Paranoia Ühendriigid: Konspiratsiooniteooria

The United States of Paranoia: A Conspiracy Theory by Jesse Walker.

Raamat esitab Ameerika kultuuris ja poliitikas esinevate konspiratsiooniteooriate põhjaliku ajaloo alates koloniaalajast.

Ühte lõiku raamatust tuvustab artikkel "Robert Anton Wilson & Operation Mindfuck" mis avab diskordianistliku (eng wiki) vandenõu Operatsioon Ajukepp (ingl Operation Mindfuck, OM) tagamaid ning illuminaatluse-teemalise paranoia kontrakultuuri-nähtuseks saamise ajalugu.

Saan ma õigesti aru, et see 1970 aastal sündinud ajakirjanik, kelle raamatut sa tutvustad, on töötanud ka DJ-na, nõudepesijana ja mingisuguses koertefarmis?
See teine artikkel on tema hiljuti ilmunud raamatu promo. Ja väga kehv promo, kuna selles ta laimab teisi inimesi.
Ainuke mis mulle siinjuures huvi pakkus, on tema poolt mainitud (õigemini küll kritiseeritud) Robert Anton Wilson. Wilson oli äärmiselt haritud inimene ja avaldas 35 esoteerikaraamatut.

http://en.wikipedia.org/wiki/Robert_Anton_Wilson
On ääretult häbiväärne lugeda, kuidas ta oma raamatu tutvustuses Wilsonit naeruvääristab. Lisaks on Wilson juba kuus aastat surnud.
Tema parim töö oli "The Illuminatus Trilogy."
http://en.wikipedia.org/wiki/The_Illuminatus!_Trilogy

(23-08-2013 11:58 )Müstik Kirjutas:  On ääretult häbiväärne lugeda, kuidas ta oma raamatu tutvustuses Wilsonit naeruvääristab.

Seal ei ole ei Wilsoni ega ka kellegi teise naeruvääristamist või laimamist vaid hoopis Wilsoni ütlusi enda tegevuste kohta paranoia levitamisel. Ja tegu on lõiguga raamatust mitte reklaamitekstiga raamatule.

Mulle tundub siiski, et see Jesse Walker kannatab ise mingi paranoia käes.
Imelik, et USA-s niisuguseid raamatuid üldse avaldatakse.
Veel imelikum, et meie hulgas (para-webis) leidub niisuguste ajakirjanike fänne.
Raamatututvustusest jääb mulje nagu ta oleks alles hiljuti illuminaatidest kuulnud.
http://reason.com/people/jesse-walker/all

Ma pigem uurin Robert Anton Wilsoni teoseid.
Wilson on kirjutanud niipalju huvitavaid teoseid.
Sealhulgas:
http://en.wikipedia.org/wiki/Cosmic_Trig...Illuminati

Saab lugeda ka pdf-na:

http://www.principiadiscordia.com/downlo...ol%20I.pdf

Ma mõtlesin, et kribaks ka ühe teksti siia.

Üldiselt pean tunnistama, et mind huvitab (eriti) kõrgelennulistest v.teooriatest endist, palju rohkem tegelikult see, et miks inimesed neid usuvad. Seepärast ei oleks ilmselt para-web täiuslik, kui siin taolist arutelu ei oleks. Ükskõik kas kellelegi see parasjagu meeldib või mitte. Mõistlik inimene suudab arutled ka teemadel, mis talle parasjagu meeltmööda ei ole. Nii, et Kagelt asjakohane teema.

Eriti silmapaistev on muidugi Kurja ja Kõikvõimsa Eliidi Teooria. Kõik need teised v.teooriad on sellega vähemal või rohkemal määral ilmselt seotud. Nii, et see on vast peamine.
Ma ei usu, et üks mõistlik indiviid kahtleks päriselt eliidi (pisut ka selline totakas sõna, aga olgu) olemasolus. Vahe on lihtsalt uskumuses, et kui suur on tema mõjuvõim ja mis on tema lõppeesmärk. Kas see on puht praktilisele majandusvõimule orienteeritud või müütiline ja müstiline grupp, kel on mingid ambitsioonid orjastada rahvad, pritsida neid teadmata eesmärgil, kontrollida nende arvukust, toitumust, ja teab veel mida.

Praktiline majandusvõim ei ole minu arusaamisele kunagi olnud midagi püsivat, ikka väga raske on seda püsivalt säilitada. See muutub gruppide vahel, muutub riikide vahel. Varandused kahanevad, varandused suurenevad. Mõjuvõimsad perekonnad laostuvad, kerkivad esile. Iga ajastu toob oma eliidi, kes ei pea tingimata midagi endisest. Kaob raha, kaob võim. Nii see inimeste maailmas käib vist juba aastatuhandeid.

Muidugi päris kindlasti on olemas globaalne majanduslik eliit. On olemas isegi perekonnad, kel on teatud mõjuvõimu sajandeid, ometi ei ole seegi kunagi ühesuguselt suur. Eliit, kelle käes on üsna tugev majanduslik-poliitiline võim (jah, ka poliitiline, sest majanduslik võim kujundab alati tugevalt ka poliitikat. See ei ole kellelegi ilmselt uudis.) Aga kel tingimata ei ole ühesugune arusaamine ja koostöövalmidus. Nii kaua kui me eksisteerime turumajanduslikus majandusmudelis, nii kaua võib päris kindel olla, et on alati keegi, kes tõuseb esile majandusjõuna. Nii kaua kui keegi tõuseb esile majandusjõuna, nii kaua kestavad ilmselt v.teooriad Kurjast ja Kõikvõimsast Eliidist. Selle takistamiseks ilmselt peaks kehtestama kapitali liikumiskontrolli, seadma ülirange piiri ettevõtete kasumlikkusele jne. Kaotama eraettevõtluse ilmselt üldse. Sest headel ettevõtetel on komme suureks kasvada, oma omanikke rikkaks teha. Rikkus toob jällegi võimu. Tegelikult, olgem ausad, peaks kaotama turumajanduse üldse ja looma selgelt hoopis teistele alustele tugineva (arvatavasti) riikliku majandusüsteemi. Seal ehk on võimalik pärssida mingisuguse eliidi esiletõusu, ometi mulle tundub, et see uus süsteem vajaks just nimelt totaalse kontrolli. Ja keegi sisuliselt ikka ei garanteeriks, et kontrollorganid ise mingisuguseks mõjuvõimuga kauplejaks ei kujune. Ma olen üsna kindel, et kujuneb. Sellises süsteemis on tegelikult isegi tunduvalt parem oma mõjuvõimu säilitada. V.teooriateks oleks alust ikka. Tundub, et ühiskond on kasvanud liiga suureks, et ei tekiks umbusaldust ükskõik millise majanduslik-poliitilise ühiskonnakorralduse sees.

Ehk minu küsimus, milline oleks see süsteem, kus me saame väita, et ei ole ülivõimsat kontrollivat Eliiti. Irooniline, aga kuidas me seda kontrollime? Kuidas me seda tõestame ka kõige paadunumale v.teoreetikule? On see praktikas võimalik? Või kas v.teooriad on ühiskonnas paratamatu nähtus, kaasaegne globaliseerunud folkloor, võimendatuna massimeedia ja interneti levikust?
Teadlikult ei ole sisse toonud fantastikat mingisugustest tulnukatest ega nende poolt kontrollitud gruppidest See muudab isegi arutelu mõttetuks. Võitlemine nendega oleks nagu võitlemine tuuleveskitega. Iga tulnukrassi tagant leiame uue tulnukrassi jne.

(29-08-2013 14:07 )Akronüüm Kirjutas:  Ehk minu küsimus, milline oleks see süsteem, kus me saame väita, et ei ole ülivõimsat kontrollivat Eliiti. Irooniline, aga kuidas me seda kontrollime? Kuidas me seda tõestame ka kõige paadunumale v.teoreetikule? On see praktikas võimalik? Või kas v.teooriad on ühiskonnas paratamatu nähtus, kaasaegne globaliseerunud folkloor, võimendatuna massimeedia ja interneti levikust?
Teadlikult ei ole sisse toonud fantastikat mingisugustest tulnukatest ega nende poolt kontrollitud gruppidest See muudab isegi arutelu mõttetuks. Võitlemine nendega oleks nagu võitlemine tuuleveskitega. Iga tulnukrassi tagant leiame uue tulnukrassi jne.

Kui nüüd maa-väliste valitsemisteooriad välja jätta, siis siin lingil on kõik kirjas, kes meid valitsevad poliitilis-majanduslikult:

Impeeriumi kaheteraline mõõk – globaalne sõjamasin
ja valitsusvälised organisatsioonid (NGO-d)


Saage tuttavaks – meie tegelikud valitsejad, kirjutatakse sellel lehel.
Tony Cartalucci


Kui näete maailmas aset leidvat kurjakuulutavaid sündmusi, tasub süüdlasi otsida selle seltskonna hulgast.

On aeg tutvuda. Järgnev seltskond kujutab endast teie tegelikke valitsejaid. Nende võim on suurem mistahes valitud esinduskogust. Nende mõju on läbi imbunud kõikidest poliitilistest parteidest. Nemad on need, kelle taktikepi all kontrollitakse ameeriklaste ja eurooplaste elu kõiki tahke.

Tänapäeval oleme viimaks jõudnud punkti, kus inimesed hakkavad tajuma, et maailmas peab olema midagi väga valesti: Ameerika poliitika “vasakpoolne” establishment jätkab sujuvalt varemalt “parempoolsete” neokonservatiivide poolt alustatud sõdu ning alustab uusi kallaletunge, kasutades selleks täpselt samu valesid, mida levitatakse täpselt samade meediakontsernide poolt, mis alles hiljuti sisendasid massidele illusiooni Iraagi massihävitusrelvadest.

See “miski”, mille olemust vähesed mõistavad, ent mida üha enam inimesi tajuvad moraalse kurjusena, kujutab endast täielikult korporatiiv-finantsoligarhia poolt kaaperdatud rahvusvahelist võimusüsteemi, kus võimutäius kuulub ülemaailmset võimu omavatele finants-, meedia- ja tööstusimpeeriumitele. Ent olukord ei muutu senikaua, kuni inimesed pole võimelised ennast teadlike valikutega võõrutama korporatsioonidest ja institutsioonidest, mis tänaseks dikteerivad meie riiklike, rahvuslike ning isiklike elude kõiki tahke.

Kõigepealt tuuakse Rahvusvaheline kriisigrupp (International Crisis Group).
Tasub lugeda, millega see tegeleb.
Mõned tuntud Rahvusvahelise Kriisigrupi juhatuse liikmed:

George Soros
Kenneth Adelman
Samuel Berger
Wesley Clark
Mohamed ElBaradei
Carla Hills

Rahvusvahelise Kriisigrupi mainekad korporatiivsponsorid:


New Yorgi Carnegie Corporation
Hunt Alternatives Fund
Open Society Institute
Rockefeller Brothers Fund
Morgan Stanley
Deutsche Bank Group
Soros Fund Management LLC
McKinsey & Company
Chevron
Shell

Järgmisena tuuakse:
Brookings’i Instituut (Brookings Institute)
http://www.brookings.edu

Taust: Brookings’i Instituudi raamatukogust on võimalik leida praktiliselt kõikide relvastatud konfliktide kavandid milles lääneriigid on lähiajaloo vältel osalenud. Väärib märkimist, et rahvusvahelised kriisid, mida üldsus arvab tekkivat ettenägematute sündmuste keerises, on hõlpsasti prognoositavad igaühe poolt, kes suvatseb järgida Brookings’i Instituudi poolt finantseeritud uurimusi, mis käibivad kui pahaendelised märgid tulevikus aset leidvatest verevalamistest.

Brookingsi Instituuti rahastavad suurkorporatsioonid ja institutsioonid

Erafondid ja riikide valitsused:


Ford Foundation
Bill & Melinda Gates Foundation
The Rockefeller Foundation
Araabia Ühendemiraatide valitsus
Carnegie Corporation of New York
Rockefeller Brothers Fund

Pangandus ja finantskorporatsioonid:


Nathaniel Rothschild
Jacob Rothschild
Bank of America
Citi
Goldman Sachs
H&R Block
Kohlberg Kravis Roberts & Co.
Standard Chartered Bank
Temasek Holdings Limited
Visa Inc.

Naftakompaniid:


Exxon Mobil Corporation
Chevron
Shell Oil Company

Sõjatööstuskompleks ja tööstuskontsernid:


Daimler
General Dynamics Corporation
Lockheed Martin Corporation
Northrop Grumman Corporation
Siemens Corporation
The Boeing Company
General Electric Company
Westinghouse Electric Corporation
Raytheon Co.
Hitachi, Ltd.
Toyota

Telekommunikatsiooni ja tehnoloogia korporatsioonid:


AT&T
Google Corporation
Hewlett-Packard
Microsoft Corporation
Panasonic Corporation
Verizon Communications
Xerox Corporation
Skype

Järgmisena:
Välissuhete Nõukogu (Council on Foreign Relations)
http://www.cfr.org

Taust ning märkimisväärsed liikmed: Küsimus sellest, kes kuulub Välissuhete Nõukogu (CFR) liikmeskonda kõlab mõneti kohatuna. Asjakohasem oleks küsida, kes ei ole selle mõjuvõimsa institutsiooni liige. CFR’i liikmete hulka kuuluvad praktiliselt kõik saamahimulised karjääripoliitikud ning nende nõustajad, rääkimata isikutest, kes mehitavad “Fortune 500” suurkorporatsioonide juhatusi ja nõukogusid.

Lisaks on veel organisatsioone nimetatud. Kõiki ei hakka siia tooma, igaüks saab nende kohta ise lugeda.
http://www.decivitate.ee/?news_id=1793

Artikli üks lõpulõik:
Usku, et maailma juhtiv korporatiiv- ja finantsoligarhia lubaks oma agendat mõjutada hääleõiguslike masside poolt “demokraatlikus protsessis” tuleb pidada parimal juhul naiivseks. Ülemaailmne oligarhiline eliit on kindlustanud oma positsioone ülima hoolikusega, garanteerimaks, et relvad, energiakandjad, rikkus ja võim jääks alatiseks nende kätte, sõltumata sellest, kes mistahes riigis parajasti mõnel valitaval ametikohal troonib.

Lisaks veel, et tegu pole isegi mitte konspiratsiooniteooriaga, SEE ON ELU TÕSIASI.

Ma ei tahaks kõlada kuivalt ja tüütult, aga Müstik, me elame rahvusvahelises turumajanduses. On Sinu poolt loomulik, et sa tood need materjalid, mida Sa tegid. Nendes materjalides on osaliselt kindlasti tõtt, pole mõtet eitada.
Suurkorporatsioonide ülesloetlemine meid tegelikult ei aita kuigivõrd. Nende rida on veel palju ja palju pikem. Ma lisaksin siia veel 500 maailma suurimat SP- indeksisse kuuluvat ettevõtet. Ja jätkaks rida sealtki veel. Nagu ma ütlesin, sa ei saa sellises majandusüsteemis panna kätt ette suureks kasvamisele. Kui palju mõjutavad suurkorporatsioonid poliitikat, me võime ainult spekuleerida. Ainult üdini naiivne saab öelda, et üldse mitte. On see vandenõu? On see asi mis kujuneb paratamatult välja üksikisikule majandusvabadust andes?

Enamik Sinu poolt toodud ettevõtted on avalikult kaubeldavad ettevõtted. Aktsionäride nimekirjad avalikud. Vaadake kordki, kes neid ettevõtteid kontrollivad! Need ei ole enam ammu üksikisikute kontrolli all. See on rahvusvaheline ja tohutult laiapõhjaline kapital. Eri rahvusest riskifondid, erinevad ülisuured varahaldurid. Suurpangad. Nende osanikud on kes? Rahvusvaheline kapital on see, kes määrab majandust ja varaturge. Ülisuured varade omanikud on ka näiteks meie armsad pensionifondid. Hoolikal vaatlusel võid sa neidki leida mõne nimetatud ettevõtte aktsionäride struktuurist.

Viimased 10-aastat juba olen aktiivselt turul olnud. Pidevalt näen konkurentsi, konkurentsis on nii riskifondid kui ka (nimetatud) suurettevõtte omavahel. No ei huvita kedagi, et kas sinu nimi on Soros Fund Management LLC või Ichan Enterprise LP. Mõlemal on mõjuvõimsad tegelased taga.( Neid võiks muide siia loetlema jäädagi. Millegi pärast armastavad v.teooriad mängida eriti ainult Sorose, Rockefelleri ja Rothschild`i nimedega. V.teooriate lemmiklapsed, ometi julgen väita on see kaduvväike tükike liikuvast kapitalist.) Vajadusel panustavad nood miljarditega üksteise vastu. Soros võtab vastu ülisuuri kahjumeid/kasumeid, Rothschild`id nime kandev investeerimispank kaotab tehinguid Goldmanile. Goldman konkureerib Morgan Stanley´ga, jne. No ei ole mäng, kuradi reaalne on. Mitte keegi ei suuda päriselt kontrollida turgu. Ma ei ole absoluutselt nõus väitega, et ühelegi neist oleks midagi sellises majandusüsteemis garanteeritud. Ütlen ausalt, et need 10-aastat on teinud mind üha rohkem skeptiliseks mingite taoliste kontrollivate teooriate suhtes.

Aga loomulikult, ei saa ma pretendeerida tõele. Liialt keeruline ja võimatu oleks see ühele isikule.
V.teooriad tulevad üksikisikute majandusvabadusest. Tahe kontrollida poliitikat tuleb majandusvõimsusest. Me peame keelama täielikult eraettevõtluse, sest sellesse on ju sisse kirjutatud majanduslik ebavõrdsus, majanduslik võim.
Aga nagu ma küsisin, kas on mõistlikku alternatiivi?

Akronüüm. Jutt on tegelastest, kes mängivad kapitali abil mõjuvõimuga, see eristabki neid ülejäänutest. See, kes kuipalju mingis fondis, pangas võidab, kaotab, pole näitajaks.

Alternatiiv, pealegi mõistlik, on alati. Küsimus on pigem meie endi valmisolekus seda näha. Mida öelda tahtsin, on see, et meie loomus pole valikuks lihtsalt küps, seda enam, kui valikuks vaid üks kahest teieneteist välistavast võimalusest; see pole ju lõpuks mingi valik, olgugi teisel küljes silt „mõistlik“

Aga mäng on väikese inimese töö, kahjuks liiga paljud meist on mängu kütkeis, olgu selleks siis raha, võim, sõda, kuld, naised, vandenõud, misiganes.

To Akronüüm:
Tahtsin sellega öelda, et suurkoporatsioonide nõukogudega võitlemine on samuti nagu tuuleveskitega võitlemine.
Nad ju kontrollivad ka meediat. Ja avaldavad niisuguseid raamatuid, mille tutvustamisega teema algab.
Küsid, kas on mõistlikku alternatiivi.
Mina seda ei leia. Ehkki aegade jooksul on tagatubades muidugi igasugust välja mõeldud, pole see kuigi mõistlikuks osutunud.
Vastuseks võid lugeda ka selle artikli lõpulõiku, mille eelmises postituses ära tõin.

Akronüüm - sa kindlasti siis tead mis vahe on A, B ja mõned tähed vahest veel - aktsiatel? Nüüd vaata sellel turul hoolikalt ringi ja püüa selgusele jõuda millise klassi aktsiatega seal kaubeldakse. Ja nüüd mõtle mis vahet millistega kaubeldakse. Loodan, et oskad järeldusi teha sellest.

Tapatalk from GalaxyTab

Sinis, Sa oled ju arukas naine, mõistad, et mu kaks postitust midagi ega kedagi ei õigusta. Kui sa üldjuhul inimestega kõiges nõus ei ole, siis hakatakse su jutus nägema jumal teab mida. Mu postitusi ei tasu võtta rünnakuna. See, et ma ei usu suurejoonelisi v.teooriaid, see ei tähenda veel , et ma ei usu praktilisi majandushuvidest lähtuvaid v.teooriaid. No ausalt, see oleks minust ikka kohutavalt naiivne.

Ma võin välja valida portsu suurettevõtteid ja öelda, et need kauplevad majandusvõimuga, ma võin näpuga näidata kohalikule ettevõtjale, kes minu arvates kaupleb majandusvõimuga. Kui ma saan midagi enda poolt teha, siis vist oleks mõistlik teha? See käitumine, milles me süüdistame valitud suurfirmasid, lokkab isegi kohalikul tasandil ju. Kahtleb keegi selles? Ometi ma ei süüdistaks taolises käitumises kohe kogu maailma väike- ja suurfirmasid.

Su keskmises lõigus räägitu, ongi ju minu põhiline teese olnud.
Ja viimasele lõigule kirjutaks ma samuti alla.
Sinu loetletutest meeldivad vandenõud ja naised mulle veel eriti


Excubitoris.
Sa ei kujuta ette kui hoolikalt ma olen ringi vaadanud. Lõviosa maailma majandusvõimsusest kontrollivad lihtaktsiad, ehk siis Sinu näite puhul A-aktsiad. Ma saan aru mida Sa vist tahad öelda, aga probleemi ma ei näe.

mida erinevates aktsiakategooriates tehakse, ei oma tähtsust. Oluline on ainult üks küsimus - kuhu läheb ja kus asub enamus kaevandatud-töödeldud kullast. Milleks seda korjatakse ja kellele seda hoitakse...

(29-08-2013 20:02 )euroruubel Kirjutas:  mida erinevates aktsiakategooriates tehakse, ei oma tähtsust. Oluline on ainult üks küsimus - kuhu läheb ja kus asub enamus kaevandatud-töödeldud kullast. Milleks seda korjatakse ja kellele seda hoitakse...

Kusagil oli toodud kogu maailma kulla kogus pildina maja kõrval ( kui ma ei eksi). Kui nägin seda pilti tekkis kohe küsimus, et kuidas nii vähe. Kui telekas on näidanud kuidas toodetakse kulda ja kulla kangid mutkui tulevad. Ja see oli vaid ühes ettevõttes tehtud video.

Akronüüm - see ei ole päris nii - uuri edasi. Osad aktsiad annavad vaid vahest pappi - teised aga natuke ka võimu. Kaubeldakse aga siiski avalikult vaid esimestega - teised jäävad "omadele".

Tapatalk from GalaxyTab

Excubitoris. Kui õpetada soovid, siis palun ära tee seda siin teemas ja üldistustega vaid kusagil teises teemas ja täpsemalt.

Sinis, ega ma seda rünnaku asja tegelikult niiväga Sulle mõelnudki. See oli nö üleüdiselt kõigile. Mõni ehk tõlgendab mu poste valesti. Ei ole absoluutselt põhjust.


Excubitoris.
Kui Sa ise väikeseid uuringuid viitsiksit teha, oleksid juba isiklikule tõele päris lähedal

Sa oled mult seda juba vist korduvalt küsinud, vastuse olengi sulle andnud. Teeme korra veel proovi.
See , et osad on tähistatud tähega B ja kannavad fikseeritud tulumäära, ei tähenda, et nad kontrollivad kapitali. Eelisaktsiate osakaal on üldjuhul maailma suurimate pankadel ja investeerimispankadel, suurettevõtetel kogu aktsionäride kapitalist võrreldes väike. Neid pakuvad aeg-ajal ettevõtted ikka, et anda investoritele valik. Valiku võivad teha enamsti just eespool mainitud institutsionaalsed investorid. Täpselt nagu võivad valiku teha võlakirjainvestorid, kui ettevõte otsustab eelisaktsiate või lihtaktsiate asemel pakkuda näiteks võlakirju. Ükski nendest ei ole saladus. Pigem rahastuse ja kapitalijuhtimise valik. Enne väljastatakse avalikud prospektid, mida võivad lugeda kõik. Rahvusvaheline kapital võib osta pakutud võlga eelisaktsiaid või lihtaktiaid. Ja põhjus ongi lihtne. Mõni eelistab lihtaktsiaid, mille tulupotentsiaal on tavaliselt kõige kõrgem, teine jällegi eelisaltaktsiaid, mis saab alati suhteliselt turvalisema kokkulepitud tulumäära. Vahe on riskantsuses., volatiilsuses.
Julgelt üle poole maailma suurimate ettevõtete kapitalist on avalikult kaubeldav. Public float on enamikel juhtudel vähemalt 70-80%. Ja see kuulub suurtele riskifondidele ja varahaklduritele pea täielikult. On väga raske leida tänapäeva suurettevõtet, mille market cap ületab näiteks 10 miljardit dollarit ja sellest näiteks kuulub insaideritele üle 30%. Enamasti jääb see alla 10% Isegi nii kõrge protsent ei ole väga levinud. Suurpankade ja äriettevõtete puhul on see pigem reegel. Igaüks kellel on piisavalt raha saab public floati kokku osta ja ettevõttes kontrolli haarata. Seda näiteks põhjusel, et ta tahab juhtimist muuta.
Isegi kui ettevõtte public float on väike, võib kuuluda mittekaubeldav osa ikkagi mitmele fondile ja institutsioonile. Privaattehinguid tehakse ka üliuurte plokkidena turu väliselt. Jällegi rahvusvahelise kapitali totaalne pärusmaa.Väga kõrge insaiderite osakaal enamikes maailma suurfirmades on harv nähtus.

(29-08-2013 21:04 )kage Kirjutas:  Excubitoris. Kui õpetada soovid, siis palun ära tee seda siin teemas ja üldistustega vaid kusagil teises teemas ja täpsemalt.

Kage - kui õpetada soovid mine kooli. Äkki tood isegi kasu.

Akronüüm - ei ole sinult seda küsinud - oma mäletamist mööda vähemalt. Aga tänud vähemalt - ilus ümmargune jutt - veereb hästi.

Tapatalk from GalaxyTab

Ei Excubitoris. Me oleme täiesti kindlalt samal teemal kusagil para-webi teemades rääkinud. Vastasin sulle juba tookord. Aga ilmselt Sa mu postitusi väga ei viitsi lugeda. Ma mõistan Sind
Kaeva nende ettevõtete bilanssi, täiesti avalik info.

Viimast korda.
Lihtaktsia on see mis annab võimu. Eelisaktsial ei ole hääleõigust, et kaasa rääkida firma juhtimise. Nagu eelmises postis ütlesin, see on investorite vaba valik, et kumma valib.
Lihtaktsiaid saab ettevõte jagada A ja B aktsiateks. Eelisaktsiaid saab jagada Aja B jne. Täiesti vabalt võib lihtaktsiatest Näiteks B-aktsiale anda vaid 1/10-ndiku A-aktsia hääleõigusest. See B-aktsia kaupleb sama moodi turul, investor saab A-aktsiale sarnaselt osa ettevõtte dividendidest ja kapitali kasvust ja kahanemisest.

Mis on siinjuures oluline? Esiteks on oluline mõista, et igasuguse aktsia õigused on avalik info. Kui kellelegi tuleb hiljem üllatuseks, et tema ostetud B-aktsia kannab vaid osa A hääleõigusest, siis sellisel isikul oleks parem turult üldse eemale hoida. Inimene ei saa lihtsalt aru mida ta teeb. Kui inimene ei saa aru, et ta ostab aktsiat, milles enamusosalust kontrollib juhtkond , siis mida ma veel ütlen?

Teiseks. Kui isegi on mitme tähistusega aktsiaid, siis oluline on ikkagi firma kogu vabalt kaubeldav hääleõiguslik osa, ükskõik mis tähistusega aktsiate vormis. Arvutada hääleõigusi peaks igaüks ise oskama, olenemata aktsiate tähistusest. Üldjuhul on need erinevad tähistusega aktsiad turul saadaval ja avalikult kaubeldavad. Sa võid kokku kühveldada nii B kui ka A- aktsiaid. Suuromanik ei pea väljastama alati B aktsiaid ja andma nendele alati väiksema hääleõiguse. Kui suuromanik tahab kontrolli säilitada, saab ta seda säilitada läbi enamusosaluse A-aktsiates ka siis, kui teist liiki aktsiaid ei olegi üldse väljastatud. Selline kontroll on absoluutselt kõige levinum.
USA näitel on kõikide nende v.teooriate lemmiklaste Goldmani, Morgan S, Citigroup, Bank of America aktsiakapitali public float koosneb vaid ühte liiki lihtaktsiatest hulgal, et korraldada seal igasugune juhtkonna vahetus. Insaiderite kogu kontroll on ikka väga tagasihoidlik.Sarnane pilt on enamike USA ettevõtluse vaieldamatu lipulaeva SP500- indeksisse kuuluvate ettevõtete puhul. Küll aga on kõigil väljastatud eelisaktsiaid (olgu need a, b, s või d), mis ei osale juhtimisõiguses.
Lihtsamalt seletada enam ei oska.

Pole hullu Akronüüm. Jätan sulle sinu arvamuse. Ek pea hetkel vajalikuks seda teemat edasi ajada. Selleks on mul omad põhjused ja hetkel pole minu käsutuses pabereid millega sind veenda. Seega - kuni paremate päevadeni. Ei tohiks enam kaua jäänud olla kui mõningad asjad päevavalgusesse jõuavad - siis vestleme edasi aktsiate teemadel.

Tapatalk from GalaxyTab

http://nstarikov.ru/blog/30107#more-30107
Tekst venekeelne, vene kirjanik Nikolai Starikov seletab geopoliitilist mängu Vene ja Anglosaksi maailma vahel viimase kolme sajandi jooksul.
Kuna veebruarirevolutsioon aastal 1917 ja edasised sündmused, toimusid ka Briti salateenistuse aktiivsel mahitamisel, toetusel ning suunamisel, siis meenutades 30ndate aastate Venemaal toimunud kohtuprotsesse, kus süüdlasi nimetati inglise spioonideks-pagan võtku, ega see nii vale polegi.

(30-08-2013 15:10 )excubitoris Kirjutas:  Pole hullu Akronüüm. Jätan sulle sinu arvamuse. Ek pea hetkel vajalikuks seda teemat edasi ajada. Selleks on mul omad põhjused ja hetkel pole minu käsutuses pabereid millega sind veenda. Seega - kuni paremate päevadeni. Ei tohiks enam kaua jäänud olla kui mõningad asjad päevavalgusesse jõuavad - siis vestleme edasi aktsiate teemadel.

Tapatalk from GalaxyTab

Kui vajad pabereid siis ei valda teemat? Kui valdad teemat ei vaja pabereid ja avaldad oma arvamuse? Kaua ja päevavalgusega muidu nõus.

PS: Tahvlil saab võtta selle tapatalk i reklaami levitamise eest linnukese maha. Ma usun, et kedagi eriti ei huvita su tahvli päritolu. Samuti usun, et arvestades su ameerika IT kogemust, professionaalsust ja seal teiste arvutite arstimist saad iseseisvalt sellega hakkama.

(29-08-2013 17:04 )Akronüüm Kirjutas:  Soros võtab vastu ülisuuri kahjumeid/kasumeid, Rothschild`id nime kandev investeerimispank kaotab tehinguid Goldmanile. Goldman konkureerib Morgan Stanley´ga, jne. No ei ole mäng, kuradi reaalne on. Mitte keegi ei suuda päriselt kontrollida turgu.

WD Gann kasutas 1920ndatel 4-ruumilist tesserakti ja 6-ruumilist hekserakti. Samuti erinevaid ajatsükleid, 10 ja 20, sest turud hakkavad ennast tihtipeale kordama (Poincare Conjuction?).

(19-09-2013 21:35 )Faraday Kirjutas:  

(30-08-2013 15:10 )excubitoris Kirjutas:  Pole hullu Akronüüm. Jätan sulle sinu arvamuse. Ek pea hetkel vajalikuks seda teemat edasi ajada. Selleks on mul omad põhjused ja hetkel pole minu käsutuses pabereid millega sind veenda. Seega - kuni paremate päevadeni. Ei tohiks enam kaua jäänud olla kui mõningad asjad päevavalgusesse jõuavad - siis vestleme edasi aktsiate teemadel.

Tapatalk from GalaxyTab

Kui vajad pabereid siis ei valda teemat? Kui valdad teemat ei vaja pabereid ja avaldad oma arvamuse? Kaua ja päevavalgusega muidu nõus.

PS: Tahvlil saab võtta selle tapatalk i reklaami levitamise eest linnukese maha. Ma usun, et kedagi eriti ei huvita su tahvli päritolu. Samuti usun, et arvestades su ameerika IT kogemust, professionaalsust ja seal teiste arvutite arstimist saad iseseisvalt sellega hakkama.

Alati ei peagi tõepoolest vaidlema mingite „paberist“ tõestuste, lõputute linkide ja muu säärase vahendusel. Nagunii leiab igaüks netiavarustest omale lingi (või teadmamehe), mis/kes just tema jaoks midagi tõestab.
Kuigi head viited ja lingid asjaliku infoga on teretulnud, siis foorum ei peagi minu arvates kujunema lõputuks lingimereks. Igaüks jääb nagunii vaidlema enese teadmiste, usu ja kogemuste baasil. Ükskõik kust need kogemused, teadmised ja usk pärit parasjagu on. Para-web ei ole teadusfoorum, erialaspetsialistide foorum. Pole vist isegi mitte ainult „para“ foorum. On rohkem selline (värvikas) vaba arvamuste foorum.

Ja alati ei pea raevukalt vaidlema (kuigi see aitab foorumi aktiivsusele ilmselt kaasa) , võib ka lihtsalt arutleda. Tahte küsimus. Ma olen teatud määral nõus, et väga detailseks siin ei peagi minema, ei ole mõtet meil tegelikult jorutada lehekülgede pikkuselt lihtaktsiatest, eelisaktsiatest, aktsionäride struktuurist. Kes tahab, uurib ise, saladus see ei ole. Eriti ei pea detailidesse kinni jääma mingite supereliidi või muude suurejoonelisemate v.teooriate lahkamise puhul. Lihtsurelikule vaevalt, et mingit lõplikku tõde nendes saabub. Rohkem ongi selline arutlemise teema, olgu või üldsõnaline.



W.D Gann oli tõesti legendaarne oma lähenemise poolest. Loomulikult me täpselt ei tea, et kui kasumlikud tema meetodid reaalsuses olid. Ilmselt tema jaoks olid. Müts maha selliste inimeste ees, kes oma tegevusse taolise põhjalikkusega süvenevad.
Turule lähenetakse väga erinevate strateegiatega ja meetoditega, pole ühtset ja kindlat võluvitsa nagunii. Ühe jaoks toimib üks, teise jaoks teine.
Turgu kujundavad inimesed, inimeste psühholoogi ei muutu aja jooksul kuigivõrd. Seepärast pole midagi imestada, et mustrid ajas korduvad. Mitte alati täpselt küll, pigem on teatud sarnasusi. Õeldakse, et ajalugu ei korda ennast turul täpselt, pigem riimub.
Aga see pole vast selle teema arutelu.

(21-09-2013 22:59 )Akronüüm Kirjutas:  Para-web ei ole teadusfoorum, erialaspetsialistide foorum. Pole vist isegi mitte ainult „para“ foorum. On rohkem selline (värvikas) vaba arvamuste foorum.

Ja alati ei pea raevukalt vaidlema (kuigi see aitab foorumi aktiivsusele ilmselt kaasa) , võib ka lihtsalt arutleda. Tahte küsimus. Ma olen teatud määral nõus, et väga detailseks siin ei peagi minema, ei ole mõtet meil tegelikult jorutada lehekülgede pikkuselt lihtaktsiatest, eelisaktsiatest, aktsionäride struktuurist. Kes tahab, uurib ise, saladus see ei ole. Eriti ei pea detailidesse kinni jääma mingite supereliidi või muude suurejoonelisemate v.teooriate lahkamise puhul. Lihtsurelikule vaevalt, et mingit lõplikku tõde nendes saabub. Rohkem ongi selline arutlemise teema, olgu või üldsõnaline.

Nõus eelolevaga.
Samas, kuna teemasid on palju, siis aktsiahuvilised võivad vabalt siin oma joru ajada. Mina lihtsurelikuna selle kõige lugemise peale nagunii oma aega ei raiska, seda enam, et olen kindel, et praegune majandus- ja rahandussüsteem jõuab varsti lõpufinišisse.

Aga huvitavaid linke loeks küll, kuid tõesti oleks ülimalt tore, kui nende juurde alati lisatakse ladus jutt paari-kolme lausega, millest seal räägitakse, eriti, kui need veel võõrkeelsed on.

Lisaks veel Diskordianismi arhiivid (inglise keeles).