Ma ei taha enam

Asi on keskkonnas, traditsioonides inimväärtustes jne. Ma usun täiesti seda, et kui mina oleks sündinud kuskil Iraagis või sealkandis siis ma ju omandan täpselt selle mis mulle õpetatakse ja kuidas seal elatakse. Ma ei saa aru sellest, et miks peavad olema erinevas ühiskonnas erinevad käitumised ja väärtustamine asjade suhtes? Miks on see erinev ja teistsugune? Kes selles vastutavad ja süüdi on, et sellises riigis nagu Afganistan, Iraak või Süüria käitutakse nii? Ilmselt inimesed ise? Tõesti mõnest asjast ei saa kohe aru.

(14-11-2012 17:06 )Seba1993 Kirjutas:  Asi on keskkonnas, traditsioonides inimväärtustes jne. Ma usun täiesti seda, et kui mina oleks sündinud kuskil Iraagis või sealkandis siis ma ju omandan täpselt selle mis mulle õpetatakse ja kuidas seal elatakse. Ma ei saa aru sellest, et miks peavad olema erinevas ühiskonnas erinevad käitumised ja väärtustamine asjade suhtes? Miks on see erinev ja teistsugune? Kes selles vastutavad ja süüdi on, et sellises riigis nagu Afganistan, Iraak või Süüria käitutakse nii? Ilmselt inimesed ise? Tõesti mõnest asjast ei saa kohe aru.

Erinevused võimaldavad meil teha vailkuid. Ja on tore, kui erinevused on konkreetse piiriga piiritletud.. siis ei ole vaja karta seda, et Iraagi v. Afganistaani väärtushinnangud meie hoovile jalutavad.
Võime.. võime Soome mõõdupuu järgi teenida, et oma traditsioonilist rumalus-ahnust tasuda.

(14-11-2012 17:00 )põlduba Kirjutas:  Võib-olla pole Süüria-sarnane keskkond loodud ennekõike lapse, vaid piinaja jaoks.

Olgu piinaja, sadisti või kellegi muu sarnase jaoks, küsimus on selles, et milles on mitte midagi mäletav laps süüdi? Ja kas sul on piisavalt tugev usk, et suudad ka kohapeal lastele sama juttu rääkida, et nad kannatavad sellepärast, et nende hing soovib sellist kogemust saada.

(14-11-2012 17:26 )kage Kirjutas:  

(14-11-2012 17:00 )põlduba Kirjutas:  Võib-olla pole Süüria-sarnane keskkond loodud ennekõike lapse, vaid piinaja jaoks.

Olgu piinaja, sadisti või kellegi muu sarnase jaoks, küsimus on selles, et milles on mitte midagi mäletav laps süüdi? Ja kas sul on piisavalt tugev usk, et suudad ka kohapeal lastele sama juttu rääkida, et nad kannatavad sellepärast, et nende hing soovib sellist kogemust saada.

Ühest küljest raske uskuda seda, et Universum või mingi põhimõtteline süsteem paiskab lapsed otse kannatustesse, et need õpiksid. Väike laps ei õpi ka teadlikult, vaid reageerib "tegu-tagajärg" sündmusele. Õppimiseks saab mu arust nimetada teadlikku progresseerumist. Kui lapsi pekstakse, siis vaevalt laps saab aru mille eest karistatakse.

(14-11-2012 17:26 )kage Kirjutas:  

(14-11-2012 17:00 )põlduba Kirjutas:  Võib-olla pole Süüria-sarnane keskkond loodud ennekõike lapse, vaid piinaja jaoks.

Olgu piinaja, sadisti või kellegi muu sarnase jaoks, küsimus on selles, et milles on mitte midagi mäletav laps süüdi? Ja kas sul on piisavalt tugev usk, et suudad ka kohapeal lastele sama juttu rääkida, et nad kannatavad sellepärast, et nende hing soovib sellist kogemust saada.

Olen Kagega nõus, see ei ole mingi arenemine.
Ja ei ole siin veel teada midagi, mida see hing täpselt soovib ja kas hingel üldse on mingit õigust siin midagi tahta, vahest on see ilus väljamõeldis ja õigustus kõigele, mida ohtralt garneeritakse tegelaste poolt saadetavate nn "tõepiltidega" ja nn " valgustunu" võtab seda kõike kõrgema õpetusena.

Tsitaat:shyrlymyrly Postitus: #16RE:
Järgmises elus saad samamoodi õppetunni ja samamoodi su vead kanduvad üle.
/-/...see kõik on inimese enda kätes.

Huvitav jha vead kanduvad üle järgmistesse eludesse, kuid juba õpitu ja hea ei kandu, mäng käib ikka väga ühte väravasse. Enda kätes on protsess, siis kui kõik kogemused ja õpitu on alles ja rakenduses uute kogemuste saamiseks või vigade parandamiseks, mitte nii et "mine sinna, ei tea kuhu ja too seda, ei tea mida" ja väidetavalt korduvalt veel.

Ma arvan, et peaaegu iga inimene seisab mingil hetkel selle verstaposti ees, kus tahtmatult mõtleb- milleks, ma ei taha enam! Ja sellepärast ainult me inimesed olemegi, et tunda, mõista ja mõlgutada mõtteid enda, teiste ja maailma eksistentsi üle. Need mõtted ja tunded on vajalikud, et muuta meid paremaks inimeseks ning et täiel määral hinnata maailma elu. Aga selle verstaposti ees seistes oleneb juba kõik meie enese tarkusest, me kas õpime või ei õpi, me kas hakkame nägema või mitte.Me peaksime hakkama nägema, et maailm ongi valus koht, aga ka ilus. Me peaksime üles leidma selle, mis selle maailma ilusaks teeb meie jaoks. Selleks on meile antud need hetked vastamisi lootusetuse ja iseendaga. Ainult läbi valu sünnib ju inimene

(12-11-2012 18:36 )Seba1993 Kirjutas:  Ma ei taha enam näha midagi, milleks see kõik?
Tahaks pimeduses olla ja olla...rahu, eemale sellest maailmast ja kurjusest, pealtnäha toimivas ühiskonnast. Sünnime sureme see mis oli vahepeal ei oma tähtsust minu jaoks lõppude lõpuks. See jutt kõlagu kelle jaoks kuidas tahes aga ma tahaks sellelt rongilt maha minna mis kuhugi ei vii.

Kui sa seda tõsimeeli soovid, siis usu mind. See soov ka täitub.
Nii, et mõtle oma soovid hästi läbi ja selgeks ja küll nad siis ka täituvad.

(15-11-2012 11:58 )Dana Kirjutas:  

(12-11-2012 18:36 )Seba1993 Kirjutas:  Ma ei taha enam näha midagi, milleks see kõik?
Tahaks pimeduses olla ja olla...rahu, eemale sellest maailmast ja kurjusest, pealtnäha toimivas ühiskonnast. Sünnime sureme see mis oli vahepeal ei oma tähtsust minu jaoks lõppude lõpuks. See jutt kõlagu kelle jaoks kuidas tahes aga ma tahaks sellelt rongilt maha minna mis kuhugi ei vii.

Kui sa seda tõsimeeli soovid, siis usu mind. See soov ka täitub.
Nii, et mõtle oma soovid hästi läbi ja selgeks ja küll nad siis ka täituvad.

Pean veel tegema seda mis minu võimuses siis saan sinna kus ma soovin.
Peab ootama veel.