaries/a...096_et.htm

Ja kui Eesti institutsioonide vastu huvi tunned, siis meil on selle valdkonna eest vastutav Põllumajandusministeerium:
http://agri.ee/YPP_tulevik/

(17-12-2013 09:06 )Tutanhamon Kirjutas:  

(16-12-2013 23:44 )Sinis Kirjutas:  Milline (põllumajandus)majanduspoliitika selle eesmärgi alla mahub?

Tänud ülevaate eest! Ega see polegi otseselt Eesti Panga ega Rahandusministeeriumi ülesanne (põllumajanduspoliitika ajamine). Küll on aga Euroopal lausa oma põllumajanduspoliitika.

Ja kui Eesti institutsioonide vastu huvi tunned, siis meil on selle valdkonna eest vastutav Põllumajandusministeerium:

Vaat kui huvitav, et siis põllumajandusele ressursi jagamine ei olegi/ei olnud toona otseselt Eesti Panga ega Rahandusministeeriumi ülesanne , aga ülejäänud päevapoliitilised otsused alljärgnevas said küll olla nende ülesanneteks:
- meie poliitika toetab tootlike ressursside liikumist suure lisandväärtusega majandusharudesse, mis on jätkusuutliku arengu ja lähenemise üks eeltingimusi;
- kohustuslik pensioniiga järk-järgult 65 aastani;
- sealhulgas elektri ja kütuste aktsiisimaksude tõus;
- töölepingu seadusesse tehtud muudatused;
- lisaks jätkavad ametivõimud maksukoormuse nihutamist otsestelt kaudsetele maksudele;
- jaeelektrituru avamine (jaetarbijatele aastaks 2013) ja Eesti elektrijaotusvõrgu jätkuv füüsiline integreerimine Põhjamaade turgudega üks 2010;
- teedevõrgustiku uuendamine?
Eelnevas tsiteeritud kasutaja Sinis`e postitatut - kõnealuse kiri on ühiselt allkirjastanud Eesti Panga presidendi ja Rahandusministri poolt.
Miks siis kõigele eelnevale ja tänaseks juba enam vähem realiseerunule eraldati ressursse/ anti arengu suunised, ainult põllumajandus olla Euroopal lausa oma, aga Eesti oma (?) ressursi/ suuniste jagamine just Eesti põllumajandusele ei olnud Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi ülesanne?