Maa-alused tunnelid

Otsisin küll teemat, mille alla järgnev mõttekild sobida võiks, aga ei leidnud. Mõni targem foorumikasutaja võib mu postituse rahumeeli ümber tõsta .

Siirdusin kuumadest ilmadest tingitud roidumuse sunnil tagasi lapsepõlve radadele ning hakkasin omaaegseid lemmikraamatuid läbi lugema. Jõudsin otsapidi Uurali folklooril põhinevate muinasjuttudeni. Täiskasvanuna vaatan neid jutte aga natuke teise pilguga - mäepõues pesitsev pooljumaluse-laadne valitsejatar, kes end mõnikord inimese, mõnikord aga hiiglasliku sisalikuna ilmutab (saadetud seejuures sisalikest/madudest), kel suured maa-alused paleed ja uhked kaevandused, kuhu ta ka inimesi tööle meelitas... võib-olla on paraveeb mu ära rikkunud, aga mina loon siin teatud paralleele sootuks huvitavamate tegelastega. Eesti keeles suurt midagi ei leia, inglise keeles saab Uurali folkloorist kogu vajaliku info kätte, kui lüüa otsingumootorisse sisse "Mistress of Copper Mountain", vene keelt ma kahjuks piisavalt heal tasemel ei valda.

Eks neil muinasjuttudelgi võib mingi tõepõhi all olla.
Juhin taas tähelepanu naagadele:
http://et.wikipedia.org/wiki/Naaga

Naaga on hinduistlike ja budistlike uskumuste kohaselt väga suur mao (ussi) kujuline pooljumal, kes valvab eelkõige väärtusi ja aardeid, nii materiaalseid kui vaimseid. Naagadest on ka meie foorumis kirjutatud. Küllap need naagade legendid jõudsid siis ka Uuralitesse.

Ise sattusin aga Ecuadori kuulsat ja maailma pikimat maa-alust tunnelit otsides, järgmisele lingile:
http://www.stangrist.com/tunnels.htm

Lõuna-Ameerika on nimelt kummalised tunnelid, mis sadu miile pikad.
Neid maa-alustes koridorides on ka konditsioneer ja puha.

Järgmisel lingil on aga üsna kummaline teave ja nimelt niisugune:
Illuminaatide salatunnelid.
Juulis 1969 avastati fantastilised tunnelid Ecuadoris, sh metallplaadid tundmatute kirjadega. See Equadori tunnelikompleks kadus aga peaaegu samas avalikkuse eest. Selle koopa leidudega olevat tegelenud astronaut Neil Armstrong, kes on ka vabamüürlane. Millised saladused nad leidsid sealt? Kus on need artefaktid nüüd?
http://www.thepatriotscave.com/2009/04/s...inati.html

http://www.philipcoppens.com/metal_libr.html

Nüüd saab neid sellest tunnelist avastatud artefakte vaadata ka sellest põnevast videost:
http://www.youtube.com/watch?v=XmMwo1Xzg...re=related


[Muudetud: 7-10-2010 Müstik]

Malahiitlaegas
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?10559

Nii Poolas kui Saksamaal kaiguvad siiani legendid Lääne Poolas paiknevaist maa-alustest tohututest rajatistest mille otstarve ja ulatus on siiani teadmata.

See metsases-soises Alam-Sileesias paiknenud objekt oli liitlaste kätte sattunud Wehrmachti salajastel kaartidel tähistatud koodnimetusega Die Hauptlager Regenwurm, ehk „Vihmaussi pealaager“.

Poola ja Venemaa asjatundjate sõnul on see betoonist ja terasest ja tugevalt kindlustatud allmaalinn tänapäevani üks 20 sajandi „Terra Inkognito“.

1960 aastate alguses, tehti Venemaa Poolas paikneva väekoondise prokuratuurile ülesandeks alustada teisest maailmasõjast pärinevate ja siiani uurimata III Reichi salajaste militaarobjektide kaardistamist ja tundmaõppimist, kaasates selleks Nõukogude Liidu sõjaväe parimaid spetsialiste.

Ülesanne anti polkovnik Aleksander Liskinile.
Kiirelt formeeritud erigrupp varustati tehnikaga ja saadeti läbi Volow:i, Gloguw:i ja Zelonije Gura – Kenshitsu:sse.
See paikkond on kaetud järskude voore-laadsete mäeseljandikega mille vahel on nii sügavaid järvi kui soolaukaid.
Kogu paikkond on kaetud tiheda metsaga mis paljudes kohtades on praktiliselt läbimatu.
Lisaks keerulisele reljeefile on siiani kõikjal näha pikkades rivides tankitõkete betoonpüramiidide „draakonihambaid“, miiniväljadele viitavaid ohutähiseid ja wehrmachti insenerivägede poolt rajatud kunstlikke veetõkkeid…
Kõik see, kõik need oskuslikult reljeefi ja loodusega seotud rajatised pidid antud rajoonis olema kindlaks korgiks pealetungivate vägede vastu.

Erigrupp jõudnuna Mendzizhech (mida sakslased nimetasid Mezeritsem:iks), asuti kaardistama valitsevat olukorda ja koguma andmeid.

Kohalikest elanikest polnud palju kasu… Kes vaikis kangekaelselt, kes rehmas käega ja poetas vaid, et vist seal Kišhva järve äärse siiski midagi on…

Nagu militaarajalugu on korduvalt tõestanud on rängalt kindlustatud rajoonidel, „liinidel“ ja „vallidel“ praktilist sõjalist tähendust haruharva.
Ja oma otsest ülesannet suudavad nad täita vaid siis kui rajatised on tõesti ainsas nn. „geograafilises-ukseavas“, nagu näiteks Mannerheimi liin Karjala kitsusel.
Aga seegi on pigem erand ja langes paraku ka Mannerheimi liin ükskord ikkagi…

Sõjakeeris tegi omad korrektiivid ja nii ei toimunud ka selles regioonis 1945 aasta jaanuaris erilisi lahinguid, rängalt kindlustatud ja tegelikult läbimatust rajoonist läksid ründavad väekoondised lihtsalt tiibhaardega mööda, kui paari kohaliku tähtsusega ja luureotstarbelist lahingut mitte arvestada.

Omaette huvitav küsimus on aga see, kuidas saksa sõjaväe rinde peastaabist tulnud korralduse kohaselt suudeti kindlustatud regioonist evakueerida praktiliselt kogu Hauptlager Regenwurm:i garnison.
Kaks SS waffeni polku pluss SS diviisi Totenkopf õppedivision, pluss teeninduspolk. Tuhanded mehed evakueeriti paari tunni jooksul.
Aga kuhu, kui ainukesel teel juba möirgasid 44 kaardiväebrigaadi tankid (kindral Katukovi kaardiväe tankiarmeest)?

Sama tankikoondise paar esimest pataljoni leidsid kiire leekides lõpu kas ülitihedatel miiniväljadel või kadusid soomusmasinad koos meeskonnaga põhjatutesse soolaugastesse mis olid oskuslikult läbitavaks metsateeks maskeeritud.


Prokuratuuri juhitav vene armee erirühm võttis nüüd ühendust kohaliku Poola armee suurtükiväe rügemendi ohvitseri Telyutko:ga kes vastutas ka kogu regiooni tsiiviilkaitselise ohutuse eest.
Poola kapten oli küllaltki hästi kursis sellega, mis asus endises SS:i maapealses laagris. Staabihoone, angaarid, töökojad, kasarmud ja õppehooned.
Aga kui küsisime mis leidub maa all, muutus kapten sõnakehvaks…

„Noh mis öelda….alustame sellest, et töökodadesse tuleb vool… 380 voliti.
Korralik kaabel betoonist kaablitranzhees.
Väikese eripäraga.

Mitte keegi ei teadnud, ega tea praegugi, kuskohast see vool tuleb ja kuidas seda välja lülitada.
Kaabel on siiani voolu all. Kvaliteetse sageduse ja pingega mis pole sõjast saati kordagi katkenud.
Kus on selle kaabli teine ots? Mis teda toidab?

Täpselt sama teema on veevarustusega.
Nii joogiveega kui kanalisatsiooniga. Kust tuleb ja kuhu läheb? Pole aimugi. Aga töötab korralikult.

Väeosa sapöörid tõstsid väeosa territooriumil paaril kaevul kaaned maha.
Kaevudes on paari meetri sügavusel veepind…üritasime mõõta sügavust….lõpmatu… Mõõteraskus keris nelisada meetrit trossi….rohkem lihtsalt polnud trumlil… ja ei jõudnudki põhja.
Muidugi on võimalik, et tugev horisontaalne veevool viis raskuse põiktunnelisse - aga ka seda on raske uskuda… mis oleks sellise rajatise otstarve ja kuskohast tuleb selline veemass?
Elektrivoolu annab arvatavalt salajane allmaahüdroelektrijaam.
Mis moodi on see aga juhitud, et töötab ilma remondi ja järelvalveta juba aastakümneid, see on tavamõistusele arusaamatu…

Või see Kšiva järveke.
Oleks nagu harilik metsajärv…võtad paadi ja teed paari tunniga piki kaldaid ringi peale…aga mis huvitav, siin pole kunagi laineid.
Viskad midagi vette, isegi ringlained sumbuvad ülikiiresti.

Põhjakaldal on näha kolm tohutut betoonist kuplit.
Kitsad laskeavad mis suunatud itta ja lõunasse nagu korralikul militaarrajatisel kohane.
Aga sissekäiku pole … ka mitte maskeeritut-varjatut.
Arvatavalt on nende kaitserajatiste ruumid seotud mingite maaaluste süsteemidega.
Sapöörid üritasid ühte neist lõhata.
Ladusid laskeavasse, mis suletud seest soomusluugiga, hunniku toolipakette ja varjestasid terve mäe liivakottidega.
Pauk oli selline, et vist kuuldi seda ka Varssavis … aga tolku ei midagi.
Sama hästi oleksime võinud seda dotti käbidega loopida.

Üritasime soomusluuki autogeeniga lõigata, jälle null.
Lõikeavast hakkas kobrutama mingit valget vahtu mis kustutas leegi koheselt.
Lõpuks lõime käega … Ja ega miski siin eriti kutsugi luusima, kapten osutas vanale vildakale sildile kus kahes keeles: HÄDAOHT! MIINID!

Vaadake seda saart.
Kena väike saareke metsajärvel.
Ruutmeetrit viiskümmend, kaetud mätaste, kasvavate mändide ja pajudega.
Aga tegelikkuses see polegi saar.
Tegemist on ujuvsaarega, mis aeglaselt-aeglaselt triivides vahetab oma asukohta … nagu ankrus paat.

Järve põhjalahes aga tõuseb veest betoontorn.
Ülitugevast betoonist, tipus oleva soomusterasest õhukogujaga.
Konstruktsioonilt äravahetamiseni sarnane Moskva metroo õhutuskolonnidega- ainult suurem, palju suurem. Ju miski järvepõhja all, suures sügavuses vajab intensiivset õhuvahetust …

Poola kaptenilt saadud informatsioon ei andnud praktilist tulemit peale selge äratundmise- meil on tegemist väga tõsise ja võib-olla ohtliku objektiga.

Polkovnik Liskin võttis ühendust sõjaväeringkonna staabiga ja palus juhtkonnal võimaldada erirühma kaasata Kuibošhevi Kõrgema Sapöörivägede Õppeasutuse spetsialiste koos eritehnikaga.

Operatiivselt kaasatud sapöörikomando suutiski avada ühe kuplitest, kasutati mingit kombinatsiooni suunatud kumulatiiv ja fugass lõhkekehadest.

Nii nagu oligi arvata - avatud tohutu betoonkupli maaaluse korruse seinast paljastus tunnelisuu pimedusse … tegemist oli kitsa käiguga mis lõppes rauast, veel sügavamale laskuva keerdtrepiga.

Laskununa paarkümmend trepikeerdu jõuti hinnanguliselt 30-40 meetri sügavusele allpool maapinda.
Trepišaht lõppes massiivse rauduksega mis avanes mängleva kergusega.

Rühma liikmete keemiliste kandelampide valgusvihkudes avanes tohutu hall, mõlemast otsast suubuvate suuremõõtmeliste tunnelitega.

Halli ühes küljes oli perrooni sarnane eend, mille tasapinnale suubus pimedasse tühjusesse suubuv külgtunnel, ka selle mõõtmed sobisid vabalt mahutama sõitvat veoautot.

Halli suubuvad peatunnelid olid aga hariliku metrootunneli mõõtu - nende põrandail standartmõõdus raudteerelsid, aga seintel kulgemas isolaatoritel alalisvoolu kontaktliinid.

Tähelepanu! Kõik on pinge all!

Erirühm otsustas jaguneda kaheks, üks osa grupist sisenes läände, teine itta kulgevasse tunnelisse.

Aeglaselt, hoolikalt jälgides kõike ümbritsevat, hakati liikuma.

Hingatav õhk oli värske, samuti ei olnud ka kogu läbitud tunneli ulatuses märkigi võimalikust sissetungivast veest, kõik see andis tunnistust briljantsest ehituskvaliteedist ja suurepärasest inseneritööst.

Olles liikunud ligi kilomeetri hargnes läänepoolne tunneliharu.
Grupp otsustas liikuda suunaga loodesse hargnevasse tunnelisse. Selles tunnelis rööpad lõppesid peatselt omamoodi laadimisestakaadiga.

Tegemist oli arvatavalt mingi ümberlaadimisjaamaga.
Suures võlvlaega ruumis oleva estakaadi tasapinnalt suundus väiksema mõõduga tunnel jälle otse läände - praeguse Saksamaa suunas.

Seda suunda uurima asunud sõjaväelased sattusid nüüd tõelisesse labürinti.
Iga paarisaja meetri tagant suubusid sellesse tunnelisse külgtunnelid, osad olid avatud, osad sulustatud massiivsete terasustega, aga osalt hoolikalt kinni müüritud või betoneeritud.

Kaasas olevad insener-tehnikud eesotsas leitnant Tšerpanoviga ahhetasid, selline skeem saab olla vaid mingi tohutu suure süsteemi logistiline osa.

Süsteem ise aga peab võrduma suure linnaga, kõigi oma vajaduste ja funktsioonidega.

Suhteliselt kohaliku tähtsusega kaitserajatis sellist tohutut insenertehnilist allmaasüsteemi lihtsalt ei vaja.
See linn peab olema võimeline, hinnates kogu rajatise kapitaalsust, autonoomselt eksisteerima aastaid, võib-olla aastakümneid …

Läände liikunud uurimisrühm naases raudteetunnelisse ja liikus piki seda veel paarkümmend kilomeetrit Oderi jõe suunas.

Hinnates, et tunneli põrandapind jätkas laskumist, aeglaselt aga pidevalt, oletati, et ollakse ligikaudu 150 meetri sügavusel mis on täiesti piisav tehniliselt jõe alt kulgemiseks.

Uurimisgrupi vanem polkovnik Liskin hindas kaudselt, et mõlemad uurimisrühmad on läbinud tsirka kakskümmend kilomeetrit maalaluseid tunneleid ja galeriisid.

Kõige eelduste kohaselt kulgeb läände suunduv raudteetunnel Oderi alt edasi Saksamaa territooriumi suunas.

Kogu selle arvatava suurel territooriumil paikneva allmaalinna uurimine on aga juba teise mastaabi ja tähtsusega ettevõtmine.
Vajab see väga suuri jõude, vahendeid ning eritehnikat ja palju-palju aega…

Kuskohas on teisel pool Oderit, näiteks Saksamaal selle süsteemi lõppjaam, millega see võib omakorda ühenduses olla, on raske isegi oletada…
Nii võeti vastu otsus asuda tagasiteele.

Tehtud erirühma luureaktsioonist vormistati nõuetekohane raport koos allkirjade ja tõendatud faktikirjeldustega brigaadikomandörile.

Kummaline mõeldagi, maapinnal käis verine sõda, lõhkesid pommid, põlesid tankid, aga siin sõitsid kuivades valgustatud tunnelites rongid, ss-lased toimetasid oma saladuslikke toiminguid, varjatud linn töötas, elas häirimatult.


Nagu kinnitab endine brigaadi staabiülem polkovnik P.N. Kabanov, siis peatselt peale esimest erigrupi sisenemist varjatud linna transpordisüsteemi, sõitis spetsiaalselt kohale Põhja väegrupi komandör, kindralpolkovnik P.S. Marjahin, kes isiklikult laskus allmaarajatisse.

Asjaga kursis olevate ohvitseride arvamused toovad kogu objekti olemuse ja tähenduse täiesti uude valgusesse.

Kogu ajavahemiku 1958 kuni 1992 aastani kamandas kohalikku brigaadi kokku üheksa komandöri, ja kõik nad, soovid või ei soovi, pidid adapteeruma sellise saladusliku õõvastava allmaaterritooriumi olemasoleku faktiga.

Lisaks brigaadiohvitseridele tutvusid selle objektiga ka praktiliselt kõik Põhja Väegrupi Juhtivkoosseisu ohvitserid.

Insener-sapöörivägede uurimuse kohaselt oli ainuüksi kohaliku venemaa garnisoni baseerumisala all 44 kilomeetrit täiesti töökorras allmaakommunikatsioone.

Praktiliselt uuritigi vaid seda osa lähemalt, garnisoni-alust ja sellega piirnevaid tunneleid-saale ja labürinte.

Peale selge ja konkreetselt äratuntava transporditunnelite sihtotstarbe on ülejäänud rajatiste tehniliste sõlmede ja lahenduste tähendus ja kasutuseesmärk siiani arusaamatu.

Poola uurija Podbelski on uurinud antud rajatist alates 80-test aastatest.
Tal on õnnestunud läbida tunneleid mootorrattaga isegi 60 kilomeetri kaugusele, kus süsteem on olnud sulustatud veelüüsidega.
Tema sõnul alustati antud objekti ehitust 1933 aastal ja jätkati kogu sõja kestel.

Kogu valminud süsteemi ulatust võib ainult oletada.
Arvatakse et siiani on avamata ühendusteed mitmetesse allmaatehastesse ja strateegilistesse ladudesse kogu tohutul territooriumil mis katab Lääne Poolat ja Ida Saksamaad.

Erilised veega täidetud tunnelid kulgevad Kšiva järvest Visoki ja Peski järvedeni mis asuvad sellest viie kuni seitsme kilomeetri kaugusel.

Ise paistab Kšiva järv silma oma ilu ja ülipuhta veega.
See saladuslik järv koos oma ujuva saarega on kogu suure saladuse lahutamatu osa.

Järve pindala on ligikaudu 200 tuhat ruutmeetrit, aga sügavus kolmest (läänes) kuni 20 meetrini (idas).

Just selles idaosas õnnestus sõjaväelastel-harrastuskalastajatel suvisel eredal suvepäeval märgata järvepõhjas midagi, mis oma kujult ja otstarbelt oleks nagu tohutu suur porine luuk, kaetud hõredate vesikasvudega….sõdurid panid talle nimeks „põrgusilm“.
See silm on siiani tihedalt suletud.

Mis on selle all? Raketišaht?

Kas ujuva saare ülesanne oligi kunagi varjata antud tohutut luuki ja šahti vaenlase lennukite vaatlejate ja võimalike pommide eest?
Või oli ta ülesanne nagu kingstonil mis avanedes uputab allmaasüsteemi selle osa?

Aga kuna see luuk on kinni, siis miks ei kasutatud tema sihipärast otstarvet 1945 aasta jaanuaris kui kogu garnison saladuslikult kadus?

Seetõttu ei tohi jätta arvestamata võimalust et maaalune linn ei ole mitte maha jäetud ja uputatud vaid lihtsalt konserveeritud kuni erijuhuni või vajaduse tekkimiseni…

Mida kõike varjavad selle tohutu süsteemi allmaahorisondid?

Keda nad ootavad?

Google otsingusõnaks on parem "Regenwurmlager",
siis tuleb nii pilte kui ka lugusid, näiteks:
http://nnm.ru/blogs/weyz/lager_dozhdevog..._fev_2007/
http://jack.gorod.tomsk.ru/index-1255420503.php
http://www.necton.lv/component/content/a...twall.html (vene keeles),
http://mysteriousall.blogspot.com/2010/0...ty-hs.html (inglise keeles).
http://www.youtube.com/watch?v=OMQ9u4uQV5M (video)

Tsitaat:Algselt postitas zed

Nii Poolas kui Saksamaal kaiguvad siiani legendid Lääne Poolas paiknevaist maa-alustest tohututest rajatistest mille otstarve ja ulatus on siiani teadmata.

Poola ja Venemaa asjatundjate sõnul on see betoonist ja terasest ja tugevalt kindlustatud allmaalinn tänapäevani üks 20 sajandi „Terra Inkognito“.

Laskununa paarkümmend trepikeerdu jõuti hinnanguliselt 30-40 meetri sügavusele allpool maapinda.
Trepišaht lõppes massiivse rauduksega mis avanes mängleva kergusega.

Rühma liikmete keemiliste kandelampide valgusvihkudes avanes tohutu hall, mõlemast otsast suubuvate suuremõõtmeliste tunnelitega.

Halli ühes küljes oli perrooni sarnane eend, mille tasapinnale suubus pimedasse tühjusesse suubuv külgtunnel, ka selle mõõtmed sobisid vabalt mahutama sõitvat veoautot.

Halli suubuvad peatunnelid olid aga hariliku metrootunneli mõõtu - nende põrandail standartmõõdus raudteerelsid, aga seintel kulgemas isolaatoritel alalisvoolu kontaktliinid.

Hingatav õhk oli värske, samuti ei olnud ka kogu läbitud tunneli ulatuses märkigi võimalikust sissetungivast veest, kõik see andis tunnistust briljantsest ehituskvaliteedist ja suurepärasest inseneritööst.


Tegemist oli arvatavalt mingi ümberlaadimisjaamaga.
Suures võlvlaega ruumis oleva estakaadi tasapinnalt suundus väiksema mõõduga tunnel jälle otse läände - praeguse Saksamaa suunas.

Seda suunda uurima asunud sõjaväelased sattusid nüüd tõelisesse labürinti.
Iga paarisaja meetri tagant suubusid sellesse tunnelisse külgtunnelid, osad olid avatud, osad sulustatud massiivsete terasustega, aga osalt hoolikalt kinni müüritud või betoneeritud.

Kaasas olevad insener-tehnikud eesotsas leitnant Tšerpanoviga ahhetasid, selline skeem saab olla vaid mingi tohutu suure süsteemi logistiline osa.

Süsteem ise aga peab võrduma suure linnaga, kõigi oma vajaduste ja funktsioonidega.

Suhteliselt kohaliku tähtsusega kaitserajatis sellist tohutut insenertehnilist allmaasüsteemi lihtsalt ei vaja.
See linn peab olema võimeline, hinnates kogu rajatise kapitaalsust, autonoomselt eksisteerima aastaid, võib-olla aastakümneid …

Uurimisgrupi vanem polkovnik Liskin hindas kaudselt, et mõlemad uurimisrühmad on läbinud tsirka kakskümmend kilomeetrit maalaluseid tunneleid ja galeriisid.

Kõige eelduste kohaselt kulgeb läände suunduv raudteetunnel Oderi alt edasi Saksamaa territooriumi suunas.


Poola uurija Podbelski on uurinud antud rajatist alates 80-test aastatest.
Tal on õnnestunud läbida tunneleid mootorrattaga isegi 60 kilomeetri kaugusele, kus süsteem on olnud sulustatud veelüüsidega.
Tema sõnul alustati antud objekti ehitust 1933 aastal ja jätkati kogu sõja kestel.

Ise paistab Kšiva järv silma oma ilu ja ülipuhta veega.
See saladuslik järv koos oma ujuva saarega on kogu suure saladuse lahutamatu osa.

Aga kuna see luuk on kinni, siis miks ei kasutatud tema sihipärast otstarvet 1945 aasta jaanuaris kui kogu garnison saladuslikult kadus?

Seetõttu ei tohi jätta arvestamata võimalust et maaalune linn ei ole mitte maha jäetud ja uputatud vaid lihtsalt konserveeritud kuni erijuhuni või vajaduse tekkimiseni…

Mida kõike varjavad selle tohutu süsteemi allmaahorisondid?

Keda nad ootavad?

Ütlemata põnev teave, Zed!
Tõin selle kõige huvitavama osa eraldi välja.
Kuna eespool oli juttu Ecuadori salapärasest iidsest tunnelitesüsteemist, mis sadu kilomeetreid pikk ja kust leiti metallplaadid tundmatute kirjadega ja olid ventilatsioonisahtid, siis selle Poola salapärase tunnelitesüsteemiga seoses kerkib kohe pähe küsimus: kes need ehitas?
Tundub, et kui sakslased selle leidsid, oli seal juba see kõik olemas, ka see maa-alune linn, mille kohta ma kahtlustan, et selle võisid ehitada muistsed tsivilisatsioonid. ..Ehk sakslased täiendasid või kasutasid seda sõjaliseks või mõneks muuks otstarbeks, aga iidne ja salapärane paik tundub see olema küll!
Ja kuhu see garnisoni täis mehi siis kadus?
Kuna ka Saksamaalt (mis linn see nüüd oligi?selle kohta isegi omaette teema) leiti ühest lossist käik, mis viis maa alla, kus raudtee ja puha, siis....
Nojah, on selgunud, et maa-aluseid tunneleid on igas maailmajaos (ehk isegi igas riigis?), siis...küllap selle maailma vägevad ikka teavad, kuhu evakueeruda, kui aeg tuleb.
Tehnoloogi antud linke ei ole veel aega saanud uurida.

Tallinnas:
10 meetri sügavuses Ingeri käigus, kraadiklaas klõpsib nelja ja viie kraadise temperatuurinäidu vahel ning silmitseme Tallinna esimest metrood oma tunnelis.

Müstik mine käi linnas ära.Tallinna alune paksult atlantide käike täis

See Regenwurmlager pole videos vaadatult veeranditki nii võimas kui jutus räägitud.Võibolla tegemist omaaegse natside tuumavarjendiga.

Müstik näed seal on ju kirjas et seda hakati rajama 1933 , mitte ennemuistsel ajal gnoomide poolt. Usu et ka kaasaegne inimene suudab midagi rajada, kõik ei pea olema "ennemuistsete vägevate tsivilisatsioonide" poolt tehtud .

Loomulikult ei ole kõik maa-alused tunnelid muistsete tsivilisatsioonide ehitatud, aga Ecuadori sadu kilomeetreid pikad tunnelid siiski on!

http://www.stangrist.com/TunnelsMoricz.htm

Niisamuti on maa-aluseid tunneleid avastatud ka Sahaara kõrbes ning Costa-Ricas. Need on rajatud rohkem kui 5000 a. tagasi. Venemaal avastati maa-alune tunnel Koola poolsaarel 1920. a-tel ühe tead. ekspeditsiooni pool. Nii, et kes selle tunneli sinna ehitasid? Poolakad?



[Muudetud: 17-10-2010 Müstik]

Mitte Poolakad aga Pingviinid kes tiirutavad ringi lendavate taldrikutega.

See koht Saksamaal, kust leiti maa-alune tunnel ja rööpad, on Wewlsburgi loss, mida nimetatakse ka SS-i ordulinnuseks:

http://et.metapedia.org/wiki/Wewelsburgi_linnus
Selle kohta meil ka siin eraldi teema:
http://www.para-web.org/viewthread.php?tid=4871&page=1

Varem arvasin, et see maa-alune käik viis ehk Tiibetisse, nüüd mõtlen, et äkki oli otsapidi Poola tunneliga ühendatud.
Kogu maakera all olevat ju tunnelitevõrgustik, mis ehitatud iidsete tsivilisatsioonide poolt ja milledest natsid olid vägagi teadlikud.
Tehnoloogi antud lingid väga huvitavad, aga kõigest ei saa inglise keeles täpselt aru.

Seal on näiteks kirjutatud, et Poolas ja Saksamaal on legendid saladuslikest maa-alustest tunnelites ja need olid ka kaardile kantud.

Tsitaat:Algselt postitas Marleena
ka saaremaal on tunneleid....minuteada on kogu sõrvesääre metsaalune neid täis uuristatud,nimelt oli sõja ajal seal tebeli patarei ja kui venelased märkasid,et sakslased hakkavad sörve säärele ohtlikult lähedale jõudma,õhati patarei merepoolses küljes laengud ja kõik sõdurid,kes seal olid uppusid....hirmsaid asju tehti sõja ajal ikka!!!
siiani pole neid käike suudetud veest tühjaks pumbata,juurdevool on lihtsalt nii võimas,keegi ei tea mis seal all leiduda võib.......

Sinu jutt on kahjuks "rahvajutt", sellel aastal pumbati komandopunkt tühjaks ja lähemalt saab sellest lugeda siit. Merega ühendus puudub hoopis...

Sattus ette üks link, kus on toodud tähtsamad maa-alused tunnelid kogu maailmas ja sissepääsud neisse:
New York City
There is an entrance to the tunnels in New York City "in the vicinity of Midtown Manhattan that can be reached through an abandoned elevator shaft that only very few know about

The Nahanni Valley (Canada) Entrance
This covers 250 square miles in the southern end of the Mackenzie Mountains of Canada. It lies almost 550 miles due west of Fort Simpson on the Mackenzie River of northwest Canada.
The Liyobaa Cave Entrance

This was sealed off by Catholic Priests who believed it to be an entrance to "Hell."

The Maltese Cave Entrance
This entrance is located on the island of Malta, near the small village of "Casal Paula." (This village is built on the "Corradino" plateau, and overlooks the capitol town of Malta, "Valletta," as well as Grand Harbour.) In 1902, workmen digging a well in Casal Paula fell into a subterranean cavern.

The Staffordshire, England Entrance
Somewhere in Staffordshire, England, a lonely field exists in which a laborer discovered a large iron plate beneath the dirt. The "hatch" was large and oval, with an iron ring mounted on it. This entrance led into the tunnels.

The Dulce, New Mexico Base
An underground Military Base/Laboratory in Dulce, New Mexico connects with the underground network of tunnels which honeycombs our planet, and the lower levels of this base are allegedly under the control of Inner Earth beings or Aliens.
The area around Dulce has had a high number of reported Animal Mutilations." Bases in the United States Mt. Ranier, Washington State Mt. Lassen, Tehama County, California Death Valley, California Superstition Mountains, Arizona Mt. Shasta, California Brown Mountain, North Carolina Mt. Ranier Entrance.

A very active UFO base exists beneath Mt. Ranier. There are also said to be underground "vaults" containing records of the ancient Lemurians. (Note: F.L. Boschke wrote the book "The Unexplained" about the mysteries surrounding Mt. Ranier.) The ice cap of Mt. Ranier contains a maze of corridors and caves. In August of 1970, scientists climbed to the top of Mt. Ranier, and entered these caverns and tunnels. Evidence was found indicating that a small lake exists deep beneath the ice cap. It is possible that one could find a way to get beneath Mt. Ranier through these tunnels.
The Mt. Lassen Entrance Mt. Lassen in Tehama County, California is an entrance to a large underground city. Near the foot of Mt. Lassen is a town called Manten. A man named "Ralph B. Fields" lived (lives?) there, and found the entrance to the underground city. His friend "Joe" was with him. The cave entrance is in the side of the mountain, at a little over 7,000 feet above sea level, and is near a rock outcropping suitable for camping under.

Death Valley, CA. Entrance. [Local Indian legends speak of a tunnel that runs beneath the desert. (Note: The book "Death Valley Men," tells the story of 3 people who are supposed to have found an underground city connected with this tunnel, and who actually took treasures from it. The entrance to the Death Valley Tunnel is in the Panamint Mountains down on the lower edge of the range near Wingate Pass, in the bottom of an old abandoned shaft.

The Mt. Shasta, CA Entrance
There are tunnels beneath Mt. Shasta that lead to a UFO base there, as well as tunnels that connect with the vast world-wide tunnel network. The Lemurian city "Telos" is said to exist beneath Mt. Shasta. William Hamilton has done much research on Mt. Shasta and the tunnels. He has privately published a book entitled "Alien Magic" 249 North Brand Boulevard, Suite 651 Glendale, CA 91203

The Brown Mountain Entrance Brown Mountain is in North Carolina near Morganton. Morganton is "about 15 miles north of an actual highway marker which has been posted by the state providing any visitor the best view" of Brown Mountain. Brown Mountain is an area in which many strange lights have been seen. There are entrances that lead inside the mountain to an isolated (?) Alien base.

Canadian UFO Bases
Entrances at Lake Ontario possible underwater UFO bases/cities. Toronto Tunnels leading to subterranean city. Newfoundland Condemned Iron Mine connects with tunnels. Lake Ontario "Lights" Orange-colored spheres have been seen coming out of/diving into Lake Ontario. The area of highest activity is between Oakville and Toronto. There may be a connection to the Lakeview Hydro-electric plant, as many of these UFOs have been seen heading in that direction. (Note: "The Great Lakes Triangle" by Jay Gourley would be interesting reading for more information about UFOs, etc. in the Great Lakes area.)

Toronto Entrance
There is a small opening to the underground tunnels off Parliament Street in downtown Toronto. (The entrance is between two apartment buildings, and leads to the tunnels via the sewers.) The underground city (abandoned?) beneath Toronto has its center beneath Gerrard Street and Church Street. Above this area, strange magnetic effects have been observed. (Note: This corner of Gerrard & Church streets has a higher accident rate than anywhere else in Toronto. It is believed that underground equipment utilizing powerful magnetic fields (which have caused many strange magnetic effects in houses near this intersection) are responsible for the bizarre equipment failures that often are the cause of these accidents.) The Indians near Toronto have legends of these tunnels.

Newfoundland Iron Mine Entrance
After one of the Iron Mines in Newfoundland Province had been dug deeper than any other, strange happenings caused the mine to be shut down. The mining town in which this mine is located is near the Newfoundland-Quebec Border. This mine, having been condemned, is off-limits, and the police DO enforce this. Sneaking in late at night seems to be the only way to gain entrance.

BRAZIL
One tunnel in Brazil is near Ponte Grosse in the state of Parana. (Fruit orchards were seen here.) Another entrance in Brazil is near Rincon, state of Parana. Also, in the state of Santa Catarina, Brazil, near the city of Joinville there is a mountain containing an entrance to the tunnels. (Santa Catarina is an area alive with subterranean activity, including strange 'singing' from underground.) Another entrance in Brazil is in the state of Sao Paulo near Concepiao. Still another entrance in Santa Catarina near Gaspar has subterranean fruit orchards. "The states of Santa Catarina and Parana, Brazil are honeycombed by a network of Atlantean tunnels that lead to subterranean cities."

Mõningaid maa-aluseid tunneleid on siin juba eespool ka pikemalt käsitletud või vähemalt ära mainitud, aga paljud on ka uudsed ja saladusi kätkevad endast nad kõik.
Pikemalt neist siin lingil:
http://www.ufos-aliens.co.uk/cosmicunder.html

Euroopas kulges kiviajal tohutu maa-aluste tunnelite võrgustik (17)
05.08.2011

Avastati neoliitikumist ehk nooremast kiviajast pärinevad tunnelid, mis kulgesid Šotimaalt kuni Türgini, vahendas Daily Mail. Sellest maa-alusest võrgustikust kirjutab Heinrich Kusch oma värskeltilmunud raamatus.

Tunneleid leiti sadade neoliitikumi aegsete asulate alt. Fakt, et nii paljud neist on säilinud ka 12 000 aastat hiljem näitab, et originaalis pidi võrgustik olema tohutu.

Saksa arheoloogi Heinrich Kuschi sõnul on märke tunnelitest leitud sadade neoliitikumiaegsete asulate alt üle kogu kontinendi. «Ainuüksi Saksamaal Baierimaal oleme me leidnud 700 meetri ulatuses neid maa-aluseid tunneleid. Austrias Styrias oleme leidnud 350 meetrit,» ütles ta. «Üle Euroopa oli neid tuhandeid – Šotimaa põhjaosast kuni Vahemereni».

Suurem osa tunnelitest ei ole laiemad kui 70 sentimeetrit, mis on piisav selleks, et inimene mahuks seal roomama. «Mõnedes kohtades on need laiemad ja istekohtadega või ruumide ja varakambritega,» selgitas Kusch. Kõik tunnelid küll omavahel ei ühendu, kuid kokkuvõtvalt moodustavad need massiivse võrgustiku.

Osad eksperdid usuvad, et võrgustik oli mõeldud inimese kaitsmiseks metsloomade eest. Teised arvavad aga, et tunneleid kasutati kunagi ohutu reisimise eesmärgil, kus liikumist ei mõjutanud isegi halb ilmastik.

Raamat räägib, et tunnelite sissepääsu kohtades olid sageli kabelid. Seda põhjendatakse eelkõige sellega, et nii hoiti eemale paganlikke jõude.

Allikas: http://www.postimees.ee/521250/euroopas-...vorgustik/

Kas tegemist ei või olla maaaluste jõgedega mis on veest tühjaks jooksnud?
Vaadates Daily Maili artikklist pilte mis on välja pandud siis need toetavad minu mõtet.

Ajalehe artiklitele lisatakse suvalisi pilte.
Siin maa-alused tunnelid Saksamaal ja Austrias. Juures ka kaart, kus need asuvad:

http://www.spiegel.de/international/zeit...48,00.html

Ka on lisatud 9 pilti ja ühel pildil ronib mees otse tunnelist kirikusse, mille kohale see on ehitatud. See on Erdstalli tunnelikompleks ja kirik on Kleinzwettel. Austria arheoloogid on leidnud tunnelitest ka savikannusid. On öeldud, et tunnelid on oma 12 000 aastat tagasi tehtud (ilmselt eelmiste arenenud tsivilisatsioonide poolt), aga küllap leiab neist ka hilisemate elanike jälgi ja esemeid, sest paljusid on ka hiljem kasutatud.

Huvitav, et öeldakse, et need Euroopa maa-alused tunnelid saavad alguse Šotimaalt. Tean seni ainult seda, et Šotimaa Rosslyini-Hawthorndeni kompleks on ühendatud maa-aluste käikude võrguga ja koobastega.

Türgi kohta on meil aga see Türgi maa-aluste linnade teema:
http://www.para-web.org/showthread.php?t...sed+linnad

Otsida seosed iga tunneli vahel mis on meie jalge all on sama arukas kui eeldada, et kõik inimesed kes kannavad t-särke on omavahel veresuguluses ja saavad kord aastas ühel suurel üritusel kokku, et tassike teed juua.
Aga eedame, et kõik tunnelid on omavahel seotud ja püüame asja arutada sealt edasi. Mis on nende tunnelite eesmärk? Tunnelitte keskmine diameeter on äärmiselt väike, kõrgus kõigest 70 cm, mis tähendab, et inimene kes soovib antud tunnelit kasutada peab roomama. See tekitab minus küsimuse, et kui 12tuhat aastat tagasi elanud kõrgtsivilatsioon suutis terve euroopa maaaluse katta tunnelitega, siis miks nad ei teinud seda laiemaks, et saaks püsti kõndida ja, et oleks ruumi ka pagasile. Kas tegemist oli ehk kilplastega?
Teine küsimus mis tekib. Ristiusk on teatavasti ainult 2tuhat aastat vana. Kuidas on võimalik, et 12tuhande aasta vanustes tunnelites on (risti)usu kabelid?

Eespoolses artiklis oli jah kirjutatud:

(05-08-2011 16:13 )Müstik Kirjutas:  Raamat räägib, et tunnelite sissepääsu kohtades olid sageli kabelid. Seda põhjendatakse eelkõige sellega, et nii hoiti eemale paganlikke jõude.

Tegelikult tekib küsimus, et milliseid paganlikke jõude? Reptiloide?
Ja miks just ristiusu kabelid? Küllap ehk olid seal tunneli sissepääsude juures varem mingid muistsed ehitised ja nende asemel siis püstitati hiljem kabelid. VS ehk teab rohkem sellest arvata?
Võib ka olla, et tegemist ei olnud üldse ristiusu kabelitega.
Ja on ka võimalus, et seal elasid need väiksekasvulised hallid tulnukad. Või siis haldjarahvas, kellest legendides niipalju juttu.
Teemades on ka arutletud selle üle, et muistsel ajal sõideti maa-all mingitel "rongidel" või siis vimanadel. Istudes võtab inimene teatavasti vähem ruumi ka. Näiteks Malta saarelt on leitud ka maa pealt rööpajälgi:
http://www.para-web.org/showthread.php?t...lta+saarel
Muuseas, osades kohtades on need tunnelid ikka laiemad ja kõrgemad ka, aga üllatuseks tuli, et neid on kogu Euroopas.
Aga noh üllatustest ju elu koosnebki. Alles hiljaaegu ei teadnud sedagi, et Euroopas nii palju püramiide on.
Venemaal avastati maa-alune tunnel Koola poolsaarel 1920. a-tel ühe tead. ekspeditsiooni poolt. Samuti on tunnelid Kaukaasia mägedes ja mitmel pool mujalgi.
Müütiline maa-alune kuningriik Agharti, mille tunnelid viivad igale poole maailmas, olevat asustatud kataülüsmi järgselt u. 60 000 a. tagasi. järgselt. Nii, et tunnelid võivad ulatuda palju iidsemasse aega kui 12 000 a. tagasi. Väidetakse ka, et aghartilased on kosmosetulnukad, kes on peale kataklüsme endale maa all pelgupaiga leidnud.

(05-08-2011 19:24 )Arila Kirjutas:  Otsida seosed iga tunneli vahel mis on meie jalge all on sama arukas kui eeldada, et kõik inimesed kes kannavad t-särke on omavahel veresuguluses ja saavad kord aastas ühel suurel üritusel kokku, et tassike teed juua.
Aga eedame, et kõik tunnelid on omavahel seotud ja püüame asja arutada sealt edasi. Mis on nende tunnelite eesmärk? Tunnelitte keskmine diameeter on äärmiselt väike, kõrgus kõigest 70 cm, mis tähendab, et inimene kes soovib antud tunnelit kasutada peab roomama. See tekitab minus küsimuse, et kui 12tuhat aastat tagasi elanud kõrgtsivilatsioon suutis terve euroopa maaaluse katta tunnelitega, siis miks nad ei teinud seda laiemaks, et saaks püsti kõndida ja, et oleks ruumi ka pagasile. Kas tegemist oli ehk kilplastega?
Teine küsimus mis tekib. Ristiusk on teatavasti ainult 2tuhat aastat vana. Kuidas on võimalik, et 12tuhande aasta vanustes tunnelites on (risti)usu kabelid?

Tore on näha, et mõnel ka loogilist mõtlemist on!
Üldjuhul läheb kohe jutt maaaluste ja mingite reptide
peale, aga et need käigud vesi aja jooksul on uuristanud,
see on välistatud

Et siis lähtume primitiiv-tänapäevasest situatsioonist ja ainuüksi "homo sapiensi "seisukohalt. Vähe oma halle ajurakke rakendades ja reptidele iseloomulikku käitumist meelde tuletades, ei ole miski võimatu. Sealjuures ka transporteerumisviis antud tunnelites võib osutuda äärmiselt erinevaks meie ettekujutlustest.

Probleem on selles, et ca 12 000 a tagasi on raske leida inimese püsiasustust - nimetatud käigud eeldavad, et töö vilju maitsti ise. Paraku aga rändava eluviisiga seltskonnal on raske leida põhjust, miks ühele territooriumile nii meeletult investeerida. Pikemad käigud eeldavad mitme hõimu koostööd, olelusvõitlus dikteeris aga pigem konkurentsi. Rääkimata sellest, et need käigud võisid saada ka lõksudeks - ei ole eriti mõtekad varjupaigaks ka.Käigud niigi väikesed. Eriti kui lihtsam lahendus oli põgeneda ohu eest - ruumi maamuna enda peal veel jätkus...

(05-08-2011 23:20 )igihali Kirjutas:  Et siis lähtume primitiiv-tänapäevasest situatsioonist ja ainuüksi "homo sapiensi "seisukohalt. Vähe oma halle ajurakke rakendades ja reptidele iseloomulikku käitumist meelde tuletades, ei ole miski võimatu. Sealjuures ka transporteerumisviis antud tunnelites võib osutuda äärmiselt erinevaks meie ettekujutlustest.

Milline see reptide iseloomulik käitumine on?
Ja palun mulle mingit Icke raamatut mitte soovitada,
tahaks midagi käegakatsutavat saada.

Äkki on siin sellest ajuosast lähtumist mõeldud.

Noojah reptiloididel ju Gizas mitte käigud vaid terve maaalune linn, see siis tänane rosin rahvale
http://www.numbernautics.ru/content/view/746/34/
http://blagaveda.forum24.ru/?1-10-0-0000...1272553120